UNO ja AIVE NIILO asutasid küülikufarmi Kalme külas aasta tagasi. 
Küülikukasvatajad UNO, TANEL ja AIVE NIILO hoolitsevad ligi 80 küüliku eest. Eesti Karusloomakasvatuse Aretusühingu korraldatud küülikute ja tšintšiljade näitusel Rõngus saavutas Vana Sirge Küülik OÜ Kuusalu vallast Kalme külast farmide arvestuses kolmanda koha, teisest kohast jäädi tahapoole ühe punktiga. Kalme küla asub Kolgaküla ja Kõnnu vahel. Tallinlased Uno ja Aive Niilo ostsid sinna suvemaja 8 aastat tagasi. „Viis aastat otsisime sobivat kohta. Kui nägime internetis Sirge talu pilti, oli kohe selge, et see on meie jaoks. Oleme väga rahul, kordagi pole kahetsenud. Vabatahtlikult linna tagasi ei lähe. Maal sõltud iseendast – kui teed puid, on tuba soe, kui loobid lund, saad autoga sõita. Linnas sõltud paljudest teistest. Maal on ka puhas õhk, hommikuti näen Maardu poole sõites, kuidas linna kohal on hall mütakas,” räägib perenaine Aive Niilo. „Esialgu elasime Vana Sirgel suviti, siis hakkasime elumaja ümber ehitama, ka soojustama, lõpuks polnud enam mõtet talveks linna tagasi kolida. Kaks aastat oleme alalised elanikud. Algul vaatasid sõbrad meid pika pilguga, aga nüüd on ka kaks sõbrannat peredega leidnud uue kodu linnast väljas.” Aive Niilo käis siis ja käib ka praegu Tallinnas tööl enda firmas, mis tegeleb finantsnõustamisega ja osutab raamatupidamisteenust. Temaga koos sõidab linna kooli poeg Tanel. Uno Niilo tegeles kodus ehitustöödega. Kui maja sai valmis, soovis leida tööd kodukandis, ent oli alanud masu. Kaaluti mitmeid variante ning jõuti selleni, et asutati küülikufarm. Töökoht tehti enda koju, esialgu palgata. Aive Niilo tegeleb tõuaretuse, arvepidamise ja müügiga: „Hüppasime tundmatus kohas pea ees vette. Käisime paljudel koolitustel, leidsime internetist infot ja uurisime nõukogudeaegset kirjandust küülikukasvatuse kohta. Teoreetiliselt olime hästi ette valmistatud, kuid tegevuse käigus selgus, et 90 protsenti teadmistest tuleb praktikast. Meie mentor on Tartumaalt Diana Mägi, kelle farm Foxy Rabbits sai Rõngu näitusel esikoha.” Uno Niilo on küülikute igapäevane hooldaja. Abikaasad kinnitavad, et sellise töö juures peab eelkõige loomadest hoolima. Farmis on praegu 80 küüliku ringis. Lihatõugudest kasvatatakse uus-meremaa valget ning suurt heledat hõbeküülikut, nahaküülikud on reks chinchilja tõugu. Viimased on perenaise sõnul imepehme karvaga, mis kujutab endast otsekui siidist tehtud plüüši. Rekside nahad saadetakse Taani, Kopenhaageni nahaoksjonile. Farmi põhikarja küülikutest pooled on soetatud Eestist ja sama palju Taanist. Kui tahta alustada eduka ettevõtmisega, tuleb muretseda parimad loomad, toonitab Aive Niilo. Küülikute jaoks on kohandatud talu kõrvalhoone. Igaüks neist elab omaette puuris, küülikupoegi hoitakse pärast ema juurest äravõtmist paar nädalat kahekaupa, et üleminek oleks valutum. Puure eelistab pererahvas valmistada ise. Küülikuid tuleb sööta kord päevas, kuid hein peab olema kogu aeg ees. Söötmisest rohkem kulub aega maniküürile-pediküürile, kammimisele, puuride puhastamisele, paaritamisele ja poegade jälgimisele. „Konti see töö ei murra, nahastamine on ehk kõige keerulisem. Julgustan küülikuid pidama, see on vahva. Kui õhtul töölt tulen, lähen farmi, küülikud on hella hingega, tahavad pai. Nad peavad olema inimesega harjunud, kui jääb pikem vahe, siis võõrastavad,” ütleb Aive Niilo. „Ehkki küülikud tuleb realiseerida, sõltub suhtumine enda mõtlemisest. Ütleme ikka, et nii kaua, kuni nad on meie juures, anname parima võimaliku hoolitsuse.”
