Laupäeval, 19. septembril oli Vihasoo raamatukogus perepäev „Raamat avab uksed”.
Koos esinejatega oli perepäeval rahvast 30 ringis – mõned emad-isad lastega ja raamatukogu kaugemalt külalised, Vihasoo kultuuriseltsi esindajad ning lasteaia-algkooli õpetajad.
Vihasoo raamatukoguhoidja Õie Alt arvas, et küllap võisid osad lugejad tulemata jätta ilusa sooja ilma tõttu, sest mitmel pool kodudes võeti kartulit või tehti muid õuetoimetusi.
Kes kohal käisid, ei kahetsenud, sest sõbralik ja rõõmus õhkkond ning huvitavad esinemised-tegevused olid meeltkosutavad ning ärgitasid eesseisvatel sügisõhtutel taas raamatut kätte võtma.
Külalisi tervitasid lasteraamatutegelased Kunksmoor ehk Õie Alt ja Mary Poppins ehk muusikaõpetaja Kai Müürsepp Loo kultuurikeskusest. Õpetajad Gerta Allemann, Merle Krüsban ja Lüüri Korman laulsid kolm laulu lasteraamatute põhjal tehtud lavastustest – Pipi, Buratino ja Piibeleheneitsi lugudest.
Raamatukoguhoidjat õnnitlesid ja raamatukogule pikka iga soovisid Kuusalu vallavanem Kalmer Märtson, Kuusalu raamatukogu direktor Elle Ots, Vihasoo lasteaia-algkooli juhataja Marika Astor ning Vihasoo kultuuriseltsi nimel Ingrid ja Raivo Nurmsalu.
Kai Müürsepp viis mudilastele, nende vanematele ja ka suurematele lastele läbi muusikalise tunni.
Piret Pääro Rahvakultuurikeskuse Muinasjutukoolist rääkis oma lemmikraamatutest – muinasjuttude kogumikust „Marjakobar ja teisi setu muinasjutte” ning kirjanik Henno Käo loomingust. Tema käsitlus oli sedavõrd haarav, et mõnigi imestas, kuidas pole varem enda jaoks avastanud Henno Käo nüansirikkaid lasteraamatuid, ja lubas nendega lähemalt tutvuda.
Samal ajal, kui täiskasvanud uurisid raamatukogus kaasavõtmiseks välja pandud raamatutega, meisterdasid lapsed nahakunstnik Signe Taremaa juhendamisel.
Enne Hirvli näiteringi „Reinuvader Rebane” lavastust pakkus kokatädi Liia Kleemann pannkooke ja taimeteed.
Kuusalu raamatukogu direktor Elle Ots rääkis Sõnumitoojale, kuidas Vihasoo raamatukogu on teistest filiaalidest erinev sellepoolest, et see asub kooli ja lasteaiaga ühes majas ning täidab ka nende raamatukogude rolli. Seetõttu on raamatute tellimisel suurem rõhk lasteraamatutel ning ka pedagoogilisel kirjandusel.
Sellest aastast on Kuusalu raamatukogu filiaalides muudetud raamatute tellimise senist korda. Kallimaid raamatuid ostetakse üks ja lugeja saab neid tellida enda kodukandi filiaali kaudu. Hästi on käima läinud raamatute omavaheline vahetamine. Vihasoo raamatukogu aitab Kolga raamatukogu töötaja Kaidi Keskküll, kes elab Vihasoos – tema toimetab kohale Kuusalust ja Kolgast saadetud raamatuid ning vastupidi.
Õie Alt ütles, et sügisel-talvel on sagedased lugejad Vihasoo tantsumemmed, kes käivad koolimajas iga nädal harjutamas ning ühtlasi külastavad raamatukogu. Koos Vihasoo kooli, lasteaia ja raamatukoguga korraldatakse teemapäevi ning tähistatakse tähtpäevi, sageli käivad lapsed raamatukogus ka õppetundide raames. Õie Alt otsib ja vahendab ka Vihasoo kandist pärit üliõpilastele vajaminevat õppekirjandust Vihasoo raamatukogust või valla teistest raamatukogudest.
Õie Alt lõpetas sel suvel Usuteaduste Instituudi religioonipedagoogika magistriõppe.
85 aastat tagasi muutus Vihasoo raamatukogu ametlikuks asutuseks, tööle võeti esimene juhataja. Enne seda tegutses Vihasoo külas haridusseltsi raamatukogu. Vihasoo Haridusseltsi raamatukogu võeti 1928. aastal Kõnnu valla raamatukogude võrku ning sellest ajast maksti palka valla eelarvest. 1925. aastal oli raamatuid 100, nüüd on 8000. Lugejaid oli 85 aastat tagasi 66, praegu on 143. Raamatute ostmiseks on Vihasoo raamatukogule sel aastal lubatud riigilt 12 000 krooni ja Kuusalu valla eelarvest 38 000 krooni, kokku 50 000 krooni.
