Asekantsler rääkis Peterburi maantee ehitusest

1041

HOLi volikogu arutas maanteede ehitust maakonnas.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu jaanuarikuu istungil tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe ettekande maanteede ehitusest ning infrastruktuuri arendamisest Harju maakonnas. Ta tutvustas maanteeameti plaane seoses Tallinna ringteega, rääkis teede ehituse rahastamisest ja ehitusprotsessidest ning vastas kohalviibinute küsimustele.

Kantsler rääkis, et  maantee­amet on huvitatud 120kilomeetrise tunnikiirusega ringtee ehitamisest, ent tuleks vaadata ka kohaliku kogukonna vajadusi: „Kui soovitakse teele rohkem peale- ja  mahasõite, tuleb hakata otsima uusi lahendusi ning kiirteed ei saa ehitada.“

Peterburi maantee ehitus seisab
Selle aasta jooksul peaks valmima Luige-Kurna teelõik ja järgmisel Väo-Jüri lõik. Kummagi maksumuseks tuleks 200 miljonit krooni (12,7 miljonit eurot). Probleeme on nii Peterburi kui Tartu maantee ehitusega.

Eero Pärgmäe: „Peterburi maanteel tööd seisavad, aga samas on tee ehituseks lahti võetud. Võimalik, et tuleb alustada uue hankega. Tartu maantee ehitushankel on peal kriminaalasjad. Oleme jõudnud riigihankeküsimuses korduvalt vaidluskomisjoni, kohtusse ja politsei huviorbiiti. Probleem on projekteerimis- ja ehitushangetes, kuid püüame hankemenetlusega edasi minna. Euroopa Liidu vahenditest on  teede ehituseks eraldatud 9,8 miljardit krooni ja Euroopa Komisjon ei saa neid rahasid ära võtta, küll võib tekkida vajadus objekti muutmiseks.“

Loksa linnapea Värner Lootsmann küsis kantslerilt, kas Nordecon Infra ASi teemaga tegeletakse ja kas firma kavatseb Liiapeksi-Loobu teelõigu remonti jätkata. Narva maantee Liiapeksi-Loobu teelõigu remondihanke täht­aeg oli novembris, kuid seda ehitav Nordecon Infra AS ei suutnud lepingut täita.

Eero Pärgmäe vastas, et pole teada, mida Nordecon kavatseb. „Kui nad ei plaani jätkata, siis teeme uue hanke. Täna on nende vastus  juristidelt selline, et keegi ei saa aru, mida nad tegelikult planeerivad, sest põiklevad.“

Rahad suurtele teedele
Harjumaa kohta teatas asekantsler veel, et enamik raha läheb suurte teede ehituseks. „Väiksemate teede jaoks raha väga palju ei jää. Põhjus on selles, et Euroopa Liidu rahad saavad minna ainult suurte teede rajamiseks ja aktsiisiraha läheb nende ehituse kaasfinantseerimiseks.“ 

Ta selgitas, et ministeeriumil ei ole midagi  kohalikele omavalitsustele teedele raha eraldamise vastu, kuid ressursid on piiratud: „Kui saaksime 75 protsenti aktsiisist, jaguks raha nii riigile kui kohalikele omavalitsustele. Praegu saame aktsiisist alla 50 protsendi. Riigi kõrvalmaanteed on samas seisus kui kohalikud teed. See küsimus vajab tulevikus kindlasti lahendamist.“ 

Meede parklate ehituseks
Aegviidu vallavanem Tõnis Väli tõstatas probleemi autode parkimisest Aegviidu jaama juures. „Seda ei vaja Aegviidu elanikud, vaid teiste omavalitsuste inimesed, kes lähevad sealt rongi peale. Seetõttu ei peaks kohalik omavalitsus parklat rahastama.“

Eero Pärgmäe nõustus, et lahendust on vaja ja mitte ainult Aegviitu, vaid kõikjale, kus minnakse ühistranspordile ja jäetakse auto parklasse: „Praegu puudub meede, kuidas rongidele autode ja bussidega sõitjaid ette vedada, aga selle saab luua, kui meil on olemas selge ülevaade  kõigist sarnastest vajadustest. Balti jaama vastuvõtuvõime on varsti otsas ja osa ronge peaksid jääma tulevikus Ülemistele. Sinna on vaja ehitada uus jaam ja samuti suuremad parklad. Väiksemaid asju saab enne ka lahendada, aga meetme väljakujundamine võtab rohkem aega.“