Volikogu andis loa Salmistu sadama ehitamislepingu sõlmimiseks

586
Salmistu sadam 2020 juunis. Foto Maris Matsi

Kuusalu vallavolikogu lubas vallavalitsusel sõlmida riigihanke võitjaga Salmistu sadama rekonstrueerimise esimese etapi töödeks lepingu summas 1 661 280 eurot.

Sadama ehitajaga lepingu sõlmimiseks loa andmine oli ühe nädala jooksul kolme istungi päevakorras. 5. augustil andis volikogu sadama esimese etapi töödeks lepingu sõlmimiseks loa 9 poolthäälega, 6 opositsioonisaadikut olid vastu. Teisipäeva, 11. augusti hommikuks kutsus volikogu esimees Värner Lootsmann tunniajase vahega kokku kaks istungit, esimese päevakorras oli 5. augusti otsuse tühistamine ja sarnase eelnõu esimene lugemine, teise istungi päevakorras teine lugemine ja vastuvõtmine.

Volikogu esimees selgitas, et 5. augustil olnuks otsuse vastuvõtmiseks vaja volikogu koosseisu häälteenamust ehk 10 poolthäält. Edaspidiste vaidluste ära hoidmiseks otsustas ta kokku kutsuda uue istungi. Pärast eelnõu kahte lugemist oli Salmistu sadama rekonstrueerimise esimeseks etapiks ehitajaga 1,66 miljoni suuruse lepingu sõlmimise poolt volikogu 11 liiget, 1 jäi erapooletuks, opositsiooni liikmeid kohal ei olnud.

Vallavanem Urmas Kirtsi rääkis, et Salmistu sadama rekonstrueerimise esimese etapi töödeks saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist ligi 800 000 eurot, ehitaja leidmiseks korraldati kaks riigihanget, edukaks tunnistati OÜ Kaurits, volikogu loal on läbi viidud laenuhange.

5. augusti istungil märkis Marti Hääl, et Salmistu sadama jaoks laenu võtmisega puudub vallal vähemalt aastani 2025 investeeringuteks vajalik laenuvõimekus ning arvas, et vald peaks suunama oma niigi õhukeseks jäänud finantsvõimekuse prioriteetsetesse tegevusvaldkondadesse: „Sadama investeering kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu.“

Mait Kröönström lisas, et valla netovõlakoormus ületab seadusega kehtestatud 60 protsendi ülemmäära ning kasvab uue laenu võtmisega veelgi. Vallavanem kinnitas teisipäevasel istungil, et siseanalüüside järgi läheb valla netovõlakoormus 2021. aastal korraks üle 60 protsendi, kuid 2024. aastal peaks laenuvõimekus olema umbes 2,4 miljonit eurot eeldusel, et ülejärgmisel aastal hakkab tulumaksuosa eelarves tõusma.