„25 aas­ta­ga ole­me jõud­nud nii kau­ge­le, et meil on ole­mas kõik tööks va­ja­lik,“ üt­les Keh­ra pääs­te­ko­man­do­pea­lik AI­VAR KA­RI ko­man­do juu­be­li­peol.

Keh­ras Koo­li tä­na­val asu­va pääs­te­ko­man­do ga­raažis on li­saks ka­he­le uue­le pääs­teau­to­le – mul­lu saa­dud uhiuue­le Sca­nia­le ning 2016. aas­tal ko­man­dos­se too­dud MA­Ni­le, paak- ja re­ser­vau­to­de­le – täies­ti uus ATV koos kä­ru­ga. Met­sa­kus­tu­tus­ko­man­do­de­le os­te­tud ATV jõu­dis Keh­ras­se paar nä­da­lat ta­ga­si. Pea­lik Ai­var Ka­ri sel­gi­tas, et võr­rel­des se­ni met­sa­tu­le­kah­ju­del ka­su­ta­tud sar­na­se maas­ti­ku­ma­si­na UTV­ga on see suur eda­si­mi­nek.

„ATV on ker­ge, sel­le võib met­sa trans­por­ti­mi­seks pan­na kä­ru­ga tu­le­tõr­jeau­to ta­ha. Tal­vel saab kä­ru­le pan­na al­la suu­sad ning kä­ru ühen­da­da ATV kül­ge. Sel­le­ga on või­ma­lik tuua näi­teks ini­me­si väl­ja Kõr­ve­maa met­sa­dest, ku­hu au­to­ga li­gi ei pää­se, ning sõi­ta kus­tu­ta­ma koh­ta­des­se, ku­hu muu­de ma­si­na­te­ga ei saa,“ lau­sus ta.

Ka pääst­ja­te va­rus­tus on nüüd teh­ni­ka vii­ma­ne sõ­na. Ko­man­do­pea­li­ku ka­bi­ne­tis on vir­nas kar­bid uu­te mas­ki­de­ga, mil­lel on kül­jes raa­dio­jaa­mad, et me­hed saak­sid suit­sut­soo­nis oma­va­hel su­hel­da: „Järg­mi­se­na saa­me uued ter­mo­kaa­me­rad, mil­le abil on suit­su­ses ruu­mis kii­res­ti nä­ha, kui seal on ini­me­ne või kus on tu­le­kol­le.“

Veel paar aas­tat ta­ga­si oli ko­man­do­pea­li­kul mu­re töö­jõu­ga, prae­gu prob­lee­mi enam ei ole. Keh­ra ko­man­dos on 22 pääst­jat, kes töö­ta­vad nel­jas 24tun­ni­ses va­he­tu­ses, igas va­he­tu­ses on vä­he­malt 4 meest – mees­kon­na­va­nem, kaks tu­le­tõr­ju­jat ja au­to­juht.

„Pä­rast se­da, kui eel­mi­sel aas­tal oli pal­ga­tõus, pääst­ja­te kesk­mi­ne töö­ta­su tõs­te­ti 1000 eu­ro pea­le, sai­me kõik va­bad ko­had mees­te­ga täi­de­tud, võin ise­gi öel­da, et jär­je­kord on uk­se ta­ha,“ sõ­nas Ai­var Ka­ri.

Hoo­ne, kus me­hed ja au­tod Keh­ras paik­ne­vad, on ku­na­gi­ne tsi­viil­kait­seob­jekt, mi­da nüüd hal­dab Rii­gi Kin­nis­va­ra AS. Igal aas­tal on sel­les­se in­ves­tee­ri­tud, eel­mi­sel aas­tal näi­teks pan­di sis­se kesk­kü­te ning as­fal­tee­ri­ti ga­raažie­si­ne: „Mi­na olen öel­nud, mi­da ta­ha­me, ja jär­jest on teh­tud.“

Möö­du­nud ree­del, 1. veeb­rua­ril, kui Keh­ra ko­man­do tä­his­tas 25. sün­ni­päe­va, tõ­des pea­lik, et ei tun­ne enam mil­lest­ki puu­dust.

„Kõik va­ja­lik – teh­ni­ka, va­rus­tus, me­hed, töö­tin­gi­mu­sed – on ole­mas. 25 aas­ta­ga ole­me jõud­nud lõ­puks sin­na­ni, kus võin öel­da, et ko­man­do toi­mib, nüüd on liht­salt va­ja tööd te­ha,“ mär­kis ta.

Ko­man­do loo­mi­ne
Va­ba­taht­li­ku tu­le­tõr­jeü­hin­gu baa­sil 12. veeb­rua­ril 1991 asu­ta­tud Har­ju maa­kon­na pääs­tea­me­ti esi­me­ne juht Vel­lo Plees mee­nu­tas, et tol­le aja­ni olid Har­ju­maa ja Hiiu­maa ain­sad maa­kon­nad, kus kut­se­li­si ko­man­do­sid pol­nud. Har­jus oli vaid 5 va­ba­taht­lik­ku komandot, nen­de seas ka Lok­sa ja Raa­si­ku. Esi­me­ne kut­se­li­ne ko­man­do loo­di 1991. aas­tal Kei­las­se, see­jä­rel ha­ka­ti neid jär­ge­möö­da ra­ja­ma mu­ja­le. Tei­sena Harjus teh­ti 1992. aas­ta ke­va­del lae­va­re­mon­di­te­ha­se tu­le­tõr­je baa­sil ko­man­do Lok­sa­le.

Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tu­se hi­li­sem di­rek­tor Tar­vi Oja­la, kes juh­tis maa­kon­na pääs­te­tee­nis­tust aas­ta­tel 1998-2004, sel­gi­tas: „Ko­man­do­de võr­gus­tik­ku ha­ka­ti ehi­ta­ma nii, et üht­pi­di ar­ves­ta­ti aja­loo­list asu­koh­ta, kus ko­man­dod peak­sid kind­las­ti ole­ma, kuid vaa­da­ti ka va­he­maid ja suu­re­maid asu­laid, sest kus on roh­kem ini­me­si, seal on ka roh­kem et­te­võt­lust ja ris­ke. Kaar­dilt vaa­da­ti, kus oli niiöel­da val­ge laik, mil­li­sed asu­lad on sel­le lä­he­du­ses, mil­li­ne on seal­ne tee­de­võrk, mil­li­sest ko­hast pää­seb ümb­rus­kon­nas iga­le poo­le kõi­ge kii­re­mi­ni ko­ha­le.“

Keh­ras­se ot­sus­ta­ti ko­man­do luua siis, kui te­has 1990nda­te al­gu­ses oli te­has pank­ro­tis ja ka seal­ne tu­le­tõr­je lõ­pe­tas töö. Vel­lo Plee­si kin­ni­tu­sel oli oma osa sel­les, et Keh­ras­se loo­di kut­se­li­ne pääs­te­ko­man­do, ka tol­la­sel ak­tiiv­sel lin­na­peal Jü­ri Lill­sool. Tu­le­va­ne ko­man­do­pea­lik Ai­var Ka­ri töö­tas sel ajal Tal­lin­na kesk­lin­na pääs­te­ko­man­dos, kui nä­gi kuu­lu­tust, et Keh­ras­se ha­ka­tak­se kut­se­list ük­sust te­ge­ma ja sin­na ot­si­tak­se pea­lik­ku, läks Kei­las­se pääs­te­a­me­ti ju­hi juur­de.

„Ot­si­si­me meest, kes hak­kaks ko­man­dot loo­ma. Ai­var töö­tas ju­ba tu­le­tõr­jes, tu­li ja üt­les, et kui Keh­ras ava­tak­se ko­man­do, siis te­ma tu­leb. Võt­sin ta töö­le ja tun­dub, et va­ju­ta­sin õi­ge nu­pu pea­le – ta on siia­ni Keh­ra ko­man­do­pea­lik,“ sõ­nas Vel­lo Plees.

Ai­var Ka­ri kin­ni­tas, et töö pääs­te­ko­man­dos on al­gu­sa­ja­ga võr­rel­des to­taal­selt muu­tu­nud. Kui too­na oli pea­mi­ne lei­da me­hed, kes ei kar­daks kõr­gust ning pääs­te­tööks va­ja­li­kud os­ku­sed oman­da­ti pea­mi­selt töö käi­gus, siis prae­gu koo­li­tab pääst­jaid Väi­ke-Maar­ja pääs­te­kool: „Kui va­nas­ti oli tu­le­tõr­je ZI­Lis kuus­teist voo­li­kut, kang, la­bi­das ja kolm re­de­lit, siis prae­gu­se tu­le­tõr­jeau­to va­rus­tu­se ni­me­ki­ri täi­dab kolm suurt pa­be­ri­leh­te.“

Juu­be­li­pi­du
Sün­ni­päe­va­peol te­gi pea­lik vee­rand­sa­ja-aas­ta­se ko­man­do aja­loost üle­vaa­te ning tä­nas kõi­ki, kes on 25 aas­ta jook­sul nii nõu kui jõu­ga toe­ta­nud. Eral­di tä­nas ta va­ba­taht­lik­ke pääst­jaid, kel­le te­ge­vust elu­kut­se­lis­te pääst­ja­te ai­ta­mi­sel on või­ma­tu üle­hin­na­ta. Sa­mu­ti tä­nas Ai­var Ka­ri Keh­ra ko­man­do en­di­seid ja prae­gu­seid pääst­jaid ning kin­ni­tas, et il­ma nen­de pa­nu­se­ta po­leks ko­man­dol läi­nud nii häs­ti.

Põh­ja pääs­te­kes­ku­se juht Mar­ko Rüü rää­kis, et Põh­ja piir­kon­nas on 39 ko­man­dot, neist 13 on kut­se­li­sed, 26 va­ba­taht­li­kud: „On vä­ga hea meel, et Keh­ra ko­man­do po­le liht­salt üks num­ber nen­de hul­gas, vaid on siin ko­gu­kon­nas leid­nud kind­la ko­ha. Ko­gu­kond saab tei­le kin­del ol­la.“

Mar­ko Rüü an­dis Keh­ra ko­man­do pääst­ja­te­le Priit Pik­ke­ri­le, Ülar Ring­mäe­le, Mark Rei­si­le, Vei­ko Malt­sa­le, Siim Gel­ler­ti­le ja Vei­ko Malt­sa­le ja aas­taid ko­man­do­hoo­nes töö­ta­nud prae­gu­se­le ko­ris­ta­ja­le Sir­je Su­vi­le ko­hu­se­tund­li­ku töö eest Põh­ja pääs­te­kes­ku­se tä­nu­kir­jad. Priit Pik­ker on Keh­ra ko­man­do staažikaim pääst­ja, töö­ta­nud seal 20 aas­tat, üle 15 aas­ta on ko­man­dos töö­ta­nud Ülar Ring­mäe ja Vei­ko Malts. Pääs­te­kes­ku­se tä­nu­ki­ri oli ka Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le, sel­le võt­tis vas­tu val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.

Val­la­va­nem tä­nas Keh­ra ko­man­do pääst­jaid Ani­ja val­la ela­ni­ke­le tur­va­tun­de pak­ku­mi­se eest ning an­dis pea­lik Ai­var Ka­ri­le üle Ani­ja val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja mis­sioo­ni­tun­de­ga teh­tud töö eest Keh­ra pääs­te­ko­man­do aren­da­mi­sel ja hoid­mi­sel. Sün­ni­päe­va­kin­gi­na oli val­la­va­ne­mal kaa­sas pääs­te­rõn­gas ning soo­vis, et se­da lä­heks pääst­jail või­ma­li­kult vä­he va­ja.

Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal kii­tis ko­man­dot hea koos­töö­part­ne­ri­na. Ta ju­tus­tas, et kui te­gi kolm aas­tat ta­ga­si Ai­var Ka­ri­le et­te­pa­ne­ku ha­ka­ta koo­lis lä­bi vii­ma pääs­tea­last va­lik­kur­sust, sai ko­he nõu­so­le­ku ning pääs­te­kur­sus on igal aas­tal ol­nud õpi­las­te seas üks po­pu­laar­se­maid.

Ees­ti Tu­le­tõr­je­muu­seu­mi juht Ivo Pau­lus rõõ­mus­tas, et Keh­ra ko­man­do elav aja­lu­gu on sot­siaal­mee­dia kau­du jõud­nud laie­ma ava­lik­ku­se et­te ning soo­vi­tas see edas­pi­di ka raa­ma­tu­na väl­ja an­da.

Keh­ra ko­man­dot õn­nit­le­sid veel maa­kon­na pääs­te­tee­nis­tu­se en­di­sed ju­hid Vel­lo Plees ja Tar­vi Oja­la, en­di­ne Keh­ra lin­na­pea ja Ani­ja val­la­va­nem Jü­ri Lill­soo, ko­man­do en­dis­te töö­ta­ja­te ni­mel Too­mas Mänd, Raa­si­ku va­ba­taht­lik pääst­ja Val­de­ko Va­her, ko­man­do­ga sa­mas ma­jas töö­ta­va Ka­rell Kiir­a­bi ja po­lit­sei esin­da­jad.

Lau­päe­val, 2. veeb­rua­ril oli juu­be­li pu­hul Keh­ra ko­man­dos ava­tud us­te päev. Ko­man­do ol­me­ruu­mi­de, pääs­te­teh­ni­ka ja -va­rus­tu­se­ga käi­sid tut­vu­mas üle 100 ini­me­se, ena­mas­ti las­te­ga pe­red.

„Kolm tun­di oli ma­ja rah­vast täis, me­hed näi­ta­sid nei­le au­to­sid ja va­rus­tust, pak­ku­si­me koh­vi ja kring­lit,“ üt­les pea­lik Ai­var Ka­ri.

Kui Ka­ja Sa­ra­puu läks koos abi­kaa­sa­ga 6. jaa­nua­ril La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba ava­mi­sel pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­lai­di­le spon­taan­selt „Head uut aas­tat!“ soo­vi­ma, ei osa­nud ta ai­ma­ta, et saab pea­gi pre­si­den­dil taas kätt su­ru­da – 22. veeb­rua­ril an­nab rii­gi­pea üle tä­na­vu­sed riik­li­kud au­ta­sud ning ha­ri­du­se­lu eden­da­jat Ka­ja Sa­ra­puud tun­nus­tab Val­ge­tä­he IV klas­si tee­ne­te­mär­gi­ga.

Keh­ra güm­naa­siu­mi õp­pe­ala­ju­ha­ta­ja ja Ees­ti Ema­kee­le­õpe­ta­ja­te Selt­si esi­mees Ka­ja Sa­ra­puu kin­ni­tab, et riik­li­ku au­ta­su päl­vi­mi­ne teeb vä­ga suurt rõõ­mu, see on just­kui ta­ga­si­si­de 35 aas­ta pik­ku­se­le töö­le.

Koo­ri­ju­hi ase­mel ema­kee­leõ­pe­ta­jaks
Ka­ja Sa­ra­puu on sün­di­nud Keh­ras ja lõ­pe­ta­nud Keh­ra koo­li. Ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se eria­la va­li­mi­ne oli min­gil mää­ral ju­hus, sest muu­si­ka­koo­lis kla­ve­rit õp­pi­nu­na meel­dis tal­le vä­ga muu­si­ka ning soov oli õp­pi­da hoo­pis koo­ri­ju­hiks või muu­si­kaõ­pe­ta­jaks.

„Aga üli­koo­li ees­ti kee­le eria­la­le sis­se saa­mi­ne osu­tus vä­ga liht­saks ja nii see läks. Muu­si­ka on mul­le siia­ni ar­mas, olen kogu elu laul­nud koo­ri­des, ka prae­gu lau­lan Ko­se kam­mer­koo­ris. Mõ­ni­kord is­tun kla­ve­ri ta­ha ja män­gin mi­da­gi. See an­nab to­hu­tult hin­ge­ra­hu,“ mär­gib ta.

Ame­ti­va­li­kut mõ­ju­tas Keh­ra koo­li tra­dit­sioon, et õpe­ta­ja­te päe­val and­sid abi­tu­rien­did noo­re­ma­te­le õpi­las­te­le tun­de: „Mind köi­tis õpe­ta­mi­ne vä­ga, ka lap­sed tu­lid vai­mus­tu­se­ga kaa­sa. Üli­koo­lip­rak­ti­ka­te ajal tund­sin sa­ma ning olin te­ge­li­kult oma kur­su­selt vist üks ka­hest, kes tah­tis min­na koo­li töö­le.“

Kui­gi pe­da­goo­gi­kaü­li­koo­li lõ­pe­ta­mi­sest saab tä­na­vu 35 aas­tat, kin­ni­tab Ka­ja Sa­ra­puu, et õpe­ta­ja­töö on tal­le ala­ti vä­ga meel­di­nud ning nau­dib se­da siia­ni. Aas­taid töö­tas ta Ko­se val­las Oru põ­hi­koo­lis ja Ko­se güm­naa­siu­mis.

„Mõ­ned õpe­ta­jad ar­va­vad, et väi­ke­ses koo­lis on suur­te­ga võr­rel­des vä­hem või­ma­lu­si. Ei ole nii. Ja mul on õpi­las­te­ga vä­ga ve­da­nud, nad on võit­nud olüm­piaa­de ja et­lus­kon­kurs­se. Nen­de hul­gast on väl­ja kas­va­nud ka mõ­ned õpe­ta­jad,“ rää­gib Ka­ja Sa­ra­puu.

Kui Kai­do Krein­taal tu­li kolm aas­tat ta­ga­si Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­to­riks, kut­sus ta en­di­se koo­liõe ja kol­lee­gi Ka­ja Sa­ra­puu õp­pea­la­ju­ha­ta­jaks.

„Pi­da­sin se­da heaks või­ma­lu­seks – mul­le tun­dub, et alus­ta­si­me siin mil­le­gi olu­li­se­ga. Loot­sin, et see pa­kub mul­le ra­hul­dust ja pa­kub ka,“ üt­leb Ka­ja Sa­ra­puu.

Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja ja ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­dus­te­ga õpi­las­te koor­di­naa­to­ri­na on tal nii suur koor­mus, et õpe­ta­ja­na klas­sis enam ei käi: „Mõ­ni­kord, kui on va­ja õpe­ta­ja­le lei­da asen­da­ja, ta­haks küll ise min­na tun­di and­ma, aga siis mõt­len – stopp, kõi­ke ei jõua. Kui­gi see töö mul­le en­di­selt vä­ga meel­dib.“

Ema­kee­leõ­pe­ta­ja­te Selt­si juht
Kui 1989. aas­tal loo­di Ees­ti Ema­kee­leõ­pe­ta­ja­te Selts, läks Ka­ja Sa­ra­puu sel­le asu­ta­mis­koo­so­le­ku­le ning on selt­si asu­ta­ja­lii­ge. Küm­me aas­tat hil­jem sai te­mast selt­si esi­mees. Põ­hi­kir­ja jär­gi to­hib esi­mees ol­la jär­jest kolm ka­heaas­tast pe­rioo­di, siis peab va­he­peal ju­ha­tu­sest lah­ku­ma.

„Kui­da­gi on läi­nud nii, et mind on usal­da­tud ja jäl­le ta­ga­si va­li­tud,“ sõ­nab Ka­ja Sa­ra­puu, kes on ema­kee­leõ­pe­ta­ja­te selt­si kok­ku juh­ti­nud li­gi 15 aas­tat.

Selts hoiab sil­ma peal sel­lel, mis toi­mub ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­mi­sel – kui­das koos­ta­tak­se riik­lik­ku õp­pe­ka­va, mil­li­ne on sel­le si­su, mi­nis­tee­riu­mi­le te­hak­se et­te­pa­ne­kuid õp­pe­ka­va muut­mi­seks. Kui näi­teks sa­jan­di­va­he­tu­se õp­pe­ka­vas ta­he­ti lii­ta ees­ti keel ja kir­jan­dus üheks õpeai­neks, oli ema­kee­leõ­pe­ta­ja­te selts sel­le vas­tu ning võit­les väl­ja, et kir­jan­dus on riik­li­kus õp­pe­ka­vas taas eral­di õp­peai­ne­na. Vii­ma­ti pro­tes­ti­ti sel­le vas­tu, kui ees­ti kee­le rii­giek­sa­milt ta­he­ti kao­ta­da õi­ge­kir­ja hin­da­mi­ne.

Selt­sil on um­bes 250 lii­get ehk peaae­gu poo­led Ees­ti ema­kee­leõ­pe­ta­jaist. Nei­le kor­ral­da­tak­se ke­vad- ja sü­gis­päe­vi, su­ve­koo­li, õp­pe­rei­se. Selts on koos­ta­nud ka õp­pe­ma­ter­ja­le ning an­nab väl­ja kah­te sar­ja – „Ter­vik­teos­te kä­sit­le­mi­ne“ ja „Nau­di õpe­ta­mist“.

Ka selt­si esi­mees on õpi­kuid kir­ju­ta­nud. Ka­ja Sa­ra­puu 2000nda­te al­gu­ses väl­ja an­tud 2. koo­liast­me ees­ti kee­le õpi­kud olid tu­ru­liid­rid ning on uuen­da­tud ku­jul siia­ni koo­li­des ka­su­tu­ses.

„Ole­me õp­pe­ma­ter­ja­le – õpi­kuid, töö­vi­hi­kuid, kont­roll­töö­de ko­gu­mik­ke, kuu­la­mi­s­üle­san­deid – tei­nud koos Kol­ga koo­li õpe­ta­ja Ter­je Va­ru­li­ga. Meie põ­hi­mõ­te oli, et kui õpe­ta­ja lä­heb tun­di, on tal ko­gu va­ja­lik ma­ter­jal ole­mas, ta ei pea pal­ju juur­de ot­si­ma,“ sel­gi­tab Ka­ja Sa­ra­puu.

Ema­kee­leõ­pe­ta­ja­na on ta ees­ti kee­le säi­li­mi­se pä­rast mu­res, mär­gib, et suht­lu­ses min­nak­se vä­ga liht­salt üle ing­li­se kee­le­le: „Meil on küll vä­ga väi­ke keel, aga maail­ma­keel, mil­le­ga saa­me hak­ka­ma ab­so­luut­selt igas vald­kon­nas, igal alal. Kee­le hoid­mis­se tu­leb pa­nus­ta­da, riik peab ai­ta­ma keelt hoi­da, et see ei kaoks.“

If Kind­lus­tus va­lis Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja ja va­ba­taht­li­ku pääst­ja REET KAN­GE­RI aas­ta ees­ku­juks ning Kuu­sa­lu et­te­võt­ja JAN­NO VALD­MAN­NI aas­ta elu­pääst­jaks.

If Kind­lus­tus kut­sus kam­paa­nia „Ot­si­me san­ga­reid“ raa­mes teist aas­tat esi­ta­ma tun­nus­ta­mi­seks va­ba­taht­lik­ke pääst­jaid, abi­po­lit­sei­nik­ke ning ta­va­li­si ini­me­si, kes on pääst­nud kel­le­gi elu, hoid­nud ära mõ­ne ku­ri­teo või õn­ne­tu­se või ai­da­nud muul moel muu­ta Ees­ti elu tur­va­li­seks.

Tä­na­vu esi­ta­ti san­ga­ri­teks 108 ini­mest. Žü­rii, ku­hu kuu­lu­sid If Kind­lus­tu­se esin­da­jad, tun­nus­tu­sü­ri­tu­se eel­mi­se aas­ta pat­roon Ras­mus Kag­ge ning tä­na­vu­sed pat­roo­nid, va­ba­taht­li­kud Tõ­nis Mil­ling ja Ma­dis Mil­ling, ot­sus­tas väl­ja an­da au­hin­na nel­jas ka­te­goo­rias: aas­ta mär­ka­ja, aas­ta ees­ku­ju, aas­ta elu­pääst­ja ja aas­ta eest­ve­da­ja.

„Lõp­li­ku va­li­ku te­ge­mi­ne oli vä­ga ras­ke, sest kan­di­daa­ti­de seas oli ko­gu­ni 15 elu­pääst­jat, kes kõik vää­ri­vad eri­list tä­nu. Li­saks oli ka pal­ju neid, kes pä­rast päe­va­tööd ja oma pe­re kõr­valt ai­ta­vad ak­tiiv­selt kaa­sa va­ba­taht­li­ke­na, näi­teks abi­po­lit­sei­ni­ku või va­ba­taht­li­ku pääst­ja­na. Meil on põh­just nen­de ini­mes­te üle uh­ke ol­la,“ mär­kis If Kind­lus­tu­se ju­ha­tu­se lii­ge Ar­tur Praun.

Nel­ja san­ga­rit pre­mee­ris If Kind­lus­tus 1000eu­ro­se rei­si­tše­ki ning rei­si­kind­lus­tu­se­ga va­balt va­li­tud siht­koh­ta ja aas­ta­se õn­ne­tus­juh­tu­mi­kind­lus­tu­se­ga.

Aas­ta ees­ku­ju tii­tel omis­ta­ti Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja­le Reet Kan­ge­ri­le, kel­le esi­tas san­ga­riks Pääs­te­liit. Mär­gi­ti, et Reet Kan­ger osa­les mul­lu su­vel küm­nen­di suu­ri­mal met­sa­põ­len­gul peaae­gu kaks nä­da­lat jär­jest kus­tu­tus­töö­del, läks sin­na pä­rast päe­va­tööd, ka une­ajast. Veel tun­nus­ta­ti, et ta on Aeg­vii­du Pääs­te­selt­si üks ak­tiiv­se­maid liik­meid ning suu­rim eest­ve­da­ja, kui on va­ja näi­teks al­ga­ta­da pro­jek­te või kor­ral­da­da üri­tu­si. Reet Kan­ger ju­hen­dab Aeg­vii­du koo­lis pääs­tea­la noor­te­rin­gi, mul­lu saa­vu­ta­sid noor­pääst­jad te­ma ju­hen­da­mi­sel va­ba­riik­li­kul võist­lu­sel noo­re­mas va­nu­seg­ru­pis esi­ko­ha, va­ne­mas va­nu­seg­ru­pis 3. ko­ha.

„On to­re, et va­ba­taht­lik­ke pääst­jaid ja üleüld­se va­ba­taht­lik­kust mär­ga­tak­se, kui­gi me ei tee mi­da­gi, et ol­la san­ga­rid või kan­ge­la­sed, ole­me täies­ti ta­va­li­sed ini­me­sed,“ sõ­nas Reet Kan­ger Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Must­jõe met­sa­põ­len­gu kus­tu­tus­töö­del osa­le­sid va­ne­ma­te kir­ja­li­kul loal ka te­ma õpi­la­sed koo­li noor­te­rin­gist. Selles käi­vad koo­li kõik 8. klas­si õpi­la­sed.

Aas­ta ees­ku­ju lu­bas, et hoiab ka järg­mi­sel su­vel koos teis­te va­ba­taht­li­ke pääst­ja­te­ga ko­du­kan­di met­sa­del sil­ma peal, et kee­lua­jal lõ­ket ei teh­taks.

Ku­hu kin­gi­tu­seks saa­dud tše­ki­ga rei­si­da, ei ole ta veel mõel­nud: „Ilm­selt lä­hen sü­gi­sel las­te­ga ku­sa­gi­le. Kuu­ror­did mind ei ki­su, ta­hak­sin min­na näi­teks jal­gsi­mat­ka­le vih­ma­met­sa või hoo­pis Aust­raa­lias­se.“
Aas­ta elu­pääst­ja tii­tel an­ti Jan­no Vald­man­ni­le Kuu­sa­lu val­last. Keh­ra pit­sa­koh­vi­ku oma­nik avas­tas mul­lu 31. ok­toob­ri õh­tul ko­ju min­nes, et lä­he­dal on süt­ti­nud elu­ma­ja. Ta he­lis­tas hä­daa­bi­numb­ri­le ning ai­tas põ­le­vast ma­jast väl­ja ema ka­he väi­ke­se po­ja­ga. En­di­se pääst­ja­na te­gi Jan­no Vald­mann kõik sel­leks, et ma­ja ma­ha ei põ­leks – lü­li­tas väl­ja elekt­ri, te­gi pääst­ja­te jaoks vä­ra­vad lah­ti, näi­tas nei­le kät­te, kus põ­leb, ning ai­tas nai­se ja lap­sed kii­ra­biau­tos­se.

Jan­no Vald­man­ni san­ga­ri-tiit­li­le esi­ta­jaid oli kolm, nen­de seas ka Ani­ja val­la­va­lit­sus ja Keh­ra pääs­te­ko­man­do.

„To­re, kui mee­les pee­tak­se ja tä­na­tak­se,“ sõ­nas aas­ta elu­pääst­ja.

Ta üt­les, et on rei­si­le mi­ne­ku­le mõel­nud, kuid po­le veel jõud­nud rei­si­fir­ma­de pak­ku­mis­te­ga tut­vu­da: „Üks koht, ku­hu võiks min­na, on Kuu­ba. Ka Meh­hi­kos ta­hak­sin käia. Või sõi­daks hoo­pis näi­teks Te­ne­ri­fe­le. Kui on või­ma­lik lap­sed kel­le­gi hool­de jät­ta, või­bol­la lä­he­me elu­kaas­la­se­ga ka­he­ke­si.“

Aas­ta al­gu­sest töö­ta­vad Raa­si­ku val­la raa­ma­tu­ko­gud ühi­se juh­ti­mi­se all.

Sü­gi­sel ot­sus­tas Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu lii­ta val­la raa­ma­tu­ko­gud käe­so­le­vast aas­tast. Uue st­ruk­tuu­ri jär­gi asub Raa­si­kul val­la­raa­ma­tu­ko­gu, sel­le en­di­ne ha­ru­raa­ma­tu­ko­gu Pe­nin­gil ning eral­di ko­gu­de­na te­gut­se­nud Aru­kü­la ja Pi­ka­ve­re on nüüd sa­mu­ti ha­ru­ko­gud.

Val­la­raa­ma­tu­ko­gu juht, Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Eha Alt­mäe usub, et ühi­ne­mi­ne an­nab kõi­gi se­ni eral­di te­gut­se­nud raa­ma­tu­ko­gu­de aren­gu­le uue tõu­ke.

„Ko­gu Ees­tis on raa­ma­tu­ko­gud ol­nud vä­ga eba­võrd­ses sei­sus. Väi­kes­tel val­da­del pol­nud nen­de aren­da­mi­seks või­ma­lu­si, tei­seks on raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja töö vä­ga pal­ju muu­tu­nud ning vas­ta­valt töö­ta­ja­te või­me­ku­se­le on ka ko­gud roh­kem ja vä­hem­või­me­kad. Lii­de­tud raa­ma­tu­ko­gus on suu­rem kol­lek­tiiv, ühi­selt sün­nib roh­kem ideid, koos saa­me raa­ma­tu­ko­gud muu­ta ai­na näh­ta­va­maks,“ ar­vab val­la­raa­ma­tu­ko­gu juht.

Raa­si­ku uues raa­ma­tu­ko­gus on koos te­ma­ga 5 töö­ta­jat, Aru­kü­las ala­tes veeb­rua­rist taas 2, Pi­ka­ve­res ja Pe­nin­gil kum­mas­ki 1 raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja.

Eha Alt­mäe li­sab, et aeg nõuab neilt kõi­gilt uut moo­di mõt­le­mist. Raa­ma­tu­ko­gu po­le enam üks­nes raa­ma­tu­te lae­nu­ta­mi­se koht, seal pa­ku­tak­se jär­jest uu­si tee­nu­seid, näi­teks lae­nu­ta­tak­se mõ­nel pool ka pil­le või kõn­ni­kep­pe, sa­mas on raa­ma­tu­ko­gud ku­ju­ne­mas oma­moo­di kul­tuu­ri­kes­kus­teks, kus kor­ral­da­tak­se kont­ser­te, õpi­tu­ba­sid ning koh­tu­mi­si põ­ne­va­te ini­mes­te­ga: „Mui­du­gi peab raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja ole­ma ka oma eria­lal pro­fes­sio­naal­ne – tund­ma kir­jan­dust, pal­ju lu­ge­ma, os­ka­ma ka­su­ta­da ar­vu­tit ja nu­ti­sead­meid. Sa­mu­ti pea­vad tal ole­ma sot­siaal­sed os­ku­sed, sest sel­lest, kui­das ta klien­ti­de­ga suht­leb, ole­neb raa­ma­tu­ko­gu edu­kus.“

Kü­las­ta­ta­vus kas­vab
Raa­si­ku val­la raa­ma­tu­ko­gud on Eha Alt­mäe hin­nan­gul ol­nud edu­kad, lu­ge­jas­kond on suu­re­ne­nud. Kõi­ge roh­kem lu­ge­jaid on suu­ri­ma tee­nin­dus­piir­kon­na­ga Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gul – eel­mi­sel aas­tal re­gist­ree­ri­ti seal 720 lu­ge­jat ehk 41 võr­ra roh­kem kui aas­ta va­rem. Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gul oli mul­lu 676 lu­ge­jat, see oli 68 võr­ra roh­kem kui 2017. Pe­nin­gi raa­ma­tu­ko­gu lu­ge­ja­te arv oli 59, kasv 4 ini­mest. Pi­ka­ve­res oli 2018. aas­tal va­ra­se­ma­ga võr­rel­des üks lu­ge­ja vä­hem ehk 97 lu­ge­jat, kuid raa­ma­tu­ko­gus oli va­he­peal mi­tu kuud re­mont.

Kü­las­ta­ja­te arv oli kõi­ge suu­rem Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gus, ku­na las­teo­sa­kon­nas, mis on üht­la­si ka koo­li­raa­ma­tu­ko­gu, käib vä­ga pal­ju õpi­la­si – 2018. aas­tal re­gist­ree­ri­ti 10 838 kü­las­tust, sea­hul­gas on Pe­nin­gi ko­gu kü­las­tu­sed. Aru­kü­las oli kü­las­tuste arv 9337 ja Pi­ka­ve­res 582.

„Kü­las­ta­mi­ne ei tä­hen­da tin­gi­ma­ta raa­ma­tu­lae­nu­ta­mist, vaid näi­teks ka üri­tus­tel osa­le­mist. Raa­si­ku uus raa­ma­tu­ko­gu on asu­la kes­kel, sa­ge­li tu­le­vad siia al­les ko­li­nud ini­me­sed ko­he raa­ma­tu­ko­gu­ga tut­vu­ma. Uus ja ilus ma­ja tõm­bab, ka in­ter­jöö­ri ja raa­ma­tu­va­li­ku koh­ta ole­me pal­ju saa­nud kii­ta,“ rää­gib Eha Alt­mäe.

Ta li­sab, et ka tei­sed raa­ma­tu­ko­gud on heas sei­sus, Aru­kü­las teh­ti re­mon­ti üle-eel­mi­sel, Pi­ka­ve­res eel­mi­sel aas­tal: „Kuid si­su­list tööd on Aru­kü­las ja Pi­ka­ve­res pal­ju. Raa­ma­tu­ko­gu po­le hoid­la või ar­hiiv, vaid elav ja pi­de­vas muu­tu­mi­ses. See­tõt­tu tu­leb ko­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta. Raa­ma­tud ei to­hi ol­la ti­he­dalt riiu­lis­se su­ru­tud, täht­sam on kva­li­teet. Se­da enam, et tä­na­päe­val toi­mub ka ko­gu­de­va­he­li­ne lae­nu­tus. Tä­nu in­ter­ne­tip­rog­ram­mi­le Ur­ram näe­me, mis raa­ma­tud on teis­tes raa­ma­tu­ko­gu­des, saa­me va­ja­du­sel mu­jalt tuua. Kui lu­ge­ja soo­vib raa­ma­tut, mi­da oma val­la raa­ma­tu­ko­gu­des po­le, saa­me tuua ka Keh­rast, Jü­rist või Aeg­vii­dust.“

Di­rek­tor sel­gi­tab, et ko­gu­de üle vaa­ta­mi­ne ja pu­has­ta­mi­ne va­nast kir­jandu­sest on suur töö, kuid se­da on va­ja te­ha, sest raa­mat peab saa­ma riiu­lis hin­ga­ta ning ole­ma näo­ga lu­ge­ja poo­le.

Uu­si raa­ma­tuid saa­vad ha­ru­ko­gud ka edas­pi­di ise tel­li­da. Ku­na ne­mad tun­ne­vad oma lu­ge­jas­kon­da kõi­ge pa­re­mi­ni, põh­jen­dab di­rek­tor. Kui­gi ra­ha­kott on nüüd ühi­ne, ja­ga­tak­se raa­ma­tu­te ost­mi­seks ra­ha en­di­selt tee­nin­dus­piir­kon­na ela­ni­ke ar­vu jär­gi. Küll aga ha­ka­tak­se oma­va­hel roh­kem lä­bi rää­ki­ma, ku­hu mil­li­seid raa­ma­tuid tel­li­tak­se.

Veel soo­vib Eha Alt­mäe, et edas­pi­di hak­kak­sid ka Aru­kü­la ja Pi­ka­ve­re raa­ma­tu­ko­gus toi­mu­ma kul­tuu­riü­ri­tu­sed ja töö­toad, na­gu Raa­si­kul: „Aru­kü­la raa­ma­tu­kok­ku uut töö­ta­jat va­li­des oli­gi meie ees­märk lei­da ini­me­ne, kes suu­daks seal ka kul­tuu­riü­ri­tu­si kor­ral­da­da. Nüüd on seal täis­ko­ha­ga tei­ne raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ka­ti Ka­ru. Pi­ka­ve­res tu­leks mõel­da koos­töö­le kü­la­selt­si­ga. Kind­las­ti hak­ka­me ka ühi­selt üht-teist or­ga­ni­see­ri­ma. Näi­teks on Raa­si­kul kolm aas­tat toi­mu­nud las­te su­ve­lu­ge­mi­se pro­jekt, tä­na­vu tee­me se­da kind­las­ti üle val­la.“

Raa­si­ku val­la­ma­jas on ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul Aru­kü­la Sü­gis­te tä­nav 2b ka­tast­riük­su­se ja sel­le lä­hia­la de­tailp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­dus. Pla­nee­rin­gu al­ga­tas Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu möö­du­nud aas­ta 12. juu­nil. Val­la vee-et­te­võt­te­le Ra­ven kuu­luv Sü­gi­se tä­na­va kin­nis­tu pin­da­la on 4228 ruut­meet­rit, ko­gu pla­nee­ri­ta­va ala suu­rus li­gi 7000 ruut­meet­rit. De­tail­pla­nee­rin­gut koos­tab OÜ Ju­han Kut­ti.

Pla­nee­rin­gu­ga soo­vi­tak­se ja­ga­da Aru­kü­la kat­la­ma­ja ja Staa­dio­ni tä­na­va kor­te­re­la­mu­te va­he­li­ne toot­mis­maa ots­tar­be­ga krunt ka­heks, neist ühe­le saab ra­ja­da ku­ni kol­me kor­ru­se­li­se kor­te­re­la­mu, tei­se­le Ra­ve­ni kon­to­ri koos de­poo­hoo­ne­ga va­ba­taht­li­ke­le pääst­ja­te­le.

Kor­te­re­la­mu krun­di suu­rus on vas­ta­valt es­kii­si­le 2733 ruut­meet­rit ning sin­na võib ra­ja­da ühe 12 kor­te­ri­ga ela­mu. Tei­se­le, 1495ruut­meet­ri­se­le kin­nis­tu­le ka­van­da­tak­se kon­tor-de­poo­hoo­net. Pro­jekt on ole­mas – ana­loog­ne tu­le­tõr­je­de­poo val­mis mul­lu sü­gi­sel Võ­ru­maal Mis­so va­ba­taht­li­ke­le pääst­ja­te­le.

Val­la­va­nem And­re Sepp üt­les, et pä­rast de­tailp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mist on ela­mu­maa ka­vas pan­na müü­ki, et lei­da aren­da­ja. Müü­gi­tu­lu plaa­ni­tak­se ka­su­ta­da Ra­ve­ni kon­to­ri-tu­le­tõr­je­de­poo ehi­ta­mi­seks.

Pla­nee­rin­gu koos­ta­ja hin­nan­gul on pääs­te­de­poo­le asu­koht asu­la kes­kel vä­ga so­biv, või­mal­dab kii­relt väl­ja sõi­ta ale­vi­ku igas­se punk­ti, sa­mu­ti kau­ge­ma­le. Ka Ra­ve­ni kon­to­ri asu­ko­ha­na peab pla­nee­ri­ja Sü­gi­se tä­na­va kin­nis­tut heaks, ku­na see asub val­la­ma­ja ja ela­mu­te lä­he­dal ning on ja­la­käi­ja­te­le hea juur­de­pää­su­ga. Kon­tor-de­poo ta­ha ka­van­da­tav kor­te­re­la­mu moo­dus­tab prae­gu­se ela­mu­piir­kon­na­ga üht­se ter­vi­ku.

Prae­gu kin­nis­tul asu­vad amor­ti­see­ru­nud hoo­ned – ga­raaž, de­poo, abi­hoo­ne – on ka­vas lam­mu­ta­da. De­tailp­la­nee­rin­gu­ga nä­hak­se et­te, et kin­nis­tul asu­vad hal­ja­sa­lad säi­li­ta­tak­se ja re­konst­ruee­ri­tak­se, ra­ja­tak­se jalg­teed ning ela­mu­maa­le puh­kea­la koos las­te män­gu­väl­ja­ku­te­ga.

De­tailp­la­nee­rin­gu es­kiis on ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul 16. veeb­rua­ri­ni. Ava­li­kus­ta­mi­se ajal on kõi­gil või­ma­lik esi­ta­da valla­va­lit­su­se­le kir­ja­lik­ke et­te­pa­ne­kuid ja vas­tu­väi­teid. Val­laar­hi­tekt Kris­ta Kohv sel­gi­tas, et ku­na te­gu on val­la üldp­la­nee­rin­gut muut­va de­tailp­la­nee­rin­gu­ga – pla­nee­rin­gu­ga muu­de­tak­se maa sih­tots­tar­ve toot­mis­maast osa­li­selt ela­mu- ning osa­li­selt rii­gi­kait­se­maaks, kor­ral­da­tak­se pä­rast ava­li­ku väl­ja­pa­ne­ku lõp­pu es­kii­si ava­lik aru­te­lu.

„Põh­jen­da­tud et­te­pa­ne­kuid võ­tab pla­nee­rin­gu koos­ta­ja ar­ves­se, pä­rast se­da tu­leb pla­nee­rin­gu­le saa­da va­ja­li­kud koos­kõ­las­tu­sed ning kui vo­li­ko­gu on pla­nee­rin­gu vas­tu võt­nud, pan­nak­se see uues­ti ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le,“ lau­sus ar­hi­tekt.