Anija vallavalitsus palus juulikuu jooksul elanikel teha ettepanekuid, kuidas kasutada vastavalt kaitseministeeriumiga sõlmitud kokkuleppele saadud sihtotstarbelist toetust rajatava Soodla harjutusvälja mõjualade leevendamiseks. Anija vallale eraldatakse viie aasta jooksul kokku 177 858,20 eurot ehk 35 571,64 eurot aastas. Tänavu on kasutada kahe aasta toetus 71 143,28 eurot.
Kokku esitati 5 ettepanekut. Esimene oli suunata eraldatud raha kohalike teede korrashoidu, kuna neid kasutab liiklemiseks ka kaitseväe transport. Ettepanekule olid lisatud paari aasta tagused fotod Raudoja-Kosu teest pärast seda, kui seda oli läbitud militaartehnikaga.
Anija vallavanem Riivo Noor kommenteeris, et kui kaitsevägi on mõnda teed lõhkunud, on nende kohus tee taastada: „Nad on nõus seda tegema ja rajama ka uusi teid. Seetõttu ei peaks valla raha kaitsetehnikaga lõhutud teedesse kulutama.“
Teine ettepanek oli Soodla veehoidla kui populaarse suvitus- ja puhkekoha äärde paatidele korraliku vettelaskmiskoha ning selleni viiva juurdepääsutee rajamine. Idee esitanud Pillapalu elaniku Ranno Kübara sõnul on praegune looduslik slipp hooldamata ning Tõrrepõhja bussipeatusest veekoguni viiv tee nii kitsas, et kaks paadihaagisega autot seal üksteisest mööda ei mahu. Samuti on sadeveed kaldtee parkimisalalt vee piirini ära uhunud ja sinna on tekkinud suur kraav, mida tuleb paaditreileriga tagurdades ületada. Ranno Kübar pakkus välja, et veehoidla ette võiks jätta manööverdamisruumi, et paati oleks võimalik vette lasta risti kaldajoonega, vees asuva loodusliku kaldtee kõrvale teha ujuvsilla, kuhu paadid saaksid ajutiselt silduda. Veel märkis ta, et kui hoida veehoidlani viiv lühim tee talvel lumevaba, tagaks see ka talikalastajaile ja uisutajatele juurdepääsu veekoguni.
Vallavanem märkis, et ettepanekud tasuvad kaalumist, kuid slippi pole mõtet hakata rajama enne, kui on kindel, kust hakkab minema Soodla harjutusvälja piir: „Kui see tuleb veehoidla Piibe maantee poolsesse serva, nagu algsel kavandil kujutati, siis ei ole meil mõtet veehoidla äärde midagi rajada. Aga vallavalitsuse seisukoht on, et harjutusvälja piir võiks olla teisel pool veehoidlat, et Piibe maantee poolne kallas jääks elanikele avatuks. Ootame, kas meie soovitustega arvestatakse, harjutusvälja piirid pannakse paika eriplaneeringuga.“
Sama kehtib ka järgmise ettepaneku kohta rajada Soodla veehoidla äärde meelelahutuskoht rannavõrkpalliväljaku, laste mänguväljaku, välijõusaali ning kettagolfirajaga sealsetel metsaradadel.
Kaisa Tamkivi pakkus välja rajada toetusraha eest Piibe maanteega enam-vähem paralleelselt alates Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest kuni Raudoja külani jalgsi ja rattaga matkajaile sobiv kõva kattega aastaringselt läbitav kergliiklusrada-matkatee, mis oleks jätkuks Aegviidu ja Kõrvemaa keskuse vahelisele kergliiklusteele.
„Minu arvates on see kõige kandvam ja mõttekam ettepanek. Kokku on Raudojalt matka- ja suusakeskuseni umbes paarkümmend kilomeetrit. Oleme Kaitseinvesteeringute Keskusega rääkinud, kui Soodla harjutusvälja piir tuleb Piibe maanteega paralleelne, siis märgitaks maha selliselt, et oleks kergtranspordiga sõidetav ning matkajad ja ratturid saaksid seda kasutada looduses liikumiseks. Sel juhul tuleks vallal rajada tee vaid harjutusala piirist Kõrvemaa keskuseni,“ lausus vallavanem.
Kaisa Tamkivi ettepanekule olid lisatud Soodla ja Põhja-Kõrvemaa piirkonna elanike soovid kaitseväe rajatavale Soodla harjutusväljale.
Viies ideekorjele esitatud ettepanek oli avada veehoidlast põhja poole jäävale harjutusväljale ligipääs Soodla poolt, et rasketehnika ei peaks sõitma suurt ringi mööda Peterburi maanteed ja sealsetel külavaheteedel.
Pärast seda, kui vallavalitsus on ideekorjega saadud ettepanekuid arutanud, kutsutakse Soodla ja Pillapalu küla elanikud uuesti kokku, räägitakse ka nendega läbi, mida, kuidas ja millises järjekorras teha.
„Tahame Soodla harjutusvälja mõjualade leevendamiseks saadud toetusraha kasutamise üle otsustamisse kaasata võimalikult palju kohalikke inimesi, arvestada nende soovidega,“ märkis vallavanem.