Ala­nud õp­peaas­tast on Kuu­sa­lu kesk­kool nu­ti­va­ba

Täien­da­tud sea­dus ko­hus­tab koo­le keh­tes­ta­ma põ­hi­mõt­ted nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­seks koo­li­päe­va jook­sul.

Ida-Har­ju­maa kõi­ge suu­rem kool, roh­kem kui 640 õpi­la­se ja 69 õpe­ta­ja­ga Kuu­sa­lu kesk­kool on uuest õp­peaas­tast nu­ti­va­ba.

Di­rek­tor Maia Alu­maa kii­tis, et esi­me­sed nu­ti­va­bad nä­da­lad on koo­lis kul­ge­nud üle oo­tus­te ke­nas­ti: „Ol­lak­se tead­li­kud ja jär­gi­tak­se koo­li täien­da­tud ko­du­kor­ra punk­ti num­ber 4 „Isik­li­ke nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se kok­ku­lep­ped koo­lis“. See re­gu­lee­rib nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mist koo­li­päe­va jook­sul kell 7-15.20. Ka koo­li­töö­ta­jad toe­ta­vad enda käi­tu­mi­se­ga kok­ku­le­pet, mis tä­hen­dab, et tun­ni ajal ei pii­lu oma te­le­fo­ni ning isik­lik­ke kõ­ne­sid tee­vad töö­va­bal ajal ja mit­te õpi­las­te juu­res. Ole­me ko­gu­nud õpi­las­telt ideid nu­ti­va­ba­deks te­ge­vus­teks va­he­tun­di­des. Nüüd on meil koo­li­ma­jas va­he­tun­di­de ajal nä­ha sel­list pil­ti, mi­da va­rem oli pal­ju vä­hem – õpi­la­sed män­gi­vad raa­ma­tu­ko­gus laua­män­ge, ka ma­let või kaar­te või ol­lak­se is­tu­mis­nur­ka­des ja rää­gi­tak­se oma­va­hel. Pal­ju käiak­se õues.“

Ta li­sas, et kui eel­mi­sel õp­peaas­tal pi­did tun­di­de ajal õpi­las­tel te­le­fo­nid ole­ma hää­le­tu­na või väl­ja­lü­li­ta­tu­na koo­li­ko­tis, siis käe­so­le­vast õp­peaas­tast pan­nak­se need õpe­ta­ja laual ole­vas­se hoi­di­kus­se, en­da juu­rest ära. Ühe õpe­ta­ja sõ­nul on tä­nu sel­le­le ju­ba olu­kord tun­nis pa­ra­ne­nud ja jõuab kor­ra­ga roh­kem õp­pe­ma­ter­ja­li lä­bi võt­ta.

Algk­las­sid on Kuusalu koo­lis ol­nud aas­taid nu­ti­va­bad. Alg­klas­si­lap­sed või­vad Tä­pi­tii­vas ka­su­ta­da nu­ti­sead­meid vaid õpe­ta­ja loal. Ala­tes 5. klas­sist to­hib erand­kor­ras ka­su­ta­da nu­ti­sead­meid esi­me­sel kor­ru­sel sel­leks et­te­näh­tud nu­ti­nur­gas. Tun­nip­laa­ni vaa­ta­mi­seks on õpi­las­te jaoks sea­tud ko­ri­do­ri sei­na­le puu­te­tund­lik tah­vel.

Kuu­sa­lu koo­lis ke­hib ka kok­ku­le­pe, et kui õpi­la­ne jääb nu­ti­te­le­fo­ni ka­su­ta­mi­se­ga kor­du­valt va­he­le, siis loo­vu­tab ta te­le­fo­ni ja peab kir­ju­ta­ma koo­li­päe­va lõ­pus ene­se­ref­lek­sioo­ni vas­ta­vas­se vor­mi, mil­les pa­lu­tak­se ana­lüü­si­da en­da te­ge­vust, ning eKoo­li li­sa­tak­se mär­ka­mi­ne lap­se­va­ne­ma in­for­mee­ri­mi­seks. Sa­ma koo­li­päe­va lõ­pus tu­leb vest­lus klas­si­ju­ha­ta­ja, õp­pe­ju­hi või õp­pe­toe mees­kon­na liik­me­ga, see­jä­rel te­le­fon ta­gas­ta­tak­se.

Maia Alu­maa: „Eel­mi­se aas­ta veeb­rua­ris li­sa­si­me ra­hu­l­olu­kü­sit­lus­se kü­si­mu­se nu­ti­sead­me­te koh­ta. Li­gi­kau­du kaks­küm­mend prot­sen­ti õpi­las­test ala­tes 5. klas­sist tun­nis­ta­sid, et nad on va­he­tun­nis lii­ga pal­ju te­le­fo­nis, ja li­gi­kau­gu 15 prot­sen­ti üt­le­sid, et see pii­rab nen­de suht­lust kaas­las­te­ga. Kuid lau­sa 61,7 prot­sen­ti vas­ta­nu­test leid­sid, et saak­sid va­he­tun­di­des ka il­ma te­le­fo­ni­ta hak­ka­ma. Kor­ral­da­si­me aru­te­lud õpi­la­se­sin­du­se­ga, hoo­le­ko­gu­ga ja õpe­ta­ja­te­ga. Leid­si­me, et rõ­hu­me õpi­las­te ene­se­kont­rol­li tõst­mi­se­le ja sel­gi­ta­me, kui­das nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­ne mõ­jub nen­de aju­le ja ter­vi­se­le.“

Tä­na­vu ke­va­del tut­vus­ta­ti nu­ti­sead­me­te koo­lis ka­su­ta­mi­se uu­si kok­ku­lep­peid lap­se­va­ne­ma­te­le, koosolekul esi­nes ka eks­pert, psüh­ho­loog An­ni­ka Kle­mets.

Ida-Har­ju teis­tes koo­li­des
Sõ­nu­mi­too­ja kü­sis Ida-Har­ju koo­li­juh­ti­delt kir­ja­li­kult, kui­das on nu­ti­te­le­fo­ni­de ka­su­ta­mi­ne re­gu­lee­ri­tud nen­de koo­lis.

Aeg­vii­du koo­li juht An­ni­ke Sood­la vas­tas, et Aeg­vii­du kool on ku­ni viien­da tun­ni lõ­pu­ni ehk ku­ni kel­la 13.15 nu­ti­va­ba, 1.-9. klas­si kõik õpi­la­sed hoia­vad mo­biil­te­le­fo­ne ko­tis. Eran­di­na võib koos õpe­ta­ja­ga ka­su­ta­da mo­biil­te­le­fo­ni tun­nis õp­pe­töö ees­mär­gil.

Ala­ve­re las­teaed-põ­hi­koo­li di­rek­tor Ren­na Rei­si tea­tas, et nen­de koo­lis on ju­ba mi­tu aas­tat nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­ne va­he­tun­di­des kee­la­tud.

Aru­kü­la põ­hi­koo­li juht Eva Ri­vi­mets kir­ju­tas vas­tu­ses, et õpi­la­sed või­vad koo­li­päe­va jook­sul ka­su­ta­da te­le­fo­ne õues. Kui õpi­la­sel on va­ja tea­da tun­nip­laa­ni, klas­si­ruu­mi numb­rit või muud olu­list in­fot, kü­si­tak­se sek­re­tä­rilt või õp­pe­ju­hilt.

Aru­kü­la va­ba wal­dorf­koo­li ju­ha­ta­ja Ker­ti Pell­mas an­dis tea­da, et nen­de koo­lis ei ka­su­ta õpi­la­sed koo­li­päe­va jook­sul te­le­fo­ni ega muud nu­ti­sea­det väl­ja ar­va­tud ju­hul, kui on va­ja ka­su­ta­da õp­pe­töös, ning nii on ol­nud ko­gu aeg. Va­ne­ma­tes klas­si­des, kui võib õpi­la­sel tek­ki­da kiu­sa­tus ko­du­kor­da ei­ra­ta, on te­le­fo­nid koo­li­päe­va väl­tel hoiul õpe­ta­ja­te toas. Va­he­tun­di­des, väl­ja ar­va­tud söö­gi­va­he­tund, on õpi­la­sed õues ka tal­vel.

Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­to­ri Kai­do Krein­taa­li sõ­nul keh­tib nen­de koo­lis pä­ris mi­tu aas­tat kord, et tun­nis võib te­le­fo­ne ka­su­ta­da õpe­ta­ja loal, muul ajal on te­le­fon hää­le­tult ko­tis. Va­he­tun­di­des võib ka­su­ta­da kok­ku­le­pi­tud ko­has koo­li­ma­ja esi­me­sel kor­ru­sel.

Kol­ga koo­li di­rek­tor Ala­ri Ka­se­maa kir­jel­das, et koo­lis on nu­ti­va­bad tsoo­nid, näi­teks alg­klas­si­de tiib, ja te­hak­se et­te­val­mis­tu­si ko­gu koo­li nu­ti­va­baks muut­mi­se suu­nas. Soov on kaa­sa­ta aru­te­lu­des­se õpi­la­sed ja lap­se­va­ne­mad ning jäl­gi­tak­se hu­vi­ga Kuu­sa­lu kesk­koo­li ko­ge­must.

Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor Ar­go Aug vas­tas, et õp­pe­töös ka­su­ta­tak­se nu­ti­sead­meid õpe­ta­ja loal ja sel­leks saab bro­nee­ri­da in­ter­ne­tiü­hen­du­se­ga tah­ve­lar­vu­ti­te komp­lek­ti. Õp­pe­töö vä­li­sel ajal, ka va­he­tun­di­des on kee­la­tud teis­te isi­ku­te pil­dis­ta­mi­ne, fil­mi­mi­ne ja teks­ti sal­ves­ta­mi­ne nii koo­li­ma­jas kui koo­li ter­ri­too­riu­mil, väl­ja ar­va­tud üri­tus­tel, kus se­da lu­ba­tak­se. Algk­las­si­de ma­jas on va­he­tun­di­des nu­ti­va­ba ala.

Pi­ka­ve­re Mõi­sa­koo­li di­rek­tor Hel­ju Ka­da­kas tea­tas, et nen­de koo­lis on ju­ba aas­taid lap­sed nu­ti­va­bad, hom­mi­kul koo­li tul­les pan­nak­se te­le­fo­nid õpe­ta­ja­te tup­pa ja ko­ju min­nes võe­tak­se sealt.

Raa­si­ku koo­li di­rek­tor Triin Hal­lik kir­ju­tas, et ko­du­kor­ra jär­gi on kool kel­la 9-15 nu­ti­va­ba, sel ajal saab te­le­fo­ni ka­su­ta­da õpe­ta­ja loal. Kui laps ei pea ko­du­kor­rast kin­ni, pa­lub õpe­ta­ja õpi­la­sel viia te­le­fon õpe­ta­ja­te tup­pa, koo­li­päe­va lõ­pus saab sealt ta­ga­si võt­ta.

Nu­ti­te­le­fo­nid ja sot­siaal­mee­dia
Nu­ti­te­le­fo­ni­de pii­ra­mi­ne koo­lis pa­ran­dab õpi­las­te kes­ken­du­mis­või­met, sest kõr­val­dab tä­he­le­pa­nu pi­de­va kil­lus­tu­mi­se ja sääs­tab aju kog­ni­tiiv­set res­surs­si. Mi­da sa­ge­da­mi­ni õpi­la­ne te­le­fo­ni vaa­tab, se­da ma­da­lam on te­ma kog­ni­tiiv­ne kont­roll ja suut­lik­kus üle­san­de­le kes­ken­du­da. Te­le­fon ha­ju­tab tä­he­le­pa­nu ise­gi siis, kui see on hää­le­tu ja liht­salt laual või tas­kus.

Nu­ti­pii­ran­gud pa­ran­da­vad koo­li­kesk­kon­na sot­siaal­set klii­mat, vä­hen­da­vad äre­vust ja pa­ran­da­vad kes­ken­du­mis­või­met, kuid eks­per­did rõ­hu­ta­vad, et ai­nult kee­la­mi­sest ei pii­sa – noor­te­le on va­ja pa­ral­leel­selt õpe­ta­da ka di­gi­pä­de­vust ja ter­vis­lik­ke ek­raa­ni­har­ju­mu­si.

Uu­rin­gu­te­ga on lei­tud, et liig­ne ja kont­rol­li­ma­tu sot­siaalp­lat­vor­mi­de ka­su­tus tu­gev­dab ük­sil­dust, äre­vust ja emot­sio­naal­set iso­lat­sioo­ni, mis on pea­mi­sed dep­res­sioo­ni ris­ki­te­gu­rid.

Kok­ku­puu­de sot­siaal­mee­dias ku­va­ta­va­te idea­li­see­ri­tud elu­de­ga võib õõ­nes­ta­da ene­se­hin­nan­gut ning suu­ren­da­da äre­vust ja kur­bust.

Liig­ne sot­siaal­mee­dia ka­su­tus võib pi­de­va sot­siaal­se võrd­le­mi­se ja kü­ber­kiu­sa­mi­se­ga kok­ku­puu­te tõt­tu te­ki­ta­da ala­väär­sus­tun­net, äre­vust ja kur­bust. Liig­ne ek­raa­niaeg, sot­siaal­mee­dia sõl­tu­vus ning ni­me­ta­tud hirm mil­lest­ki il­ma jää­da te­ki­ta­vad di­gi­taal­set vä­si­must ja ha­ju­ta­vad kes­ken­du­mis­või­met.

Kuu­sa­lu koo­li õpi­la­sed kom­men­tee­ri­vad
JO­HAN­NA LEE EE­RIK­SOO

Hen­ry, 9. klass: „Vä­ga pal­ju ei ole muu­tu­nud, sest va­he­tun­di­des män­gin pal­li õues. Kui igav hak­kab olen ik­ka­gi te­le­fo­nis, aga mi­nul vä­ga ras­ke ei ole ol­nud uue kor­ra­ga har­ju­da.“

Anet­te, 6. klass: ,,Uus kord ei meel­di üld­se, ku­na nüüd on igav.“

Mar­ta, 6. klass: „Uue kor­ra­ga on ras­ke har­ju­da, aga nüüd rää­gi­me sõp­ra­de­ga va­he­tun­nis roh­kem.“

Maar­ja, 7. klass: „Mul­le see meel­dib, nu­ti­va­ba ala on pa­rem. Män­gi­me kaar­te va­he­tun­di­des.“

Sa­muel, 5. klass: „Olen roh­kem sõp­ra­de­ga – män­gi­me pink­si sõp­ra­de­ga toas, uue kor­ra­ga ei ole ras­ke ol­nud har­ju­da.“

Mir­jam, 12. klass: „Na­tu­ke kah­te leh­te – on mii­nu­seid ja plus­se. To­re on see, et ini­me­sed pea­vad lii­ku­ma ja suht­le­ma, aga kee­la­mi­ne teeb as­ja hul­le­maks, kui see pä­ri­selt on. Eks ik­ka ta­haks va­he­peal vaa­da­ta, kes kir­ju­ta­nud on, aga te­le­fo­nis ei is­tuks. Äre­vus on tek­ki­nud, et saad riiel­da, kui võ­tad te­le­fo­ni kor­ra väl­ja. Ko­dus roh­kem te­le­fo­nis ma sel­le võr­ra ei ole, po­le sel­list ae­ga, kuid koo­lis vas­ta­ma­ta jää­nud sõ­nu­mi­te­le pean küll ko­dus vas­ta­ma.“