Kolga jõulukodud, Kuusalu jõulumeisterdamised, lisaks sügisesed seenenäitused, matkad – üks kindel abistaja nende teokssaamisel on ENE RIIBERG.
Esimesel advendil Kuusalu rahvamajas toimunud perepäevale viis Ene Riiberg mitu kastitäit käbisid ja oksi. Need olid varutud sügisel, et aasta lõpus oleks hea võtta ning jõulukaunistusi meisterdada. Kogu kaasatoodud materjal sai Kuusalu rahvamajas otsa, viimastele meisterdamishuvilistele tuli seetõttu ka ära öelda.
Kel soovi, saab tema käe all töövõtteid õppida ja koduseks meisterdamiseks ideid koguda Kolgas jõululaadal, kus avatakse meisterdamise töökoda. Kas õpetab seal tegema samasuguseid väikeseid vanikuid halli ja hariliku männi käbidest ning muust looduslikust materjalist, nagu sai tehtud Kuusalus, või võtab käsile midagi uut, ei oska ta veel kindlalt öelda, sest viimasel momendil võib tulla hea idee.
Aastaid Kolga noortekeskuses korraldatud päkapikkude jõulukodus ning ka Kuusalu jõulu- ja kevadmeisterdamistel juhendab ta oma vabast tahtest, töötasu selle eest ei maksta.
„Kui endal on huvitav, lendab aeg ruttu, selline õpetamine ei ole minu jaoks raske ettevõtmine, vaid pakub rõõmu,“ kinnitab ta. „Huvitav on vaadata, kuidas inimesed teevad üht ja sama asja, aga igaühel tuleb isemoodi välja. Põnev on, kuivõrd erinevalt inimesed asju näevad ja kokku panevad. See rõõm on minu tasu ja elamus.“
Sedaviisi õpetamisele ja suhtlemisele kulunud tunnid on tema sõnul palju väärtuslikumad, kui istuda palgatööst vabal ajal kodus piltlikult öeldes jalad seinal ja vaadata televiisorit: „Minu hobi on käia väljas ja otsida põnevaid looduslikke materjale, leida huvitavaid lahendusi, teha oma kätega midagi valmis ja õpetada seda ka teistele. Loodus pakub väga palju inspiratsiooni ja ka internetist leiab ideid.“
Pereliikmetele ja sõpradele teeb ta jõulukingitused ise ning kodus on palju erilaadseid kaunistusi: „Olen oma lastele öelnud, et kõige parem suveniir reisidelt on mõni kivi või puuleht. Kivid sean ritta ja imetlen neid, eksootilised lehed panen herbaariumisse.“
Ametilt matkajuht
Hariduselt on Ene Riiberg EPAs õppinud agronoom. Ta oli aastaid lastega kodune. Kui kursusekaaslane Tiina Neljandik kutsus Aegviidu looduskeskuse korraldatud matkale ja küsis seal, kas keegi oleks valmis aitama, pakkus tema end abiliseks. Osales Sagadis kursustel ning viimased kümmekond aastat töötab Ene Riiberg RMKs Oandu looduskeskuse matkajuhina.
„Meil on Kolgast lausa oma matkajuhtide rakuke – Tiia Pajutee, Riina Laanetu, Tiiu Sandrak ja mina. Oandul on palju eri pikkusega matkaradu, sageli juhatame matku kahekesi. Õpilaste gruppidele oleme teinud nii, et esimese poole ajast matkame ja teises pooles meisterdame looduslikest materjalidest Oandu keskuses. Idee sai alguse Aegviidust, kus mõistsime, et talvel ei suuda lapsed liiga pikalt õues olla. Eestimaal on näppude vahel millegi valmis tegemine loomulik ning näha on, kuidas tuntakse rõõmu, kui asi on tehtud valmis,“ jutustab ta.
Ene Riiberg räägib, et meisterdamiskursustel ta käinud ei ole, on iseõppija: „Kui midagi näen, tahan järele teha. Mardilaadad on põnevad, sealt õpib palju.“
Ta on meisterdamiskursuseid teinud ka Kolga raamatukogus. Üks kindel traditsioon on panna sügisel raamatukogus üles seenenäitus. Koos Liis Pajuteega tehtud näitusel tutvustasid nad tänavu 52 seeneliiki – tuttavaid söögiseeni meeldetuletuseks ja ka päris omapäraseid.
Kuna on MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts liige, osaleb Ene Riiberg mihklipäevamatkadel ning aitab muudes ettevõtmistes: „Selts on mulle palju andnud, tunnen, et pean andma vastu. Nii lihtne ongi.“
