ELi Ühtekuuluvusfondist taotletakse Aruküla ja Raasiku vee- ja reoveepuhastusjaamade ehitamiseks umbes 18 miljonit krooni.
Raasiku vallavolikogu andis vallale kuuluvale OÜle Raven nõusoleku taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamist Raasiku ja Aruküla aleviku ühisveevärgi- ning kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Kogu projekt läheb maksma ligi 24 miljonit krooni, Raveni omaosalus on sellest on 25 protsenti ehk kuni 6 miljonit krooni.
Rahastamistaotlust koostava EL Konsult OÜ esindaja Valdo Liiv selgitas, et keskkonnaministeeriumi abil käivitatud kümne omavalitsuse veemajandusprojektist, kus osales ka Raasiku vald, on nüüdseks loobutud. Kuigi tookord kulutati palju raha ning telliti mitmeid projekte, on need praeguseks kasutud.
Siiski on veemajanduse arendamine Valdo Liivi sõnul vajalik – seda nõuavad eurodirektiivid, mille täitmise on Eesti riik delegeerinud kohalikele omavalitsustele. Näiteks on nõue, et asulates, kus on üle 2000 inimekvivalendi, peab hiljemalt aastaks 2010 olema reovee kanalisatsiooni- ja puhastussüsteem.
Esimene Ühtekuuluvusfondi taotlusvoor lõppes mullu augustis. Raasiku vald sinna taotlust esitada ei saanud, kuna vallal puudus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Nüüd on see olemas ning kavas on taotleda raha teisest voorust, mis kuulutati välja tänavu augustis.
Investeeringud tähendavad hinnatõusu
Vastavalt valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2009-2021 on Raasiku ja Aruküla aleviku veemajanduse seisukorra parandamise projekti eeldatav kogumaksumus umbes 111,3 miljonit krooni.
Rahataotlusprojekt on kavas jagada kaheks etapiks. Esimeses etapis, aastatel 2010-2011 rekonstrueeritakse ning ehitatakse Raasiku ja Aruküla alevikus välja kaasaegsed vee- ja reoveepuhastusjaamad. Teises etapis, mis on kavandatud 2012.-2013. aastaks, rajatakse torustikud ja liitumispunktid majapidamisteni, kes pole veel liitunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Esimese etapi tööde mahuks on arvestatud ligikaudu 23,6 miljonit krooni, teise etapi hinnaks umbes 87,7 miljonit krooni.
Lähiajal on kavas esitada rahataotlus esimese etapi elluviimiseks. Raveni omaosalus kuni 6 miljonit krooni on plaanis katta laenuga. Laenu tahetakse võtta Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Kui praeguses taotlusvoorus Raasiku valla taotlust ei rahuldata, läheb see automaatselt järgmisesse vooru.
Teise etapi rahataotluse esitamine sõltub esimese etapi käimaminekust. Kui seda rahastatakse, võib hakata koostama uut taotlust.
„Investeerimine tähendab paratamatult seda, et tuleb tariife tõsta,“ tõdes Valdo Liiv.
Ta selgitas, et lubatud tariif vee- ja kanalisatsiooni eest on kuni 4 protsenti leibkonna sissetulekust: „Meie püüame tariife kalkuleerida selliselt, et tõus oleks võimalikult leebe. Esimest korda võiks tariife tõsta 2010 teises pooles pärast seda, kui esimesed tööd on ellu viidud ja inimestele on juba midagi näidata. Edaspidi on tariifi tõus ette nähtud igal aastal järgmise kuue-seitsme aasta jooksul.“
Vallavanem Andre Sepp: „Vee ja kanalisatsiooni teema on kõne all olnud kõigis volikogudes. Oleme inimestele lubanud, kuid seni pole midagi teinud. Vallavalitsus on seisukohal, et esimene etapp – uute puurkaevude ja puhastusseadmete rajamine Arukülas ja Raasikul – tuleb kindlasti ellu viia. Seejärel peab mõtlema ratsionaalselt. Kuna summad on suured, tuleb hoolega kaaluda, mida teha teises etapis.“
