Last aukartuses vastu võtta, armastuses kasvatada ja vabaduses minna lasta. Rudolf Steiner
90 aastat tagasi, 7.septembril 1919. aastal alustas tööd maailma esimene waldorfkool. Rudolf Steiner rajas uue kooli Stuttgartis asunud Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele pärast sellekohase palve saamist. See seletab ka Rudolf Steineri koolide teise nimetuse – waldorfkoolid – saamise. Sellest ajast hakkas waldorfkoolide arv kasvama.
Teise maailmasõja ajal sattusid waldorfkoolid raskustesse, kuid pärast sõja lõppu jätkati tööd ning koolide arv kasvas pidevalt. Nüüdseks on maailmas ligi 1000 waldorfkooli, neist Euroopas 681. Eesti vanimad waldorfkoolid on tegutsenud 20 aastat.
Waldorfkoolis on õppeplaan suunatud lapses peituvate hingeliste ja vaimsete algete ja annete avanemise soodustamisele. Seepärast on juba esimesest kooliaastast alates kõikide põhiainetundide kõrval tunniplaanis erinevad kunstilised tunnid. Ka teiste ainete tundides on aine käsitlus põimunud kunstilisusega. Selle kaudu arendatakse nii üksikule inimesele kui ka ühiskonnale olulisi loomingulisi võimeid ja tundmusjõudusid.
Mitmekülgne käeline tegevus aitab kaasa lapse tahte tugevnemisele ning seob õpitut ka praktilise eluga. Vanemates klassides püütakse tunde sisuliselt selliselt käsitleda, et nad seonduksid noore inimese eluküsimustega ning neile vastuseid annaksid.
Waldorfkoole tuntakse ka koolidena, kus aineid, mida saab teemade kaupa käsitleda (ajalugu, emakeel, loodusteadused jm), õpitakse epohhidena. Seda tehakse iga koolipäeva alguses 100 minutit. Aineid, mis vajavad pidevat tegelemist (kunstilised tunnid, võõrkeeled alates 1. klassist), õpitakse regulaarselt toimuvates tundides.
Waldorfpedagoogika püüab lapses avada ja tugevdada loomingulisi jõude, mis aitavad igal inimesel oma elutee kujundada enda sisemisest vajadusest lähtuvalt.
Soovime kõikidele kolleegidele nii Eestis kui kogu maailmas mõtete selgust, südame soojust ja tugevat tahet.
