Anija valla Voose küla esimesest kodukandipäevast möödub tänavu 25 aastat.
Laupäeval, 30. juulil toimus Voose külaplatsil kodukandipäev, mida alates 1991. aastast korraldatakse iga 5 aasta tagant. Tänavuse kodukandipäevaga tähistati Voose 775. sünnipäeva. Pärast külalipu heiskamist „Voose laulu“ saatel tervitas kokkutulnuid Anija abivallavanem Marge Raja. Ta kiitis, et kuigi Voose on väike, on see väga tubli küla – olnud valla kodukandipäeval alati parimate hulgas, korraldanud 11 aastat talispordipäeva.
„Palju õnne, olge tublid, tegusad ja vahvad edasi,“ soovis Marge Raja ning õnnitles eraldi kodukandipäeva korraldajat ning Voose külaelu eestvedajat Anna Niliskit, kellel oli samal päeval sünnipäev. Oma küla rahvast tervitas ka Voose endine külavanem ning kodukandipäeva algataja Mare Elm.
Nurme talu peremees Vello Joona viis huvilised oma lapsepõlvekodu juurde vaatama vanu trampvankreid ehk jalgrattaid. Neid oli sel umbes paarkümmend, enamus nõuka-aegseid, aga ka vanemad, esimese Eesti Vabariigi aastatest. Sekka ka mõned sääreväristajad või seaniitjad, nagu neid Vello Joona sõnul samuti nimetati.
„Elan Aegviidus ja enamik rattaid olen saanud sealsetelt inimestelt, kes on kuulnud, et neid kogun ja korrastan,“ ütles Vello Joona.
Ta rääkis, et on vanu jalgrattaid kogunud ja putitanud alles paar aastat. Alustas, kui tervis hakkas streikima ning füüsiliselt rasket tööd enam teha ei võinud: „Olen need rattad üksipulgi lahti võtnud ja kokku sobitanud. See võtab tohutult aega. Identsust taga ei aja, aga teen nad sõidukorda. Kes külavahel sõita tahab, saab siit ratta.“
Ka kodukandipäeval oli kõigil soovijail võimalik Vello Joona töökorda seatud rattaid katsetada.
Voose külaplatsil olid sel päeval veel laat, töötoad ja meelelahutused lastele. Küla laululaval andsid kontserdi Voose-juurtega muusik Tiinamai Keskpaik ja Ele Pedassaar, Kehra Nukk kaasas lapsi etendusse „Oli ilus suvepäev“, kontsertetendusel „Tahan koju“ astusid üles Heli Karu laululapsed, Alavere põhikooli tantsulapsed ning naisrühm Alavere Annid. Õhtul süüdati lõke ning südaööni kestis simman.
Anna Niliski sõnul käis kodukandipäeval üle 200 inimese: „Jäime rahule, eriti kui arvestada, et samal päeval olid Jäneda talupäevad ning üritused Kosel ja Kivilool. Meil oli palju lapsi, aga ka oma küla vanemad inimesed tulid kokku. Ning ilmaga vedas – päeval käis korraks vihmasabin üle, aga õhtul, kui näiteks Alaveres sadas, siis Voosel oli ilus ilm.“
Korraldaja lisas, et varem augustis toimunud kodukandipäev otsustati sel korral teha varem, kuna 20. augusti paiku on erinevaid üritusi veel rohkem. Eelmistel kodukandipäevadel on üheskoos käidud ka Vabadussõja Voose lahingu mälestussamba juures. Kuna tänavu möödub ausamba taastamisest 25 aastat, on seda kavas 21. augustil eraldi tähistada.
Esimest korda pärast augustiputši
Voose kodukandipäeva algataja, endine külavanem Mare Elm meenutas – kui 25 aastat tagasi otsustati Voosel esimest korda teha kodukandipäeva ning oli plaan taasavada Vabadussõja ausammas, harjutas Alavere kooli õpetaja Maimu Lass lastega selleks puhuks laule.
„Aga siis tuli pomm ja pauk – Eestisse sõitsid sisse tankid! Ei teadnud, mida teha, kartsime, et kõik tuleb ära jätta ja sammast ei saagi avada. Otsustasime Maimu Lassiga siiski, et lastele midagi ei räägi, teeme proove igaks juhuks edasi. Õnneks kõik laabus, ei tulnud siia tanke,“ jutustas Mare Elm.
Esimeseks kodukandipäevaks kirjutas toonane külavanem sõnad Voose laulule: „Need on kirjutatud kahe tunniga, istusin oma laua taga, mäletan, et kõik muudkui segasid. Kui sain valmis, sõitsin jalgrattaga Vetlasse, Maimu Lassi tütar Kaili Lass tegi viisi ja juba samal õhtul sai see kuidagimoodi ette kantud. Nüüd lauldakse seda Voose üritustel alati.“
