Laupäeval, 19. septembril on Vihasoo raamatukogus 85. tegutsemisaastat tähistav perepäev.
Vihasoo raamatukogu ametlik nimi on alates 1. veebruarist 2008 Kuusalu raamatukogu Vihasoo filiaal.
Sellest ajast muutus ka raamatukogu juhatajana ametis olnud Õie Alti ametinimetus raamatukoguhoidjaks.
Raamatukogu juubelile pühendatud perepäev on osa Vihasoo kultuuriaastast, millega on tähistatud mitut tähtpäeva – augustis 75 aasta möödumist rahvamaja õnnistamisest ja juunis 85 aasta täitumist näiteringi esimesest etendusest, jaanuaris 25 aastat Vihasoo lasteaia asutamisest.
Õie Alt kutsub tuleval laupäeval raamatukogusse perepäevale ka noori peresid koos lastega. Oodatud on isegi päris pisikesed, 1-3-aastastele ja nende emadele-isadele on plaanis muusikaline tund, mida juhendab Õie Alti endine kolleeg Kai Müürsepp Loo kultuurikeskusest.
Rahvakultuurikeskuse Muinasjutukooli eestvedaja Piret Päär räägib nii suurtele kui väikestele teemal „Minu lemmikraamat”. Nahakunstnik Signe Taremaa õpetab järjehoidjaid ja muid pisiesemeid valmistama. Õpetajad Lüüri Korman ja Terje Välkmann juhendavad järjehoidja- ja sõbrapaelade punumist.
Stendidele pannakse ülevaade Ellen Niidu ja Astrid Lindgreni elu ning loomingu kohta – selle materjali põhjal tehakse viktoriine.
Neljapäeval avatakse raamatuillustraatori Viive Noore tööde näitus. Väljas on ka fotonäitus Vihasoo raamatukogu tegemistest, Vihasoo algkooli õpilaste koostatud ülevaade raamatukogu ajaloost ja arhiivimaterjale Vihasoo küla kultuurielu kohta.
Õie Alt: „Seame sisse täpikaardi, iga tegevus annab täpi. Kes koguvad rohkem täppe, saavad auhinnaks raamatuid. Päeva läbiviimisel lööb kaasa kogu Vihasoo lasteaia-algkooli õpetajate pere.”
Huvipakkuvaks ettevõtmiseks võib kujuneda raamatuvahetus, sellele ideele tuli Õie Alt raamatulaatadelt nähtu põhjal. Vihasoo raamatuvahetuse põhimõte on, et kodust kaasa toodud raamatuid võib jätta samapalju, kui endale koju võetakse. Samas tohib raamatukogus jaotamiseks välja pandud trükistest kaasa viia niipalju, kui soovitakse. Põhimõte on, et sinna ei või jätta rohkem raamatuid, kui ise võetakse.
„Meil on mahakantud raamatuid ja ka selliseid, mida tõin Kodasoo raamatukogust, kui see suleti, on ka minu isiklikke raamatuid. Paneme need kaasavõtmiseks välja. Perepäeval saab end meie raamatukogu lugejaks vormistada, raamatuid laenutada. Ning me praegustele lugejatele on palve – vaadake kodus ringi, kas on mõni raamatukogu raamat jäänud ära toomata,” tuletab raamatukoguhoidja meelde.
Vihasoo raamatukogu tegutsemise algusajaks loetakse 1924. aastat. Vihasoo kodu-uurija Lembit Arulo materjalidest on leitud andmed, et siis asus küla raamatukogu juhataja ametisse Helmut Paalberg. Enne seda laenutati raamatuid ühiskondlikult ning erinevates peredes.
