MTÜ Pesaleidja postitas maikuu keskel oma Facebooki lehele, et Kuusalu valla otsuse tõttu sai Pesaleidja 21 173,75 euro suuruse löögi ja on pikalt võlgades. Kirjutati ka, et Pesaleidja sai teada, Kuusalu vald soovib MTÜ-lt 1718,15 euro tagasi maksmist ning vallavalitsus teatas veebruaris, et aprilli alguses lõpetab MTÜga Pesaleidja lepingu. Sama postitust jagati ka Kuusalu Kuulutaja Facebookis.
Pesaleidja postituses, mille pealkiri on „Liigne hoolivus Kuusalu valla loomadest ajab Pesaleidja pankroti äärele“ selgitatakse, et Kuusalu vald pöördus MTÜ Pesaleidja poole 2024. aasta lõpus seoses suure kassikolooniaga. Sellest ajast alates hakati seal järjepidevalt püüdma kodutuid kasse, kontaktisik andis kassidest teada, Pesaleidja korraldas püüdmise, esitas vallale arved, mis kinnitati ja tasuti. Veebruaris küsis vallavalitsus, kas teenuse hinda võiks alandada, sest raha on piiratud koguses, kuid Pesaleidja ei nõustunud. Suure koloonia likvideerimise käigus jõudsid Pesaleidja hoole alla kokku 87 kassi. Sõnumitoojale teadaolevalt on tegu Vahastu külas nõukogudeaegse endise Dvigateli aianduskooperatiivi maadel asuva kassikolooniaga. Kuusalu vallavalitsus esitas Pesaleidjale tellimuse Vahastu kassikoloonia likvideerimiseks 2024. aasta lõpus ja tasus ka 2025. aastal sealt korraldatud püüdmiste eest.
Ligikaudu pool aastat Kuusalu vallavalitsus loomade püüdmist Vahastu kolooniast enam ei kinnitanud. Pesaleidja postituses märgiti, Vahastu kassikoloonias tegutsedes lähtuti sellest, et leping kehtib, mõeldi loomadele ja päästeti kasse edasi, ei hakatud mõtlema, kuidas end juriidiliselt kaitsta. Vald pole maksnud 25 püütud looma eest.
„Need kassid ei ole süüdi vallaga tekkinud vaidluses ning me ei jäta neid hätta,“ lubatakse postituses ning palutakse annetada, et katta Kuusalu vallast päästetud kasside kulusid ja aidata Pesaleidjat väga raskest olukorrast välja tulla. Lisatud on annetustelefoni numbrid ja ka pangakonto number, selgituseks palutakse kirjutada „Kuusalu“.
Pesaleidja teade on kogunud Facebookis pahaseid kommentaare ning nimeliselt on kritiseeritud valla teede- ja majandusspetsialisti Madis Praksi, kelle üks tööülesanne on tegeleda kodutute lemmikloomade püüdmisega vallas.
MADIS PRAKS: „Pesaleidja ei küsinud kinnitusi.“
Teede- ja majandusspetsialist ütles Sõnumitoojale, et viimati kinnitas Pesaleidjale Vahastu külast kasside püüdmise mullu oktoobris: „Nüüd väidetakse, et selle kinnituse alusel on sealtsamast püütud kasse pool aastat. Me pole pahatahtlikud, ei taha Pesaleidja inimesi kiusata ega ole peremeheta ja hoolitsuseta jäänud kasside äraviimise ning neile uute kodude leidmise vastu, kuid meiega ei räägitud viimase poole aasta jooksul kordagi läbi ega küsitud väljasõitudeks nõusolekut. Vallavalitsus ei ole nende kasside püüdmist tellinud. Oleks kas või kord kuus saadetud arve, aga nüüd tuli suure üllatusena nii esitatud arve kui ka see, et on püütud sedavõrd palju kasse.“
Ta kirjeldas, varasema lepingupartneri, Rakvere Loomade Varjupaigaga, ja kuni mullu sügiseni ka Pesaleidjaga toimus koostöö nii, et kui külast või alevikust jõudis vallamajja info 2-3 kodutu kassi kohta, telliti püüdjad kohale. Kui selgus, et püüti mõni kass rohkem, räägiti läbi ja anti nõusolek ning arve kuulus tasumisele.
„Pesaleidjaga sõlmitud lepingus on kirjas, et iga kassipüük tuleb tellijaga kooskõlastada. Nüüd juhtus sedasi, et kasse püüti heas usus edasi, vallamajja sellest infot ei edastatud. Vallaeelarvest ei saa maksta teenuste eest, mida ei ole tellitud ja puuduvad konkreetsed kokkulepped. Kustkohast need püütud kassid tulid, kas nad olid kodutud ja haiged ja päästmist vajavad või keegi lihtsalt tahtis oma kassid või kassipojad ära anda, me ei tea seda,“ sõnas Madis Praks.
Kassikolooniaid on tema sõnul olnud ka Suurpeal, kus kohalikud eakamad elanikud on neid toitnud ning loomad on hoitud. Kiius on kodutuid kasse olnud kolhoosi kunagise sauna juures, sealne koloonia on enam-vähem likvideeritud.
„Nii-öelda kogukonna kasse ehk selliseid, keda ühiselt toidetakse, on ikka ette tulnud. Püüdma on vaja hakata siis, kui koloonia läheb liiga suureks, on haigeid ja rääbakaid loomi. Teatud tingimustel oleme aidanud ja tellinud appi kasside varjupaiga, kui mõnes külas on kassipidamine väljunud kontrolli alt, probleemid kuhjunud ning kassipidajad ise või naabrid on võtnud ühendust ja palunud abi. Eelmisel aastal oli vallamajas arutuse all, kas toetada valla kulul kasside steriliseerimist kohtades, kus hoolitsejad ise ei suuda arvukust reguleerida,“ lisas ta.
Pesaleidjalt tagasi nõutava 1718,15 euro kohta selgitas Madis Praks, et see summa kanti üle inimliku eksitusena.
„Pesaleidjaga lõpetasime lepingu, aga kasside püüdmisega peame tegelema vajadusel ka edaspidi ja tuleb leida uus lepingupartner,“ kinnitas ta.
Appi on võetud juristid
MTÜ Pesaleidja vabatahtlik ja juhatuse liige Oliver Vainola teatas Sõnumitoojale, et heategevuslikus korras aitav jurist on olukorraga tutvunud ning leiab, et Pesaleidjal on õigus ja Kuusalu vald pidi neilt teenust tellima: „Oleme valda sellest informeerinud ja nõuame oma arvete tasumist. Põhjaliku seisukoha koos dokumentidega esitame vallale hiljemalt 10. juunil.“
Tema andmetel on Pesaleidja lepingulise perioodi jooksul aastatel 2023-2026 päästnud Kuusalu vallast kokku 192 kassi ja 6 koera.
Vahastu suurt kassikolooniat tuli likvideerida pikema perioodi vältel, abivajavatest loomadest saadi jätkuvalt teateid ja nendele reageerimisel lähtuti varem väljakujunenud koostööpraktikast, veebruaris saadeti vallavalitsusele ka fotod Vahastust toodud kassidest, selgitati Pesaleidjast toimetusele.
Oliver Vainola: „Tänaseni pole meie teada Kuusalu vald teinud uut hanget kodutute loomade püüdmiseks. Jääb mulje, et valla käitumine Pesaleidjaga oli pahatahtlik ning tekitati kunstlikult olukord, kus meid kasutati pahatahtlikult ära ning lasti täita seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi. Tegime, mis suutsime, aga leping lõppes, samas seal koloonias on endiselt loomad, kes vajavad abi, vald teab seda, aga püüdmist ei korralda.“
Märksõnaga „Kuusalu“ on käesoleva nädala alguse seisuga annetatud 2901 eurot.
Pesaleidjaga tekkinud vaidlusega tegeleb ka Kuusalu valla jurist Õnnela Vaarik. Ta koostab juriidilist vastust „Rikkumise lõpetamise nõue“, kus selgitatakse, et Pesaleidja Facebookis avaldatud tekst sisaldab ebaõigeid andmeid, mis kahjustavad valla mainet ning on kutsunud üles inimesi annetama, inimesed peavad Facebookis avaldatut tõeks, sellest tulenevalt on esitatud Kuusalu valla suunas halvakspanu ja etteheiteid.
Vallamajast edastati toimetusele, et juristi tekstis on ka laused: „Kui Pesaleidja MTÜ leidis, et loomad vajasid püüdmist, ja tegi seda omal initsiatiivil, pidi ta valmis olema sellega seotud kulud ise kandma. Tegu oli Pesaleidja kaalutlusotsusega need loomad püüda.“
Madis Praks: „Me ei ole saanud Vahastust infot, et seal oleks kassikolooniat või kolooniaid. Juristid vaidlevad nüüd ja näis, kuhu see vaidlus viib, kas jõuab ka kohtusse.“
Kasside püüdmisest naaberomavalitsustes
Sõnumitooja küsis Anija ja Raasiku vallast ning Loksa linnast, kuidas on korraldatud kodutute kasside püüdmine.
Anija abivallavanem Priit Vabamäe vastas, et kasutatakse MTÜ Loomade Hoiupaik teenuseid ja Kehra piirkonnas tehakse koostööd CatsHelp MTÜ aktiivsete liikmetega. 2025. aastal maksti MTÜ-le Loomade Hoiupaik kokku 546,90 eurot kahe kassi püüdmise eest, CatsHelp MTÜ arveid mullu ei olnud. Keskmiselt kulub Anija vallas aastas paar-kolm tuhat eurot.
„Üldiselt kooskõlastame iga looma enne protseduuridele suunamist. Püüdmist me CatsHelp MTÜga ei kooskõlasta, küll aga küsivad nõusolekut me territooriumilt püütud loomade raviarvete osaliseks tasumiseks. Kogu tegevus on suuresti üles ehitatud usaldusel, sest reaalne loomade püüdmine, ravimine, uue kodu leidmine ei ole algusest lõpuni jälgitav protsess,“ kommenteeris ta.
Raasiku valla järelevalvespetsialist Olga Kajanen teatas, et eraldi lepingut kasside püüdmiseks sõlmitud pole, koostööd tehakse CatsHelp MTÜga: „Iga juhtum kooskõlastatakse eraldi. Kui korraldame püüdmist oma püügipuuriga, siis suuname loomad edasiseks abistamiseks samuti CatsHelp MTÜsse. Püütud kasside ja kolooniate arv ning nendega seotud kulud on aastati muutuvad, sõltuvad konkreetsetest juhtumitest ja vajadusest.“
Ka Loksa linna arendus- ja keskkonnanõunik Karin Ilves ütles, et kasside püüdmine kooskõlastatakse linnavalitsusega: „Teeme koostööd Loomade Varjupaigaga. Kui keegi annab sinna teada kassidest, siis võetaks meiega ühendust, kogu püüdmist koordineerib linnavalitsus ja annab nõusoleku arvete tasumiseks. Kassikolooniaid on jäänud Loksal vähemaks. Kui on terved ja toidetud kassid, siis on nad meie hinnangul hoitud. Loksal on aiamaadel putkasid, kus elavad heas toitumises kassid, kuni nendega on kõik korras, pole põhjust püüda. Reageerime loomadele, kes on hädaohus ja vajavad abi – kas vigastatud või haiged.“






