Paar nä­da­lat ta­ga­si fil­mi­ti an­samb­li Lüü-Türr muu­si­ka­vi­deot Kuu­sa­lu kan­di lau­lu­le „Tu­le mi­nu il­da­ja is­tu­maie“.

„Ole­me sel­lest aas­taid mõel­nud, nüüd lõ­puks jõud­si­me nii kau­ge­le, et fil­mi­si­me oma esi­mest vi­deot,“ üt­les Aru­kü­la mees­test koos­nev ar­hai­li­se mees­te­lau­lu an­samb­li Lüü-Türr eest­ve­da­ja Tiit Saa­re.

Vi­deot oli va­ja eel­kõi­ge see­tõt­tu, et Har­ju­maa ar­hai­li­ne mees­te­laul ning sel­le esi­ta­ja Lüü-Türr saak­sid kan­di­dee­ri­da Ees­ti vaim­se kul­tuu­ri­pä­ran­di ni­mis­tus­se, ku­hu kan­tak­se põl­vest põl­ve eda­sian­tud olu­li­si tead­mi­si, os­ku­si, kom­beid. Ar­hai­li­se mees­te­lau­lu ja Lüü-Tür­ri ni­mis­tus­se kand­mi­se al­ga­tas Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas. Kul­tuu­ri­selts sai sis­se­kan­de koos­ta­mi­seks Rah­va­kul­tuu­ri Kes­ku­selt 1025 eu­rot toe­tust. Vi­deo on sis­se­kan­de üks osa. Kas Lüü-Türr pää­seb kul­tuu­ri­pä­ran­di ni­mis­tus­se, sel­gub 29. no­vemb­ril, kui vaim­se kul­tuu­ri­pä­ran­di nõu­ko­gu kin­ni­tab tä­na­vu­sed sis­se­kan­ded.

Ku­na kul­tuu­ri­pä­ran­di ni­me­kir­ja esi­ta­ti Har­ju­maa lau­lu tee­ma, va­lis Lüü-Türr muu­si­ka­vi­deo jaoks Kuu­sa­lu kan­di lau­lu „Tu­le mi­nu il­da­ja is­tu­maie“.
„Pea­le­gi on see laul rah­va hul­gas vä­ga po­pu­laar­ne, ole­me se­da kont­ser­ti­del laul­nud meie lau­lu­dest vist ise­gi kõi­ge roh­kem,“ sõ­nas Tiit Saa­re.

Vi­deo fil­mi­ti ko­du­kan­di met­sa­des ja la­gen­di­kel, Aru­kü­las Tu­ti kraa­vi juu­res, lõ­puks is­tu­ti an­samb­li liik­me Ja­ko Rei­nas­te ko­duaias püst­ko­jas: „Vi­deo si­su mõt­les väl­ja sa­mu­ti meie laul­ja And­rus Räh­ni. Te­ma oli nii pro­dut­sent kui režis­söör. Me ei näit­le, oli­me sel­li­sed, na­gu ole­me, kaa­me­ra liht­salt fil­mis se­da, kui­das saa­me mees­te­ga kok­ku ja aja­me oma­va­hel jut­tu. Lõ­puks püst­ko­jas ka lau­la­me. Fil­mi­mi­ne kes­tis viis tun­di, fil­mi­ti ka droo­ni­ga. Meil oli pro­fes­sio­naal­ne kaa­me­ra­mees Sten Ot­tep, kel­le­ga tut­vu­si­me, kui sõit­si­me Nis­sa­ni rek­laam­vi­deo jaoks va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val elekt­riau­to­de­ga ER­Mi pre­si­den­di vas­tu­võ­tu­le.“

Muu­si­ka­vi­deo te­ge­mi­ne pol­nud Lüü-Tür­ri mees­te jaoks es­ma­kord­ne sar­na­ne ko­ge­mus, nad on osa­le­nud ka he­vi­bän­di He­rald mit­mes vi­deos – Lüü-Tür­ri laul­ja Tau­no Na­va on He­ral­di ki­tar­rist.

Pal­ju esi­ne­mi­si
An­samb­li ju­hi sõ­nul on Lüü-Tür­ril tä­na­vu su­vel ja sü­gi­sel ol­nud nii pal­ju esi­ne­mi­si Ees­tis ja vä­lis­maal, et Aru­kü­las po­le­gi jõu­tud kont­ser­ti an­da.
„Juu­nis käi­si­me Lä­tis Bal­ti­ca fes­ti­va­lil – oli­me seal Ees­tist ain­sad. Au­gus­tis lõ­pus oli­me kolm päe­va Bushc­raf­ti fes­ti­va­lil Root­sis Stock­hol­mi lä­he­dal Gott­rö­ras, kus oli koos rah­vus­va­he­li­ne selts­kond ko­gu Eu­roo­past. Ok­toob­ris käi­si­me Vil­niu­ses folk­loo­ri­fes­ti­va­lil „Pok­rovs­ki kel­lad“, mi­da or­ga­ni­see­ri­vad Lee­dus ela­vad ve­ne­la­sed, esi­ne­jaid oli Eu­roo­pa 11 rii­gist. Osa­le­si­me seal ka kolm aas­tat ta­ga­si. Meie laul­mi­ne meel­dis kor­ral­da­ja­te­le, see­tõt­tu kut­su­ti tä­na­vu uues­ti. Fes­ti­val kes­tis ne­li päe­va, igal päe­val oli suur ga­la­kont­sert, kus esi­ta­si­me kaks-kolm lau­lu. Ku­na esi­ne­jaid oli pal­ju, kest­sid kont­ser­did kolm-ne­li tun­di,“ ju­tus­tas ta.

Tiit Saa­re kii­tis seal­set kuu­la­jas­kon­da: „Ees­tis ei saa me ta­va­li­selt nii äge­dat vas­tu­võt­tu, kui on Lä­tis ja Lee­dus. Kui­gi pub­lik ei saa sõ­na­dest aru, meel­di­vad meie lau­lud nei­le mil­le­gi­pä­rast to­hu­tult.“

Vii­ma­ti­sel fes­ti­va­lil Lee­dus ole­vat kont­ser­di va­hea­jal tul­nud Lüü-Tür­ri mees­te juur­de nais­te­rah­vas, kes tut­vus­tas end Mosk­va kon­ser­va­too­riu­mi pro­fes­so­ri­na. Ta rää­kis, et õpe­tab ka ise mees­te­le laul­mist, aga ei mõis­ta, kui­das suu­da­vad Ees­ti me­hed te­ha nii või­msat häält, ar­vas, et nad võik­sid Mosk­vas õpi­tu­be te­ha.

„See või­mas hääl tu­leb te­ge­li­kult ke­hast – üks asi on kur­gust laul­da, aga ko­gu ke­ha peab kaa­sa töö­ta­ma nii, et ke­re ku­mi­seb, siis te­kib või­mas hääl. See nõuab spet­siaal­set har­ju­ta­mist. Meie Ja­ko­ga ole­me kaua laul­nud, aga kui alus­ta­si­me, olid tei­sed me­hed üs­na ta­ga­si­hoid­li­kud, aja jook­sul on an­samb­li hääl läi­nud pä­ris võim­saks,“ lau­sus Lüü-Tür­ri juht.

Lau­päe­val, 24. no­vemb­ril tun­nus­ta­ti Raa­si­ku val­la 2018. aas­ta tub­li­maid ko­da­nik­ke, pa­ri­maid sport­la­si ja kau­ni­te ko­du­de oma­nik­ke.

Aru­kü­la rah­va­ma­jas oli ko­da­ni­ku­päe­va tä­his­ta­mi­seks Rai­vo Ta­fe­nau ja Olav Eha­la kont­sert, järgnes tä­nu­pi­du lõp­pe­val aas­tal enim sil­ma­paist­nud ini­mes­te­le. Val­la­va­nem And­re Sepp rää­kis, et 26. no­vemb­ril 100 aas­tat ta­ga­si an­dis Maa­päev väl­ja mää­ru­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ko­da­ni­ke re­gist­ree­ri­mi­seks. Taas­loo­dud Ees­ti rii­gis on se­da päe­va 20 aas­tat tä­his­ta­tud ko­da­ni­ku­päe­va­na.

„Ko­da­ni­ku­päe­va kesk­mes on mär­ga­ta neid ini­me­si, kes oma iga­päe­va­te­ge­mis­te kõr­val on and­nud pa­nu­se ko­da­ni­kuü­his­kon­na ning oma rii­gi aren­da­mis­se,“ sõ­nas And­re Sepp.

Ta an­dis val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad ini­mes­te­le, kes on ühis­kond­li­ku te­ge­vu­se­ga 2018. aas­tal ol­nud teis­te­le ees­ku­juks ko­gu­kon­na­le olu­lis­te te­ge­mis­te eest­ve­da­ja­te või pü­hen­du­nud va­ba­taht­li­ke­na. Sel aas­tal said kan­di­daa­te ko­da­ni­ku­päe­val tun­nus­ta­mi­seks esi­ta­da kõik soo­vi­jad, lõp­li­ku va­li­ku te­gi ko­mis­jon, ku­hu kuu­lu­sid And­re Sepp ja Ju­ta Asu­ja val­la­va­lit­su­sest ning val­la­vo­li­ko­gu liik­med Ga­ri­na Too­min­gas, Ka­di Tam­ma­ru, And­res Kal­las­te ja Ivar Vil­berg.

Tä­nu­kir­ja said Pil­le Trol­la pü­hen­du­nud töö eest Raa­si­ku val­la ea­ka­te­ga, Val­de­ko Va­her va­ba­taht­li­ku töö eest pääst­ja­na, Maar­ja Poo­len Raa­si­ku val­la abi­va­ja­ja­te­le koo­tud 25 paa­ri sok­ki­de eest, Mar­tin Möl­lits pa­nu­se eest tea­du­se po­pu­la­ri­see­ri­mi­sel Raa­si­ku val­la noor­te hul­gas, Jaan Koch tun­nus­ta­tud tööand­ja ja töö­tu­tep­ro­jek­ti part­ne­ri­na, Har­di Oras ja And­ra Al­lik ak­tiiv­se pa­nus­ta­mi­se eest Raa­si­ku koo­li ja noor­te­kes­ku­se te­ge­vus­tes, Piia Liis See­der kui väl­ja­pais­tev, jul­ge­le ja abi­val­mis noor, Evi Too­min­gas mem­me­de rah­va­tant­su­rüh­ma ju­hen­da­mi­se ja esi­ne­mis­te or­ga­ni­see­ri­mi­se eest, Ülo Udu­mäe tä­nu­väär­se pa­nu­se eest Raa­si­ku val­la te­ge­mis­tes­se, Ma­ri Möls ja Maar­ja-Ly Tei­no Me­si­kä­pa­jook­su kor­ral­da­mi­se eest Aru­kü­las, An­ni­ka Liiv va­ba­taht­li­ku­na sü­da­me­nä­da­la kor­ral­da­mi­se eest Raa­si­kul, Cris­ti­na Kas­ka noor­te in­nus­ta­va ju­hen­da­mi­se eest fil­mi­de te­ge­mi­sel, Kris­ti Va­der va­ba­taht­li­ku töö eest Raa­si­ku ko­gu­kon­nas, Avo Möls pa­nu­se eest spor­di­te­ge­vu­se kor­ral­da­mi­sel ja eden­da­mi­sel, Uku Hins­berg va­baa­ja­või­ma­lus­te aren­da­mi­se eest, Mar­ge Sa­lu­rand pü­hen­du­nud pa­nus­ta­mi­se eest ko­gu­kon­na hea­kor­da ja te­gut­se­mis­tes­se, Hen­ri Ree­der tä­nu­väär­se pa­nus­ta­mi­se eest val­la kul­tuu­rel­lu, Vai­no Napp raa­ma­tu „Tau­ria Pi­ka­ve­res, Pe­ter­bu­ris, Krim­mis“ väl­jaand­mi­se eest, Hel­gi Lil­ja Zups­man pa­nu­se eest ko­gu­kon­na ühen­da­mi­sel ning Aru­kü­la Tal­lin­na maan­tee 28 ümb­ru­se hea­kor­ras­ta­mi­sel, Tiit Saa­re Lüü-Tür­ri eest­ve­da­mi­se eest, Ok­sa­na Ban­du­ra et­te­võt­lu­se eden­da­mi­se ja hel­de spon­sor­lu­se eest Raa­si­ku val­la üri­tus­tel ning Gui­do Trees ko­roo­na­män­gu eest­ve­da­mi­se ja eden­da­mi­se eest.

Väl­ja an­ti ka kolm kol­lek­tiiv­set tä­nu­kir­ja. In­ga ja Mark­ko Maa­sik, Kül­li Eenraid ja Pee­ter Paur, Rai­li ja Rain Loik­mann ning Ai­var ja Kar­men As­ku said tä­nu­kir­ja pa­nus­ta­mi­se eest ko­gu­kon­na aren­da­mis­se ja Pi­ka­ve­re mõi­sa­keld­ri Leiu­ka ava­mis­se. Aru­kü­la sõp­rus­kon­da, ku­hu kuu­lu­vad Kai­re Kurg, Kai­di Va­rik, Ing­rid Tei­no, Ger­lin Mets, Triin Türn­puu, He­li­na Müü­ri­sepp, Kris­tel Il­mets, tä­na­ti va­ba­taht­li­ku abi eest sünd­mus­te kor­ral­da­mi­sel ja lä­bi­vii­mi­sel. MTÜ Pi­ka­ve­re Mõis liik­med Vir­ve Han­sar, Hel­ju Ka­da­kas ja Ali­ce Suur­kuusk päl­vi­sid val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja ko­gu­kon­na hoid­mi­se ja aren­da­mi­se eest.

Aas­ta sport­la­sed
Ko­da­ni­ku­päe­va tä­nuü­ri­tu­sel kuu­lu­ta­ti väl­ja Raa­si­ku val­la 2018. aas­ta pa­ri­mad sport­la­sed. Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja koos 500 eu­ro suu­ru­se pree­mia­ga päl­vis tä­na­vu­ne Ees­ti meis­ter ja mul­lu­ne ka­ri­ka­võit­ja, Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi B-klas­si kä­si­pal­li­mees­kond koos tree­ner And­rus Ro­ge­bau­mi­ga. Sel aas­tal tu­lid Ees­ti meist­riks And­reas Par­ve, Mar­tin Kal­vet, Alek­sandr Azar­tšik, Re­ne Va­hu, Ma­rek Kop­li, Ro­bin Ted­re­ma, Mar­kus Mei­ner, Rau­no Kop­li, Mar­kus Kask, Har­di Rau­kas, Mat­tias Pae­nurm, Ar­no Va­re, Ch­ris­to­fer Te­der ja Hend­ri Sch­mie­de­mann.

Tä­nu­ki­ri koos 200 eu­ro suu­ru­se kin­ke­kaar­di­ga an­ti gol­fi­män­gi­ja Ti­mo Rau­ka­se­le, kes võt­tis Ees­ti koon­di­se koos­sei­sus osa Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­test ning esin­das Ees­tit 11 vä­lis­võist­lu­sel. Tä­nu­kir­ja koos 200eu­ro­se spor­dip­ree­mia­ga said An­ge­li­ka Izo­si­na, kes või­tis 4×100 meet­ri les­ta­uju­mi­ses Ees­ti meist­ri­võist­lus­te hõ­be­me­da­li, tu­li 4×100 meet­ri se­ga­tea­te­võist­kon­nas Ees­ti noor­te meist­riks ning või­tis 1 hõ­be- ning 2 pronks­me­da­lit, Ees­ti noor­te meis­ter vi­bu­lask­mi­ses Joo­nas Kirn­mann ning mo­tos­port­la­ne Ken­nert Nur­ja, kes saa­vu­tas Ees­ti ka­ri­ka­võist­lus­tel 2. ko­ha.

Kau­nid ko­dud
Raa­si­ku val­la kon­kur­si „Kau­ni ko­du“ žü­rii esi­mees Aa­re Ets an­dis ma­jap­laa­di koos tä­nu­kir­ja­ga era­ma­ja­de ar­ves­tu­ses pa­ri­maks tun­nis­ta­tud ko­duaia oma­ni­ku­le Ene Her­di­le, kel­le kau­nis ko­du asub Aru­kü­las Sõst­ra tä­na­val. Kor­te­r­ela­mu­test sai ma­ja­sei­na­le kin­ni­ta­mi­seks plaa­di Aru­kü­la Tal­lin­na maan­tee 32 kor­te­riü­his­tu. Ühis­kond­li­ke hoo­ne­te seas jäi pa­rim sel aas­tal va­li­ma­ta. Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja kau­ni­te ko­duae­da­de eest päl­vi­sid ka Moo­ni­ka Oja Aru­kü­last Tal­ve teelt ning Sir­je Loik Här­ma kü­last.

„See on ühe ini­me­se koh­ta ilm­selt suu­rim in­ves­tee­ring, mis Ani­ja val­las vii­mas­tel aas­ta­tel teh­tud,“ mär­kis val­la­va­nem AR­VI KA­RO­TAM Mõm­mi­la taa­sa­va­mi­sel.

Ree­del, 23. no­vemb­ril Ala­ve­re las­teaia taa­sa­va­mi­sel pu­hul toi­mu­nud süm­bool­sel ava­peol mee­nu­tas Ani­ja val­la las­teae­da­de di­rek­tor Eda-Mai Tam­mis­te, kuidas kaks aas­tat ta­ga­si saa­tis kol­leeg Jär­va­maalt tal­le lin­gi in­fo­ga, et CO2 heit­ko­gus­te müü­gi­tu­lust toe­ta­tak­se Ees­ti las­teae­da­de ener­gia­tõ­hu­sa­maks muut­mist. Ala­ve­re las­teaia toonane juht mõt­les, et see on hea või­ma­lus oma las­teaia jaoks ning saa­tis in­fo eda­si val­la­va­lit­su­se­le.

Eel­mi­se aas­ta su­vel tu­li rõõ­mus­tav uu­dis – KIK toe­tab Ani­ja val­la­va­lit­su­se pro­jek­ti Ala­ve­re Mõm­mi­la ener­gia­tõ­hu­su­se suu­ren­da­mi­seks 185 610 eu­ro­ga. Koos omao­sa­lu­se­ga ar­ves­ta­ti tä­na­vus­se val­laeel­ar­ves­se las­teaia re­no­vee­ri­mi­seks 432 000 eu­rot koos pro­jek­tee­ri­mi­se ja oma­ni­ku­jä­re­le­val­ve ku­ludega. Ke­va­del sel­gus, et ehi­tus­han­ke ma­da­laim pak­ku­mi­ne oli 558 104 eu­rot – pak­ku­sid võit­jaks tun­nis­ta­tud osaü­hin­gud Su­la­ne ja Triaad.

„Pä­rast esi­mest ehi­tus­koo­so­le­kut olin üs­na õn­ne­tu, kui öel­di, et ole­ma­so­le­va ra­ha eest saab soo­jus­ta­da ja kor­da te­ha vaid fas­saa­di, va­he­ta­da küt­te- ja elekt­ri­süs­tee­mi. Kõik oo­ta­sid uut ma­ja, kuid seest oleks jää­nud ik­ka, na­gu 1967. aas­tal ehi­ta­ti,“ rää­kis di­rek­tor.

Kui sel­gus, et Ani­ja mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­ne tänavu ei al­ga, ot­sus­tas val­la­vo­li­ko­gu an­da osa sel­leks ka­van­da­tud ra­hast Ala­ve­re las­teaia­le, et te­ha ener­gia­sääst­li­kuks ka­van­da­tud ma­ja ka seest kaa­saeg­seks.
Ke­va­dest re­mon­di tõt­tu aju­ti­selt koo­lis ja rah­va­ma­jas töö­ta­nud las­teaed ko­lis oma maj­ja ta­ga­si üle-eel­mi­sel nä­da­lal.

„Ma­ja on he­le­dam, val­gem, puh­tam, soo­jem, lap­se­sõb­ra­li­kum,“ kii­tis Eda-Mai Tam­mis­te.

Ala­ve­re las­teaed Mõm­mi­la hall tel­lis­test fas­saad on nüüd kol­la­ne. Mu­di­la­si ter­vi­ta­vad He­li­na Toa­te­ri maa­li­tud ka­rud.

Kok­ku­võt­tes läks Mõm­mi­la re­no­vee­ri­mi­ne maks­ma 690 000 eu­rot. Sel­le eest soo­jus­ta­ti 50 aas­tat ta­ga­si ehi­ta­tud ja küm­me aas­tat hil­jem juur­de­ehi­tu­se saa­nud las­teaia vä­lis­sei­nad ja pöö­ning, va­he­ta­ti väl­ja küt­te­süs­teem ja re­no­vee­ri­ti elekt­ri­süs­teem, pai­gal­da­ti soo­jus­ta­gas­tu­se­ga ven­ti­lat­sioo­n, ka­tu­se­le päi­ke­se­pa­nee­lid. Suu­re­ma ener­gia­tõ­hu­su­se saa­vu­ta­mi­seks tõs­te­ti hoo­ne ak­nad paar­küm­mend sen­ti­meet­rit väl­ja­poo­le, va­he­ta­ti ka vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud, teh­ti si­se­vii­mist­lus, osa­li­selt va­he­ta­ti põ­ran­da­kat­ted, pan­di uued si­seuk­sed.

„Ka sei­nu tu­li lõh­ku­da. Rüh­ma­ruu­mid jäid en­di­seks, kuid pal­ju nur­ga­ta­gu­seid ka­dus ära, sis­se­käi­ku­de tuu­le­ko­jad ehi­ta­ti suu­re­maks. Las­teaed sai juur­de võim­le­mis­saa­li, mis va­rem oli re­mon­ti­ma­ta ko­la­la­du. Ku­na ven­ti­lat­sioo­ni­kam­ber võt­tis osa ruu­me ära, pi­di­me mõt­le­ma, kui­das tei­si ruu­me kõi­ge ots­tar­be­ka­malt ka­su­ta­da. See­tõt­tu ehi­ta­ti per­so­na­li­ruu­mid üm­ber,“ sel­gi­tas Eda-Mai Tam­mis­te.

Suur hea­meel on tal sel­le üle, et las­teaia­le jäi al­les köök – va­he­peal oli arut­lu­sel plaan ha­ka­ta las­teaia­le süüa te­ge­ma Ala­ve­re koo­li köö­gis: „Ka köö­gi­ruum on nüüd re­mon­di­tud, las­teaia ee­lar­vest ost­si­me sin­na si­sus­tu­se.“

Las­teaia oma ee­lar­vest tel­li­ti rüh­ma­des­se uut mööb­lit – kap­pe, lau­du, voo­deid. Ko­ha­lik TÜ Al­var MÜ kin­kis las­teaia­le taa­sa­va­mi­se pu­hul kaks pui­dust le­go­lau­da koos too­li­de­ga.

Ala­ve­re las­teaias on kolm rüh­ma, kaks aia- ja üks sõi­me­rühm. Lap­si on 41, va­bu koh­ti on kõi­gis rüh­ma­des, ma­jas on ruu­mi nii pal­ju, et va­ja­du­sel saaks ava­da veel ühe rüh­ma.

Lah­tis­te us­te päev
Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam mee­nu­tas – kui ta aas­taid ta­ga­si esi­mest kor­da Mõm­mi­la uk­sest sis­se as­tus, oli tun­ne, just­kui seal on aeg pi­sut seis­ma jää­nud ning pol­nud kaht­lust, et las­teaed tu­leb kor­da te­ha. Ta mär­kis – kui ja­ga­da Mõm­mi­las­se teh­tud in­ves­tee­ring las­teaia las­te ja õpe­ta­ja­te ar­vu­ga, tu­leb ühe ini­me­se koh­ta roh­kem kui 10 000 eu­rot.

„See on vä­ga suur sum­ma, ilm­selt suu­rim, mis ole­me Ani­ja val­las vii­mas­tel aas­ta­tel ühe ela­ni­ku koh­ta tei­nud. Aga me väär­tus­ta­me ko­ha­lik­ku ko­gu­kon­da. Kui elu­kesk­kond are­neb, an­nab ka noor­te­le pe­re­de­le jul­gust tul­la siia­kan­ti ela­ma,“ lau­sus val­la­va­nem.

Et põh­ja­li­ku uuen­dus­kuu­ri lä­bi­nud las­teae­da saak­sid uu­dis­ta­da kõik soo­vi­jad, on sel lau­päe­val, 1. det­semb­ril Mõm­mi­las lah­tis­te us­te päev, ava­tud on ka hea­te­ge­vus­lik koh­vik.

Tei­si­päe­val, 27. no­vemb­ril esit­le­ti Ta­pa ve­du­ri­de­poos taas­ta­tud soo­mus­ron­gi, mis jaa­nua­ri al­gu­ses pea­tub Keh­ras, La­hin­gu­väl­jal ja Aeg­vii­dus. Ku­na Va­ba­dus­sõ­jas oli Ees­til 6 soo­mus­ron­gi, an­ti Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi ja EV100 kor­ral­dus­toim­kon­na eest­võt­tel taas­ta­tud soo­mus­ron­gi­le num­ber 7 ning ni­mi Wa­ba­dus. Sel­le val­mis­tas AS Ope­rail. Ta­pa ve­du­ri­de­poos ehi­ta­tud soo­mus­ron­gi vee­re­mil on viis pui­dust va­gu­nit: suur­tü­ki-, kuu­li­pil­du­ja-, des­sant-, sa­ni­taar­va­gun ning kat­tep­lat­vor­mil asuv soo­mu­sau­to Es­to­nia. Va­gu­ni­tes­se pan­nak­se Va­ba­dus­sõ­ja la­hin­gu­te aja­lu­gu tut­vus­tav näi­tus.

Soo­mus­rong nr 7 lii­ku­mis­kii­rus on ku­ni 40 ki­lo­meet­rit tun­nis. 4. jaa­nua­rist 1. veeb­rua­ri­ni lii­gub Wa­ba­dus Va­ba­du­sõ­ja ku­na­gi­sel la­hin­gu­te­ge­vu­se mars­ruu­dil Keh­rast Val­ga­ni, pea­tub 11 ko­has. Keh­ras­se jõuab rong 4. jaa­nua­ril, mil möö­dub 100 aas­tat Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu toi­mu­mi­sest La­hin­gu­väl­jal, kus soo­mus­rong nr 1 sun­dis vaen­la­se ta­ga­ne­ma. Keh­ras on rong kaks päe­va, 6. jaa­nua­ril sõi­dab eda­si La­hin­gu­väl­ja­le. Seal toi­mub näi­dis­la­hing ja ava­tak­se Keh­ra la­hin­gu taas­ta­tud mä­les­tus­sam­mas. 7.-8. jaa­nua­ril on soo­mus­rong Aeg­vii­dus. Kõi­gis pea­tus­tes on rong hu­vi­lis­te­le ava­tud.

Keh­ra raud­tee­jaa­mas tu­leb 5. jaa­nua­ril Va­ba­dus­sõ­ja­le pü­hen­da­nud aja­loo­kon­ve­rents ning õh­tul rah­va­ma­jas tant­su­pi­du, Va­ba­dus­sõ­ja-aeg­seid lau­le esi­tab an­sam­bel Põld­sepp ja Po­jad.

Ani­ja val­la­va­lit­sus oo­tab jät­ku­valt an­ne­tu­si La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks val­la­va­lit­su­se ar­vel­dus­kon­to­de­le EE782200001120154013 (Swed­bank) ja EE2510100020 18899000 (SEB). Ku­ni ree­de, 30. no­vemb­ri­ni vä­he­malt 10 eu­rot an­ne­ta­nu­te ni­med kan­tak­se mä­les­tus­sam­ba juur­de tä­nu­plaa­di­le. An­ne­tu­si saab te­ha ka hil­jem, kuid siis an­ne­ta­ja ni­mi tä­nup­laa­di­le ei jõua.

„Kui kee­gi saab siit jul­gus­tust oma elu­lu­gu kir­ja pan­na, on üks mi­nu ees­märk täi­de­tud,“ sõ­nas EI­MAR JÕ­GI­SU.

Keh­ra koo­li vi­list­la­se tei­ne ees­märk on – ehk va­lib mõ­ni noor te­ma elu­loo lu­ge­mi­sest ajen­da­tu­na in­se­ne­ria­me­ti.

„Kui mõt­le­sin, kas veel mõ­nel Keh­ra koo­li vi­list­la­sel on il­mu­nud elu­loo­raa­mat, ei tul­nud pea­le Sil­vi Vrai­di ke­da­gi meel­de,“ mär­kis An­ne Oruaas, kel­le kut­sel käis Ei­mar Jõ­gi­su kol­ma­päe­val, 14. no­vemb­ril Keh­ra jaa­ma­hoo­nes oma raa­ma­tut tut­vus­ta­mas.

„Ühe in­se­ne­ri elu­tee“ au­tor Ei­mar Jõ­gi­su on sün­di­nud 1942. aas­tal Ani­ja val­la Leht­met­sa kü­las Il­lus­saa­res, õp­pis aas­ta­tel 1949-1960 Keh­ra koo­lis, 1960-1965 Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­li­ses Ins­ti­tuu­dis töös­tus­lik­ku soo­ju­se­ner­gee­ti­kat, pä­rast se­da on töö­ta­nud 53 aas­tat in­se­ne­ri­na – Si­li­kaat­be­too­ni Ins­ti­tuu­dis, Tal­lin­na Soo­ju­ses, vii­ma­sed 15 aas­tat ühes kon­sul­tat­sioo­ni­fir­mas. Ka 75aas­ta­se­na jät­kab in­se­ne­ri­tööd. 2012. aas­tal ni­me­tas Ees­ti In­se­ne­ri­de Liit ta Ees­ti aas­ta in­se­ne­riks. Ta on nel­ja lap­se isa ja ka­hek­sa­kord­ne va­nai­sa.

Raa­ma­tust
Ei­mar Jõ­gi­su üt­les, et oma elu­lu­gu kir­ja pa­ne­ma ja aval­da­ma ei ajen­da­nud mõ­te, et ta on eri­li­ne: „In­se­ne­re on Ees­tis pal­ju, mi­nu dip­lo­mil teh­ni­kaü­li­koo­list on num­ber 6144, kok­ku on teh­ni­kaü­li­koo­li lõ­pe­ta­nud üle 68 400 in­se­ne­ri. Aga ar­van, et on õi­ge, kui iga ini­me­ne kir­ju­taks en­da elu­loo üles, meil kõi­gil on mi­da­gi hu­vi­ta­vat rää­ki­da.“

Elu­loo jääd­vus­ta­mi­seks uu­ris Ei­mar Jõ­gi­su oma su­gu­puud: „Olen põ­lis­keh­ra­la­ne, kuid isa juu­red on Kad­ri­na ki­hel­kon­nast, kas­vas Roos­na-Al­li­ku kan­dis, tu­li siia, kui Keh­ra te­has ot­sis ehi­ta­jaid. Ema pe­re­kon­na juu­red on Ka­ber­la kü­las, 1913 os­tis ema­pool­ne va­nai­sa ta­lu Kau­nis­saa­re lä­he­da­le.“

Tõu­ke ko­gu elu­lu­gu kir­ja pan­na an­dis lõ­pe­ta­mi­se 50. aas­ta­päe­va pu­hul üli­koo­li­gru­pi­ga kok­ku pan­dud raa­mat. Kõik pi­did en­dast kir­ju­ta­ma, raa­ma­tus­se mah­tus igaü­hest vaid lõi­gu­ke.

Mul­lu det­semb­ris il­mu­nud üle 300le­he­kül­je­li­se­le „Ühe in­se­ne­ri elu­tee­le“ pü­hen­das Ei­mar Jõ­gi­su pi­ke­ma­te ja lü­he­ma­te pau­si­de­ga kaks aas­tat. Ta soo­vi­tas ka teis­te­le – pan­ge mä­les­tu­sed kir­ja. Ise­gi, kui ei soo­vi neid trü­kis või in­ter­ne­tis aval­da­da, on mee­nu­tu­si va­ja jä­rel­tu­le­va­te­le põl­ve­de­le.

„Va­ne­mad või­vad üht-teist ju­tus­ta­da, ena­mas­ti ei os­ka lap­sed siis tä­he­le pan­na. Mi­nu va­nae­ma rää­kis pal­ju oma pe­rest, kui aas­ta­küm­neid hil­jem hak­ka­sin kir­ja pa­ne­ma, olid as­jad sas­sis. Ma po­le pi­da­nud päe­vi­kut, kir­ju­ta­sin mä­lu jär­gi. Pal­ju oli abi va­na­de fo­toal­bu­mi­te sir­vi­mi­sest – mõ­ni­gi asi tu­li meel­de.

Soo­vi­tan kir­ju­ta­da pil­ti­de­le, kes seal on. Mul olid ka­su­ta­da ema ja va­nae­ma al­bu­mid – ke­na­de noor­te nei­du­de fo­to­sid täis, aga ei tea, kes on kes, sest tund­sin neid ea­ka­te tä­di Juu­li­de ja Maa­li­de­na,“ rää­kis Ei­mar Jõ­gi­su.

Koo­liaeg Keh­ras
Saue en­di­ne val­la­va­nem Ma­ti Tar­tu, kes oli Keh­ras Ei­mar Jõ­gi­su klas­si­vend, mär­kis, et on püüd­nud lu­ge­da mit­meid elu­loo­raa­ma­tuid, kuid „Ühe in­se­ne­ri elu­tee“ on esi­me­ne, mil­le lu­ges lõ­pu­ni: „See on aus raa­mat, kõik tun­dus ko­du­ne ja tut­tav.“

An­ne Oruaas kin­ni­tas: „Jul­gen raa­ma­tut soo­vi­ta­da – vä­ga hu­vi­tav, la­du­salt kir­ju­ta­tud. Olen sa­mu­ti õp­pi­nud Keh­ra koo­lis, just koo­liae­ga oli põ­nev lu­ge­da. Usun, et see pa­kub hu­vi ka pal­ju noo­re­ma­te aas­ta­käi­ku­de õpi­las­te­le, ku­na sa­mad õpe­ta­jad, ke­da ni­me­ta­tak­se, töö­ta­sid veel aas­ta­küm­neid hil­jem.“

Ei­mar Jõ­gi­su ju­tus­tas, et Keh­ra kesk­kool oli 1950nda­tel vä­ga tu­gev ja are­nev kool, kus oli pal­ju noo­ri fa­naa­ti­li­si õpe­ta­jaid: „Mul­le kui reaal­ai­ne­te­hu­vi­li­se­le on kõi­ge roh­kem meel­de jää­nud ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­ja Lei­da Kork – te­ma õpe­ta­mis­mee­to­did, va­le­mid peast ar­vu­ta­mi­seks, lä­he­ne­mi­ne ma­te­maa­ti­ka­le. Tä­nu Lei­da Kor­gi­le läks mul 11. klas­sis va­ba­riik­li­kul olüm­piaa­dil pä­ris häs­ti.“

Ta üt­les, et ni­me­tab Keh­ra koo­li sel­lest ajast õp­pi­mis­kal­la­ku­ga koo­liks: „Õp­pi­mi­se­le pöö­ra­ti suurt tä­he­le­pa­nu, meie len­nust läk­sid um­bes poo­led kõrg­koo­li. Õpe­ta­jad olid tu­ge­vad, kool pais­tis pal­ju­del ala­del sil­ma. Meist eel­mi­ne lend või­tis nii füü­si­ka kui ma­te­maa­ti­ka va­ba­riik­li­ku olüm­piaa­di dip­lo­mid. Sel­les len­nus õp­pi­sid ast­ro­noom Uu­do Uus ja füü­sik, riik­li­ku pree­mia lau­reaat Rein Avar­maa, paar len­du va­rem lõ­pe­tas aka­dee­mik Gen­na­di Vai­nik­ko.“

Nädalavahetusel alustab tehnikaülikooli tudengite idufirma Timey konkureerimist telekonkursil „Ajujaht“.

Aasta tagasi hakkas Arukülas elav Tallinna Tehnikaülikooli rakenduskeemia ja biotehnoloogia viimase kursuse tudeng Martin Möllits koos kursusekaaslaste Laurent Lähebi ja Andreas Remmeliga töötama toiduainete jaoks välja „parim enne“ indikaatorit. Septembris käis Martin Möllits seda tutvustama ühele suurele kalatööstusele Namiibias. Aafriklaste kontakti said idufirma Timey tudengitest loojad juunis USA äriarendusprogrammist NGAL, kust tuldi tagasi peavõiduga.

„Käisin Namiibias Eesti delegatsiooni koosseisus projekti SME Aisle raames. Lisaks meile olid esindajad Soomest, Rootsist ja Lätist. Külastasime ettevõtteid ja ministeeriume, eesmärk oli leida võimalus Aafrika turule pääsemiseks,“ räägib Martin Möllits.

Kui „parim enne“ indikaatorit välja mõeldes nägid Timey loojad oma klientidena eelkõige piimatööstusi, siis nüüd on suund võetud peamiselt kala ja külmutatud kauba tootjaile. Aafrikas käiski Martin Möllits indikaatorit tutvustamas suures Erongo kalatööstuses, mis ekspordib oma kala USAsse ja Euroopasse: „Meist oldi seal huvitatud ja arvatavasti aprillis teeme nendega esimese pilootprojekti.“

Kvaliteediindikaator
Toode, mille arendamise kallal Eesti tudengid töötavad, on väike plastikust indikaator, mille täpne toimemehhanism on ärisaladus, kuid see on seotud keemiaga. Indikaator on mõeldud toiduainetetööstusele – annab teada, kas kaup on hoitud nõutaval temperatuuril ehk piisavalt värske. Kui hoida näiteks jäätist 10 minutit päikese käes, pole see enam nii kvaliteetne kui alguses ning Timey indikaatori värv muutub rohelisest punaseks.

„Oleme seni teinud katsetusi vahemikus 15 külmakraadist 16 soojakraadini,“ sõnab Martin Möllits.

Tulevane koostööpartner Namiibiast soovib indikaatorit oma kalapakkidele ja kalakastidesse: „Kui jahutatud kala, mida tuleb hoida 4 külmakraadi juures, on olnud kaheksakraadises soojas, on selge, et see pole enam täiesti kvaliteetne. Kauba vastuvõtja näeb seda indikaatorilt.“

Martin Möllits räägib, et kauba liikumisel tootjast tarbijani on kõige suurem probleemkoht transpordiahelas – kuidas olla kindel, et tootja saadetud külmutatud kaup oleks ka ostjani jõudes sama kvaliteetne.

„Nägin dokumentaalfilmi Norra kalandusest – kaubaauto oli tee äärde vajunud, elektroonika üles öelnud, kala külmutusseadmetes sulas. Tegelikkuses müüakse see kaup ikkagi maha. Meie indikaator on sellisel juhul kontrollimiseks ideaalne lahendus,“ arvab ta.

Timey loojad on suhelnud piimatoodete ettevõttega Valio ning ka sealt kuulnud – kui tarbija on saanud poest halvaks läinud piima, helistatakse neile ja süüdistatakse halva kauba tootmises. Kuigi tegelikult võib viga olla transpordis, sest kaup on seisnud liiga kaua valel temperatuuril: „Namiibias öeldi, et meie tootel on potentsiaali ka seetõttu, et annab võimaluse kontrollida, kas firmasiseselt on kõik tehtud õigesti – et merest püütud kala ei ole jäänud liiga kauaks laeva või sadamasse, vaid viidud õigeaegselt külmutusse.“

Idufirmade MM ja Ajujaht
7.-13. oktoobrini osales Martin Möllits Kopenhaagenis Timey tootega ülikoolide iduettevõtete maailmameistrivõistlustel.

„Osalejaid oli üle 70, koos oli maailma start-up´ide koorekiht. Firmad jagati nelja gruppi: tervishoid, IT, tootedisain ja uue aja logistika, kus olime ka meie. Võitis Eesti tiim, mis toodab tarkvara kasvuhoonetele, et tõsta saagikust. Kõik kolm Eesti meeskonda olid meie ülikoolist,“ jutustab ta.

Timey sai MMilt positiivset tagasisidet, nende indikaator meeldis kohtunikele, selles nähakse potentsiaali: „Pärast seda tuli meile mitu pakkumist nii Taani kui Itaalia kiirenditesse – see tähendab, et oleks võimalus minna neisse riikidesse oma toodet arendama ja liikuda sealsetele turgudele.“

Ühtegi pakkumist siiski vastu ei võetud, kuna noormehed jätkavad õpinguid ülikoolis, lisaks leiti, et Eestis on praegu kasulikum oma toodet arendada.

Sel sügisel on Timey indikaator kandideerinud veel Eesti-Saksa majandusauhinnale ning EIT Food Tallinna voorus 10 000 euro suurusele stipendiumile. Tuleval nädalavahetusel, 24.-25. novembril algab telekonkursi „Ajujaht“ selle hooaja võistlus. Kandideerijaid oli 341, esimesse vooru pääses 100. Timeyle tagas 100 parima hulka kevadel idufirmadele või äriideedega inimestele mõeldud Mek­to­ry Star­ter­TECH programmi võit. Nädalavahetusel valitakse välja 30, kes jätkavad „Ajujahis“ võistlemist.

„Kui meil läheb hästi, algab pärast seda mentorprogramm. Soov on teha kolm-neli pilootprojekti eri suuruste ettevõtetega,“ sõnab Martin Möllits.

Lähiajal alustatakse läbirääkimisi ettevõttega, kellega loodetakse sõlmida esimene leping: „Alustame väikeste kogustega, teeme neile ilmselt 50 indikaatorit, et näidata, kuidas asi töötab. Kui kõik sujub, on lootust ka suuremale tellimusele.“

Timey asutajate eesmärk on esmalt saada Eestis niiöelda jalg ukse vahele, seejärel liikuda suuremate ettevõtete kaudu Baltikumi, Soome ja ülejäänud Euroopa turule ning seejärel jõuda USAsse tehnoloogiainnovatsiooni pealinna Silicon Valleysse.

Ülikooli ja firma kõrvalt jätkub Martin Möllitsal aega ka kodukandi noortes keemiahuvi tekitamiseks – teist aastat veab ta Raasikul ja Kehras teadusringi.

„Püüan teha teadust noorte jaoks huvitavamaks. Oleme teinud palju katseid, sel aastal on plaanis teha aspiriini ja paratsetamoli, et näidata, kuidas valmivad ravimid, millest koosnevad. Olen neile rääkinud ka oma ettevõtmisest. Nad on saanud väga palju innustust sellest, et näevad – teadust on võimalik siduda ka äriga,“ märgib Martin Möllits.