ANNA NILISK: „Need kellad on haruldus, mida tasub hoida.“
Voose rahvamajas avati 15. aprillil näitus kelladest, mis on kogutud Voose küla erinevatest taludest. Väljapanekule toodi seinakellasid, lauakellasid, äratuskellasid ja käekellasid. Laupäevaks oli neid kokku 65. Näitust saab vaadata esmaspäeviti ja neljapäeviti.
Voose rahvamaja juhataja Anna Nilisk räägib, et eelmisel aastal tehti mänguasjade näitus, sel aastal otsustati teistele vaatamiseks koguda kõik küla vanad kellad: „Tänapäeval on kellad kodudes pigem varjus, keegi ju neid enam ei vaja. Mobiiltelefonides ja arvutiekraanidel on aeg olemas. Seega noored ei teagi enam, milliseid kellasid on olnud.“
Rahvamaja perenaine Maret Aru lisab: „Eelmisel aastal tegime mänguasjade näituse, siis küsisin põhjalikult, kust missugune nukk pärit on. Praegu ma ei tulnudki selle peale. Inimesed on saanud kellasid töö juurest kingiks ja mujalt ka. Kahju on, et oleme näituste ideeni nii hilja jõudnud. Tahaks näha, missuguseid vanu huvitavaid asju inimestel on, aga palju ilusaid asju, ka kellasid, on juba ära visatud.“
Maret Aru tõi näitusele oma tütre Soomes elava kirjasõbra isa tehtud lauakella: „Üheksakümnendate aastate keskpaiku toodi meile Soomest kirju, tütar hakkas väga heaks sõbraks ühe sealse tüdrukuga. Saime peretuttavateks, vahepeal olid mu tütred kolmekesti kuu aega Soomes suvitamas. Pereisa hobi oli kellade tegemine ning ta valmistas ka mu tütrele kella, mida saab näitusel näha.“
Oma kellad on näitusele toonud ka Urve Itsküll: „Need kellad tõi meile tuttav soolaleiva kingituseks 1973. aastal, kui olime Voosele oma maja ehitanud. Minu abikaasa kogus juba siis vanakraami. Võtsime vastu ja olime õnnelikud – on ilusad eestiaegsed, vist isegi eelmise sajandi algusest pärit kellad. Nende lugu me tegelikult ei tea, aga see polegi oluline. Ka see pole tähtis, et näitasid aega kõigest mõned aastad ja siis jäid korraga seisma. Hea on neid lihtsalt kaeda.“
Mobiiltelefonidest Urve Itsküll lugu ei pea ja nendelt kellaaja vaatamine pole ka vajalik: „Käekella ja seinakella pealt vaatame aega abikaasaga. Lauatelefoniga aga helistame. Mobiiltelefoniga polnud vahepeal Voosel üldse midagi teha, sest levi ei olnud. Kõndisid keset põldu, et midagi kuulda. Majja levi ei ulatanud. Meie mobiiltelefon läks lõpuks katki, aga praegu on mõtet uus osta, tundub, et levi on siiski olemas. Aga kellad, need peavad kindlasti olema, mobiiltelefon võib olla.“