Loksa linna finantsolukorra korrigeerimismenetlusest

1722

Loksa linn peab netovõlakoormuse lubatava piirmäärani jõudma 2018. aasta lõpuks.

Loksa linna arvestusüksuse netovõlakoormuse individuaalne piirmäär 2013. aasta  lõpu seisuga oli 66 protsenti põhitegevuse tuludest. Loksa linna arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus on veeprojekti laene arvestamata 90 protsenti ja koos veeprojekti laenudega 123 protsenti. Veeprojekti laenu võrra on lubatud netovõlakoormuse piirmäära ületada kuni 2015. aasta lõpuni. Loksa linna arvestusüksusesse kuuluvad OÜ Loksa Haljastus, OÜ Loksa Ujula,  SA Loksa Sport, SA Loksa Kultuur ja SA Loksa Sotsiaalkeskus.
Seoses sellega algatas rahandusministeerium Loksa linna suhtes korrigeerimismenetluse, mis kestab neli järgnevat aastat. Vastavalt omavalitsuse finantsjuhtimise seadusele peab ministeerium alustama korrigeerimismenetlust, kui omavalitsuse üksus koos tema rahaliselt ülalpeetavate sihtasutuste ja OÜdega ületab kaks aastat järjest netovõlakoormuse piirmäära. Korrigeerimismenetlust on alustatud veel Paide ja  Keila linna, Mõniste ja Viimsi valla ning Vändra alevi suhtes.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik kommenteeris Sõnumitoojale, et menetlusperioodil ei tohi teha tegevusi, mis finantsolukorda halvendavad, näiteks võtta uusi laene, lükata võlgade tagasimaksmist edasi tulevikku või suurendada tegevuskulusid tuludest kiiremini. Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks, kui omavalitsus ja tema arvestusüksused on jõudnud netovõlakoormuse piirmäära sisse, see võib juhtuda mistahes ajahetkel nelja aasta jooksul.
„Loksa linnal investeeringuid aastatel 2016-2018 kavas teha ei ole. Sõltumatult korrigeerimismenetlusest kehtib reegel, et riigilt investeeringutoetuste saamiseks, sealhulgas välisabi saamiseks, peab omavalitsus kinni pidama netovõlakoormuse piirmäärast. Omavalitsus ei jää toetusest ilma, vaid selle kättesaamiseks peab finantsprobleemid lahendama. Kui korrigeerimismenetluse lõpus omavalitsus ettenähtud piirmäära sisse ei jõua, käivitub saneerimismenetlus. Sellisel juhul sekkub rahandusministeeriumi juhitav komisjon, kes koostöös omavalitsusega analüüsib läbi kogu eelarve eesmärgiga ümber vaadata kulusid ja suunata vahendid võlgade tasumiseks,“ kirjutas Sulev Liivik vastuseks toimetuse küsimustele.
Ta selgitas, et Loksa linn peab korrigeerimismenetluse käigus ise leidma lahendused võlgade vähendamiseks. Ministeerium sekkub, kui võla vähendamiseks kavandatavad tegevused ei ole adekvaatsed, antud juhul sellist olukorda ei ole.
Sulev Liivik lisas, et Loksa linna netovõlakoormus läks suureks 2008. aastal, kui kapitalirendiga rahastati ujula ehitust.
Küsimustele, kas ministeerium vaatab üle Loksa linna 2015. aasta eelarve, kas võib tulla koondamisi ja mida korrigeerimismenetlus linnarahvale tähendab, vastas ta, et ministeeriumil ei ole voli linna eelarvet kokku panna ega kinnitada: „Võlakoormuse vähendamiseks peab linn kogu eelarve kriitiliselt üle vaatama ning otsustama, kas ja kui palju on vaja kulusid kokku  tõmmata. Ministeeriumil ei ole voli   kommenteerida   linna   üksikuid otsuseid eelarvekulude ümberkorraldamisel. Linnajuhid peavad ikka ise selgitama, kuidas finantsseis korda saadakse ja mida see linnarahvale tähendab. Rahandusministeerium jälgib, et linn jõuaks korrigeerimismenetluse lõpuks võlapiiri sisse.“
Toimetus palus samadele küsimustele vastata ka Loksa linnavalitsusel. Lisaks küsisime, kas tuletõrjedepoo müügist saadav 160 000 eurot suunatakse võlgade katteks ja kas see aitab viia võlakoormuse nõutavale tasemele.
Linnavalitsuse vastus oli, et Sõnumitooja jäägu oma liistude juurde ning ärgu kulutagu Kuusalu valla maksumaksja raha.