VIKTORIJA MEIER Kehrast: „Eksam ei olnud raske.“

1516

VIKTORIJA MEIER on üks kümnest Kehra elanikust, kes sai põhi­sea­duse ja kodakondsuse seaduse tundmise tunnistuse. Kui ka keeleeksam sooritatud, on tal õigus saada Eesti kodakondsus.Eelmisel teisipäeval andis Anija vallasekretär ANNIKA VOOSEL kümnele Anija valla elanikule kätte põhiseaduse ja kodakondsuse tundmise tunnistuse.

Tänavu mais-juunis korraldas firma BDA Consulting Kehras kursused, mille eesmärk oli valmistada kodakondsuseta ning teiste riikide kodakondsusega inimesi ette Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks. Kursuseid rahastab Integratsiooni Sihtasutus ning projekt kestab 2010. aasta lõpuni.

Kehras leiti valla sotsiaaltöötajate abiga 16 huvilist ning koolitusfirma tuli koha-peale neid õpetama. Kursus kestis neli päeva, kokku 12 akadeemilist tundi. Kursuslastele anti iseseisvaks tööks vajalikku õppematerjali, mille põhjal sai valmistuda põhiseaduse ja kodakondsuse tundmise eksamiks. Eksam oli Kehras 29. augustil ja selle edukalt sooritanud kümme inimest said vastava tunnistuse. Kes on edukas ka keeleeksamil, sellel on võimalik saada Eesti kodakondsus.

Seaduste tundmine ja keeleeksam
Kehra Vanas asulas elav Viktorija Meier rääkis, et nägi kuulutust kursuste toimumise kohta teadetetahvlilt. Kui talle helistati ja soovitati osaleda, siis esialgu kahtles, kuna väikest last polnud kellegi hoolde jätta. Kuid lõpuks otsustas siiski minna.

„Olen Kehras sündinud, siin elas juba mu vanaema, ema on siin elanud 46 aastat,“ ütleb ta.

Kursustele läks ta sooviga saada Eesti kodakondsus.

„Kuid ma ei osanud arvata, et seal on nii huvitav. Varem ei teadnud ma poliitikast midagi, ei sellest, kuidas Riigikogu toimib või valitsus töötab,“ lausus Viktorija Meier.

Kursustelt saadud õppematerjali ei olnud kahe väikese lapse emal kodus aega lugeda, küll aga sai ta seda teha töö juures Kehra tehases. Ka teised kursusel osalenud olid peamiselt tehase töötajad.

Eksam oli tema hinnangul lihtne, küsiti näiteks, kui palju on Riigikogus liikmeid, kui vanalt võib laps endale ise taotleda kodakondsust jne.

Eesti keeles räägib Viktorija Meier viis aastat.

„Õppisin ise, teleri ja raadio abiga,“ sõnas ta.

Ajendiks eesti keelt õppima hakata oli eestlasest sõber. Nüüdseks on sõbrast saanud abikaasa ning kuna tema vene keel on Viktorija Meieri sõnul väga vilets, räägitakse kodus üksnes eesti keeles: „Kui kodus vene keelt kasutan, ütleb tütar, et ta ei saa aru, mida ma räägin.“

Et saada kodakondsus, on vaja sooritada veel keeleeksam. Kuigi Viktorija Meieril eesti keelega probleeme ei ole, kavatseb ta minna ka keeltekursustele.

„Eesti keel on mul küll enam-vähem suus, kuid tahan kursustele minna, et juurde õppida. Kardan ka, et ei saa kirjutamisega väga hästi hakkama,“ põhjendab ta ning vaidleb vastu sellele, et eesti keel on raske: „Ei ole üldse raske, kui õppida. Minu meelest on eesti keel väga ilus, laulev keel.“

Kui on soovijaid, tuleb uus kursus
Enne põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitust arutasid kursuslased omavahel, mida Eesti kodakondsus neile annab.

„Riik annab nagunii ka meile kõik – esmaabi, lastetoetuse, ka tööd saame. Ainuke, mis kodakondsusega lisandub, on võimalus maailmas vabalt ringi liikuda ning õigus valida kohaliku volikogu kõrval ka Riigikogu ja europarlamenti,“ räägib Viktorija Meier.

Peamine, kes teda ennast innustas kodakondsust taotlema, oli abikaasa: „Kui algul ütlesin, et mulle pole seda vaja, siis ta selgitas – kui kusagile läheme, on mul vaja viisat, kuid tema võtab oma seitse asja ja lihtsalt sõidab. Ja veel ütles, et on minu üle uhke, kui ma seda teen.“

Anija vallavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialist Marianne Leis rääkis, et MTÜ Koostöökoda alustas septembris muulastele eesti keele õpetamist. Kuna soovijaid oli väga palju,  on veebruaris kavas alustada uue rühmaga.

Sotsiaaltöötajad on alustanud ka nende inimeste registreerimist, kes on huvitatud põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise kursusest. Kui koos on vähemalt 14-15 inimest, kavatsetakse BDA Consultinguga ühendust võtta ja kutsuda uuesti kehralasi koolitama.