
OÜ Raven juhataja ERIK JÜRIÖÖ, eelmisel aastal lõppesid Raasikul, Arukülas ja Aegviidus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise mahukad projektid. Kuidas on neis piirkondades ÜVKga liitumine läinud, kas on palju uusi liitujaid?
„Viimase kahe aasta jooksul oleme Anija ja Raasiku vallas välja ehitanud umbes 500-600 liitumispunkti. Teenuslepinguid kinnistute liitumiseks uude ühisveevärki oleme seni sõlminud ligikaudu 200 kinnistu omanikega. Nii et tempo on olnud hea.
Esimesed liitumistaotlused saime juba siis, kui ehitus veel käis. Mõned kinnistuomanikud esitasid selle niipea, kui maja juurde olid torud maha pandud. Liitumistingimusi hakkasime samuti välja andma kohe, kui torustik oli testitud ja survestatud, ning soovijad said alustada kinnistusiseste torude paigaldamist. Kui olime ühes piirkonnas ÜVK ehitajalt töö tehniliselt vastu võtnud ja kasutusloataotluse sisse andnud, hakkasime kohe sõlmima ka teenuslepinguid, et inimesed saaksid ühisveevärgist vee majja.
ÜVK ehitajatele ütlesime, et võivad omanike soovil ka kinnistusisesed kaevamised ja torutööd ära teha, kui see meie tellitud objekti tähtaega ei mõjuta. Seda võimalust kasutati päris palju. Ravenil on ka kohalike ettevõtete seas väga head koostööpartnerid, keda oskame kinnistusisesteks veevärgitöödeks omanikele soovitada.
Praegu töötame kogu oma meeskonnaga suhteliselt võimete piiril, rohkem liitumissoove ei suudaks korraga hallata. ÜVK liitumiseks tuleb kõigepealt esitada Ravenile liitumistaotlus, meie vaatame üle kinnistu andmed, anname välja tehnilised tingimused, seejärel esitavad taotlejad meile kooskõlastamiseks joonised, vaatame ka need üle ja sõlmime liitumislepingu. Aeg-ajalt teeme kinnistutel ka paikvaatlusi. Kui kinnistusisene torustik on valmis, paigaldame arvesti ja sõlmime teenuslepingu. Kõik see võtab aega, kuid üle nädala-kahe keegi meie taga üldiselt ootama ei pea.
Palju aega läheb ka kinnistutele, kus käib isetegevus. See tähendab, et on neid, kel pole infot või ei oska seda otsida, sest ehitavad oma kinnistul torustiku valmis ja pöörduvad meie poole alles siis, kui on vaja paigaldada veearvesti. Kui meie anname välja tehnilised tingimused, on neis kirjas, milline peab olema veemõõdusõlm, kus asuma kraanid ja nii edasi. Kui kinnistusisesed tööd on tehtud Ravenilt tehnilisi tingimusi küsimata, kulub aega, et tagantjärele kindlaks teha, kuidas on näiteks ühendused tehtud. Õnneks ei ole selliseid inimesi palju. ÜVK-ga liitumise kohta on samm-sammuline juhend Raveni ja Raasiku valla kodulehel, paneme ka Anija valla veebilehele.“
Kas mõnel kinnistuomanikul on tulnud ka rajatud süsteem ümber ehitada?
„On ka neid juhtumeid. Enamasti on tähendanud see veemõõdusõlme ümberehitamist – on paigaldatud vales mõõdus konsoolid või pandud kraanid valesse kohta.“
Kui palju on Ravenil Raasiku ja Anija vallas veel potentsiaalseid kliente? Kas on ka neid, kes ütlevad, et nad ei tahagi ÜVKga liituda?
„Uue rajatud torustikuga liitumisvõimaluse saanud kinnistutest on hakanud toimetama umbes kaks kolmandikku. Varem rajatud süsteemidega on suurem osa majapidamisi liitunud. Oletan, et mitteliitunuid on kahe valla peale 10-15 protsenti, Raasiku vallas ilmselt rohkem, Anija vallas vähem. Põhjused võivad olla erinevad, mõned inimesed ehk tahavadki vett võtta oma kaevust ja tühjendada reoveemahutit, mõni maja ootab ostjat või ei elata seal aastaringselt. Aeg-ajalt tuleb ka neist piirkondadest, näiteks Kehras Põrgupõhja linnaosast, uusi liitumistaotlusi, kuid pigem uute majade jaoks või sinna, kus on uus omanik ja maja rekonstrueeritakse.“
Kas ÜVKga liitumine võib muutuda kohustuslikuks?
„Jah, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus näeb ette, et nelja aasta jooksul alates liitumispunkti valmimisest on kohustus ühisveevärgiga liituda. Välja arvatud juhul, kui joogivee saamine ja reovee käitlemine on tagatud muul keskkonnaohutul viisil. See tähendab, et kinnistuomanik peab suutma tõestada, et tal on reovee nõuetekohane kohtkäitlussüsteem. Suuremates asulates tähendab see lekkekindlat mahutit, mida regulaarselt tühjendatakse. Edaspidi hakkame koos vallavalitsuste keskkonnaspetsialistidega tegema selle üle järelevalvet.“
Kas ja kui palju tuleb Raveni tegeleda uusarenduste ÜVKga?
„Oleme teinud perspektiiviga liitumispunkte nii Arukülas kui Raasikul, aga veevärgi peavad välja ehitama arendajad. Kõigis sellistes kohtades, kuhu oleme teinud omavahenditest kulutusi, tuleb arendajal tasuda Ravenile liitumistasu.
Meie ülesanne on ka vaadata, et uusarendustes rajatud ÜVK torustik sobituks meie süsteemidesse ning et olemasolevad vee- ja puhastusjaamad suudaksid neid teenindada.“
Kas ja kuidas investeeringud veehinda mõjutavad? Kui liitujaid tuleb juurde, kas võib loota, et hind langeb?
„Lisaks tuludele tõusevad ka kulud – Raven on uute arendustega lisaks tarbijatele saanud juurde ka kümneid uusi reoveepumplaid, vee tootmiseks ja puhastamiseks kulub varasemast tunduvalt rohkem elektrit. Veeteenuse hinda ei määra siiski meie, vaid konkurentsiamet. Kuna Raveni sisendnäitajad on muutunud rohkem kui 5 protsenti, peamegi oma hinnad konkurentsiametis uuesti kooskõlastama. Konkurentsiamet vaatab üle ettevõtte kõik kulud ja selle põhjal arvestatakse, mis hinnaga tohime oma teenust müüa. Töötame selle nimel, et ei peaks vee- ja kanalisatsioonihinda tõstma.“
Millised on Raveni järgmised veemajandusprojektid?
„Esitasime tänavu KIKile (Keskkonnainvesteeringute Keskus – toim) taotluse mitme projekti jaoks toetuse saamiseks. Anija vallas taotlesime raha ühisveevärgi rajamiseks Aegviidu Poolemõisa piirkonda ÜVK torustiku ja liitumispunktide ehitamiseks. Raasiku alevikus taotlesime raha Teemeistri teele osaliselt torustiku rekonstrueerimiseks ja osaliselt uue ÜVK rajamiseks. Peale selle soovisime toetust Tehase tee piirkonna ja keskasula veesüsteemide ühendamiseks.
KIKi veeprogrammis said seekord rohkem hindepunkte taotlused torustiku rekonstrueerimiseks. Anija valla projektile ei saanud toetust, sest soovime sinna rajada uut torustikku. Raasikule saime vaid osalise rahastuse – Teemeistri tee torustiku rekonstrueerimiseks. KIK toetab seda 33 385,50 euroga, projekti kogumaksumus on 74 190 eurot. Sinna tulevad ka mõned uued liitumispunktid. Enne teeme hanke, seejärel projekteeritakse, ehitama hakatakse järgmisel aastal.
Kahe veesüsteemi ühendamise oleme pannud praegu pausile, pigem rekonstrueerime Tehase tee veejaama, teeme sinna kaheastmelise pumpla ja tuletõrjeveemahutid. Siiski tuleb veesüsteemid edaspidi ikkagi ühendada, kogu Raasiku aleviku varustuskindluse tagamiseks.“
Millised plaanid on KIKi toetuseta jäänud Aegviidu Poolemõisa piirkonna ühisveevärgiga?
„KIKi toetusmeede on alles, esitame projekti järgmisel aastal uuesti toetuse saamiseks. Rohkem Anija vallas ilma ÜVK-ta reoveekogumisalasid ei ole. Ka Poolemõisa piirkonnas reoveekogumisala tegelikult laienes, sest sinna on tekkinud tiheasustusala. Üks murekoht on Aegviidus veel Nelijärve piirkond, Anija valla ÜVK arendamise kavas on see märgitud perspektiivse reoveekogumisalana. Kui on piisav asustustihedus ning tekib reostuskoormus vee- ja kanalisatsiooni tarbimise näol, on omavalitsusel õigus esitada keskkonnaametile taotlus reoveekogumisala moodustamiseks. Teisalt kaasneb sellega omavalitsusele kohustus hakata reoveekogumisalale ühisveevärki planeerima. Samas saab ka toetust taotleda vaid reoveekogumisalale ÜVK rajamiseks.“
Toetust saanud projektide omaosaluseks tuleb ilmselt ka vallavolikogudelt raha kergemini?
„Raha ei tule kunagi kergelt. Mulle on öeldud, et olen Raasiku valla pannud suurte investeeringutega sundseisu ja keeranud laenuvõimekuse kraanid kinni. Aga see on olnud kollektiivne otsus ja prioriteetide küsimus – ÜVK on eriti tiheasustusaladel esimeste prioriteetide seas. Kui raha ei ole, ei saa me ka midagi teha. Niikaua, kui meie vee-ettevõtete teenuste hinnad ei ole konkurentsiametis arvestatud selliselt, et meil tekiks endal finantsvõimekus arendusteks, jääbki see omavalitsuste rahakoti kanda.“





