Vihasoo näitetrupi ja koori rahvalik tükk „Kraavihallid“ naerutab publikut

3136
Kraavihallid-hooajatöölised MEELIS ALLEMANN (Mats), MIHKEL ALLEMANN (Jobu-Juku), ARGO TAMMEMÄE (Peeter), TANEL VAARMETS (Ats) ja MARGUS KESKÜLL (Kotinõel).

Kaks esimest etendust olid vihma ja sääskede tõttu Vihasoo rahvamajas, edaspidi tahetakse mängida ka õues.

Vihasoo näitetrupi esietendus oli neljapäeval, 28. juunil. Teine etendus toimus järgmisel päeval, 29. juunil. Neljapäeva õhtul leidus rahvamaja saalis vabu kohti, reedel täitsid vaatajad kogu saali – kahel päeval käis uut lavastust vaatamas 150 inimest.

Lavastaja Andres Napp tõi rahva ette Enn Vaiguri 1935. aastal kirjutatud naljatüki „Kraavihallid“, mis on lavastatud laulumänguna – sarnaselt teater Vanemuine 1970ndatel mängituga. Tookord lavastas „Kraavihallide“ näidendi Kaarel Ird, lavastuse nimi oli „Külavahelaulud“.  Laulude tekstid saadi Ingrid Rüütli abiga Tartu Kirjandusmuuseumist. Muusika kirjutas Veljo Tormis, loodud laulutsükkel sai nimeks samuti „Külavahelaulud“.

Mullu juulis esietendus sama laulumäng Nõo vallas Luke mõisas, lavastuse „Kraavihallid ehk kui nüüd mehele ei saa, siis ei saa saamagi“ lavastaja ja osa näitlejaid on Vanemuisest. Tänavused kordusetendused algasid Luke mõisas paar päeva pärast Vihasoo trupi esietendust.

Andres Napp rääkis, et otsis rahvalikku näidendit, mida saaks teha koos Vihasoo segakooriga. „Kraavihallide“ teksti oli lihtne leida, raskused tekkisid seoses lauludega. Ta käis Vanemuisest neid küsimas, sai sealt laulusõnad, noote polnud. Siis võttis ühendust Veljo Tormisega, palus temalt abi. Maestro saatis „Külavahelauludest“ neli laulu, Vihasoo lavastuses on neist „Pariisi linnas Londonis“ ning lõpuloona esitatav „Siin me seltsis sellel aastal“. Teistele laulutekstidele sobitas rahvaviisid Vihasoo segakoori laulja Ingrid Nurmsalu, lõõtsa mängib Vihasoo koorist Raivo Nurmsalu.

Koos kooriga on parem
„Hea, et koor ja trupp on lavastuses jälle koos, laval tunnetad koori tuge,“ kiitis munade kokkuostja, vanapiiga Muna-Mari rolli mängiv Merle Krüsban, kes ise laulab samuti Vihasoo segakooris.

Näitlejatena on laval teisigi koorilauljaid – kandev roll on Aili Raudlal, kes mängib Veskijärve talu perenaist Leenat. Kooris laulavad ka lavastaja Andres Napp, kes on tükis Raiesmiku talu peremehe Mardi rollis, ja dirigent Gerta Allemann, tema mängib taluteenija Helmit.

„Rahvatükk läheb publikule hästi peale, see on oluline. Näitlejad mängivad mõnuga. Lõpp oli väga hea ja läheb iga korraga paremaks,“ kiitis koorilaulja Krista Andre.

Eve Saidla lisas, et on proovides ja ka etendustes koori poolelt jälginud näitlejate tööd, kogu aeg on midagi uut ning erinevat: „Vahva on vaadata, kuidas Mihkel läheb rolli sisse, ta on tubli. Laupäeval juba Loksal poes kiideti, et ta võiks saada noore näitleja preemia.“

Loksa gümnaasiumi vastne vilistlane Mihkel Allemann teeb tükis kõige noorema kraavihalli-hooajatöölise Jobu-Juku rolli. Ta ütles, et mõnus on mängida külateatris üle mitme aasta taas kandvat osa: „Mulle anti õige roll, saab end laval vabalt tunda. Näitlemine mulle meeldib. Umbes kümme aastat tagasi, nii 8-9aastasena tegin kaasa „Säärases mulgis“ ja „Parvepoistes“, eelmise aasta lavastuses „Piloot“ oli väiksem osa.“

Noormees jutustas, et esimestes näitemängudes osales Vihasoo algkoolis, Loksa koolis on mänginud oma klassi etendustes põhitegelasi. Sel aastal ta lavakunstiõppe katsetele ei läinud, ees on teenistus kaitseväes, kuid ei välista, et edaspidi proovib minna õppima näitlejaks.

Kraavihalle-hooajatöölisi mängivad veel Argo Tammemäe (Peeter), Meelis Allemann (Mats), Margus Kesküll (Kotinõel) ja Tanel Vaarmets (Ats).

Raiesmiku pere kasutütar Linda on Maarika Rohi ning taluteenija Manni rollis Jana Roopa.

Hea emotsioon ja üllatus

Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier sõnas reedel pärast etendust, et lavalt nähtu andis väga hea emotsiooni ja oli üllatus: „Fantastiline! Hoopis teine tunnetus kui mõnes suures professionaalses teatris, kus mängitakse teinekord üsna tuimalt. Ma ei ole Vihasoo truppi varem näinud, eelnevalt kuulsin, et lavastus pidi nende  jaoks  olema  toores. Kui nii, siis ma ei tea, kuidas nad veel peaksid mängima, sest minu meelest olid laval tõelised näitlejad ja kõik sujus.“

Ka Mari Laurend Kolgast kinnitas, et talle väga meeldis: „Tükk on lustlik, sai naerda. Kogu tervik meeldis. Näidend on ju sisult naiivne ja lihtsakoeline, aga trupp ise on tugev, osatäitmised ühtlaselt head. Varem on Vihasoo etendustes hakanud mõned osatäitjad teistest enam silma, seekord nii öelda ei saa, kõik mängivad hästi.“

Lavastaja Andres Napp ütles, et jäi samuti rahule: „Järgmine etendus on plaanis 20. juulil, kui ilm lubab, on soe suveõhtu, siis võiks proovida rahvamaja juures väljas mängida. Mõned etendused teeme veel kodu juures. Kui kutsutakse, võibolla läheme ka mujale.“

Eelmine artikkelArukülas tuleb suvine kirbuturg
Järgmine artikkelSA Anija Mõisa Haldus uus juht on KAISA TAMKIVI