MTÜ Ida-Harju Koostöökoda töötuse vähendamise projektiga on koolitustel osalenud 59 inimest.
Projekt sai alguse üheksa kuud tagasi, kui MTÜle Ida-Harju Koostöökoda eraldati Euroopa Sotsiaalfondist SA Innove meetmest „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ 1,58 miljonit krooni (105 349 eurot) toetust. Valdade omaosalus oli kokku 10 protsenti, millest Anija ja Kose vald eraldasid kumbki 60 000 krooni (3834,68 eurot), Raasiku vald 50 000 krooni ( 3195,58 eurot) ja Aegviidu vald 10 000 krooni (639, 12 eurot).
Ida-Harju Koostöökoda on projekti raames pakkunud töötuks jäänud inimestele koolitusi pool aastat. Selle aja jooksul on neis osalenud 23 töötut Anija, 21 Kose, 12 Raasiku ja 3 Aegviidu vallast. Aktiivsemat huvi on üles näidanud mehed, neid käis koolitustel 37, naisi oli 22.
Projektijuht Demis Voss peab projekti märksõnaks paindlikkust: „Väikeses piirkonnas on raske koolitusgruppe komplekteerida. Püüame olla võimalikult paindlikud, et saaksime koolitusi pakkuda. Oleme korraldanud liikurmasinajuhi, siseviimistluse ja müüja-klienditeenindaja koolitused. Ülejäänud erialade koolitustele suuname inimesi üksikult. Viimane tellitud koolitus, koka kursus, algab märtsi keskel. Huvi selle vastu tundub olevat ja loodame grupi täis saada. Kui on huvilisi, saab Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose piirkonna töötuid suunata veoautojuhi, bussijuhi, ekskavaatorijuhi ja keevitaja erialade koolitustele. Väiksemate koolitusgruppide puhul on sisuliselt tegemist individuaalõppega. Näiteks leidis üks inimene endale sobiva lapsehoidja koolituse.
Inimeste enda aktiivsus on teretulnud.“
Ta lisab, et Sõnumitoojas hiljuti ilmunud kuulutuse peale helistasid ka seitse töötut Kuusalu vallast, kuid see ei kuulu selle projekti piirkonda.
Peaasi, et leiaks tööd
Kõige rohkem osavõtjaid on olnud müüja-klienditeenindaja õppel – kokku 13 inimest. Mõnevõrra vähem veoauto, tõstuki- ning bussijuhi omadel ja siseviimistluses- 7-9. Veelgi vähem pagar-kondiitri ja keevitaja koolitusel.
Kõiki töötukassa soovitatud koolitusi ei saa Ida-Harju Koostöökoda läbi viia. Demis Voss selgitab, et iga koolitus ei anna inimestele tööturul kandideerimiseks eeliseid: „Töötukassast soovitati näiteks iluteenindaja koolitust. Selleks õpitakse koolides aasta-poolteist, mistõttu meie kiirkoolitus ei tõstaks konkurentsivõimet.“
Tööd leitakse peamiselt Tallinnas. Enne projekti käivitamist uuris Ida-Harju Koostöökoda lähipiirkonna ettevõtjatelt, kas neil oleks vaja tööjõudu, mida saaks välja koolitada. Suuremad ettevõtted vastasid, et koolitavad töötajaid ise.
Kui palju inimesi koolituste abil tööle saab, on Demis Vossi arvates raske hinnata. Üldine tööpuudus piirkonnas on statistiliselt vähenenud. Kui projekti alguses oli registreeritud töötuid 841, siis nüüd on see arv 566.
„Peame projekti lõppedes aru andma, kui paljud on tööle saanud. Meile on oluline ametlikult töölesaanute arv. Paraku lähevad inimesed tööle ka mitteametlikult, nendele on tähtis, et leib oleks laual.“
Ta märgib, et on hästi, kui veerand osalenutest leiab tööd vahetult pärast koolitusi: „Kui hakkasime projekti koostama, lootsime, et saame tegeleda aktiivsete inimestega, kes tahavad ennast ise aidata. Paraku on sihtgrupi kättesaamine raske, sest isikuandmeid töötukassa anda ei tohi.“
