Waldorfkooli lapsevanemad lõid Arukülas käsitöökoja

3080

Endise Kurvi poena tuntud majja asutatud käsitöökojas tegutseb lapitehnika-, maali-, nuku- ja puutööring.


KRISTJAN TIIK juhendab puutööringi. Foto Ülo Udumäe

Aruküla Avatud Käsitöökoda sündis MTÜ Aruküla Vabakooli Seltsi projektist „Kooli kasvamine kogukonna südameks!“. Kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) sotsiaalse ettevõtluse taotlusvoor rahastab projekti I perioodil summas2729,73 eurot (42 711 krooni)   ning II perioodil summas 11083,69 eurot (173 422 krooni).

„Idee, teha oma lastele midagi, millest oleks ka kohalikul kogukonnal kasu, tekkis meil umbes poolteist aastat tagasi. Meid oli kuni kümme lapsevanemat,“ räägib projektimeeskonna liige Kristjan Tiik, kes on Arukülas elanud 3 aastat.

Ta lisab: „Lapsevanemate taust oli väga lai: ettevõtja, firmajuht, konsultant, koolitaja, terapeut, IT-spetsialist. Hakkasime mõtlema,  mis on meie oskused, mida oleks võimalik teistega jagada. Üks väljund oli käsitöö, mõned olid varem näiteks nukke õmmelnud ja viltinud. Nagu waldorf-hariduses, üritame olla loodusega kooskõlas, tarvitada taaskasutatavaid materjale ja olla loovad.“

Need plaanid tuli vormistada äriplaaniks – sotsiaalseks ettevõtluseks, mille eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid inimesi. Kristjan Tiik ütleb, et on olnud ettevõtte juht ja kuus viimast aastat ettevõtluskonsultant ning ainult raha teenimine ei paku enam rahuldust.

Teadlik elustiilivalik
Tallinnas elav Triin Tarn on Aruküla waldorfkoolis värske käsitööõpetaja. Tema üks laps on Aruküla waldorfkooli lõpetanud, teine õpib seal praegu.
„Steiner-pedagoogika elu­stiil ja -keskkond on minu väga teadlik valik. Nii ma selle kooliga seotud olengi,“ selgitab Triin Tarn.

Käsitöökoja liige Katriin Tiik sõnab, et ka nende mittetulundusliku ärimudeli eesmärk on kulgeda vabalt ja loovalt, mitte selgelt püstitatud strateegiaid, ajaplaane ja programme mööda: „Teeme, mis endale meeldib, ja vaatame, mis inimestele huvi hakkab pakkuma. Praegu toimuvad meil lapitehnika-, maali- ja nukuring. Nende tegevuste üks mõte on teha asju oma kätega, lapsed üheskoos vanematega.“

Kristjan Tiik juhib puutööringi: „Ma ei ole õppinud puutöömeister. Jagan oma teadmisi ja lasen teistel end täiendada. Me ei tahagi kedagi millekski koolitada, vaid pakkuda loovat keskkonda.“

Plaan teha lasteaiale pingid
Loov suhtumine ei tähenda käsitöökoja loojate sõnul seda, et mingit tegevusplaani pole: projekti lõppedes ei loodeta ainult KÜSKi või mõne muu toetusprogrammi uuele rahasüstile, vaid plaanitakse end isemajandavaks arendada.

„Praegu käib see tegevus vabatahtlikkuse alusel ja projektist saime vaid stardiraha. Sellele me lootma ei jää. Otsime suunda, mis meid üleval hoiab, näiteks omatooted. Plaanime siia kaasata kohalikku puidutööstust või käsitöölisi. Tahame edaspidi rohkem osaleda laatadel ja selles valdkonnas on meil käimas rahvusvaheline koostööarendus Rootsi, Soome ja Saksamaaga, kuhu juba sel aastal läheme – seal osatakse väärtustada taolistel põhimõtetel valminud esemeid,“ jutustab Katriin Tiik.

„Eesmärk, kuhu poole liigume, on tõesti enda äramajandamine. Tänu Raasiku valla heale tahtele saime need ruumid rendile, sellest on suur abi,“ ütleb Kristjan Tiik.

„Ruumid käes, on mõtted ka vabamalt jooksma hakanud,” tunnistab mees. Kuna kohalik lasteaed vajab kahtekümmet  pinki, võttis käsitöökoda ühendust Aegviidu puidutööstusega, kus on tipptasemel CNC-freespingid. Nii hakkabki projektimeeskonna sõnul koostöö sündima: üks oskab disainida, teisel on oskus või seade detailide freesimiseks, kolmandal vaba aega nende kokku panekuks.

Läbirääkimised puidutööstusega käivad, reaalselt pole veel jõudnud midagi sündida. Ühistoodangu kokkupanemiseks peale müügitulu eraldi raha ette nähtud pole. Detailid monteerivad kokku käsitöökoja enda inimesed, meisterdama tulnud pered saavad mööbli hiljem ise ära värvida.

Teevad paberiribadest tapeeti
Mardilaadal said Aruküla inimesed esimest korda käsitöökoja tegemistega tutvuda – seal oli neil väike müüginurgake.

Tegevused ei lõpe aprillis, kui projekt ametlikult läbi saab, lubab Katriin Tiik: „Tahame töötubades kasutada vabatahtliku toetamise põhimõtet ja ettevõtlus peab mingil moel ilmselt kõrvale lisanduma, aga see ei saa olla põhiline – sama tähtis on ka sotsiaalne eneseteostus.“

„Sellise tasakaaluka kombinatsiooni leidmine on suur väljakutse,“ möönab Kristjan Tiik.

„Palju on kasutamata ressursse: oleme toonud töölt paberihundist läbi lastud ribasid ja teinud neist kodus tapeeti,“ jutustab Katriin Tiik.

„Kutsusime üles tooma meile vanu kangatükke, nööpe, pärleid – neid ei tasu ära visata. Tänuväärne koht on uuskasutuskeskus, kust saab lapitehnika jaoks tasuta materjali.“

On aga asju, mida rahata ei saa ja selleks on vaja veel mõnda projekti. Maja ülakorrusel asuvasse ruumi õhksoojuspumba soetamiseks on MTÜ Aruküla Vabakooli Selts esitanud taotluse PRIA-le.

Olulisimad on Kristjan Tiigi meelest suhtlus naaberorganisatsioonidega – et ühise jõuga korraldada sama filosoofiat kandvaid sündmusi.

Käsitöökoja tegemiste kohta leiab infot waldorfkooli kodulehelt http://eid.ee/77.

Eelmine artikkelMobiiltelefoni vargus
Järgmine artikkelVALDO PRAUST on Anija valla aukodanik