Valmis raamat Kuusalu kihelkonna rahvariietest

2739

Raamat annab näpunäiteid ja õpetusi, kuidas rahvariideid valmistada.

Tänavu märtsis sai MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts Leader-programmist 6876 eurot raamatu „Kuusalu kihelkonna rahvariiete valmistamine“ väljaandmiseks. Raamat ilmub trükist 8. augustil, selle koostasid Laine Kadajas ning Aita ja Anu Karjatse.

„Kui pensionile jäin, sain Lainelt Kuusalu rahvarõivaste mustreid ja hakkasin neid tikkima. Mõtlesin, et küll oleks hea, kui oleks raamat, kus kõik need mustrid ja pisted sees. Ütlesingi Lainele, et teeme sellest raamatu,“ meenutab Aita Karjatse, kuidas 7 aastat tagasi raamatu koostamise idee tekkis.

Kuna aastaid ei õnnestunud rahastust saada, jäi asi korduvalt unarusse. Sel kevadel asuti raamatu kallal hoolega tööle. Kirjutas Aita Karjatse, teadmisi jagas Laine Kadajas, keeletoimetaja oli Terje Varul, Anu Karjatse kujundas, küljendas, tegi pilte ja jooniseid.

Kümmekond käisemustrit
Raamatu alguses on räägitud 1930ndatest aastatest, kui korraldati rahvariiete valmistamise kursuseid. On antud ülevaade rahvariiete kostüümide osadest ja nende kandmisviisidest. Seejärel saab lugeda rahvariiete kohta täpsemalt, näiteks on kirjeldatud 18. sajandi nooriku rahvariideid, järgneb õpetus, kuidas valmistada Kuusalu nooriku rahvariideid, naise rahvariideid, kaapotkleiti ja mehe rõivastust. Ära on toodud ka erinevad tikkimisvõtted ning lisatud mustrilehed. Käisemustreid on raamatus üle kümne, lisaks paar tanu ja nooriku seeliku helmestikandi muster.

Anu Karjatse ütles, et raamatu koostamiseks uurisid naised arhiivimaterjale, pildistasid vanu käiseid ja mustreid, raamatusse panid vaid osa läbiuuritust.

„Kui me ei suutnud mustri kindlat asukohta leida, jätsime selle välja. Raamatus on mustrid, mida on leitud Kuusalust mitu,“ rääkis Anu Karjatse.

Aita Karjatse lisas, et sama mustri puhul on erinevusi nii külade kui talude kaupa: „Leidsime, et ühes talus on tehtud ühe värviga, teises hoopis teisega, erinev ka tikkimisviis.“

Laine Kadajas tõi välja, et Kuusalu raamat erineb paljudest teistest, kuna pole niivõrd kirjeldus, vaid käsiraamat: „On seeliku kudumise koekiri, vöömustrid, lõiked ja käisekirjad.“

Anu Karjatse lisas: „Ükski suur Eesti rahvariiete raamat ei hakka meie kihelkonda niimoodi süüvima, et avaldaks kümmekond meie mustrit.“

Ta ütles ka, et alati ei pea rahvariideid tegema, mustreid saab kasutada ka teisiti, näiteks tikkida kotile mõni lillemotiiv. Samuti arvasid naised, et seelikukudujaid on vähe: „Seelikuid on müügil seinast seina, nüüd on vähemalt pilt ees, milline peab olema Kuusalu oma. Saab otsida kõige sarnasema triibulaiusega ja värviga.“

Võiks olla igas kodus
Raamatu koostajad lootsid, et raamatu vastu on huvi: „Kõik, kelle riideid oleme pildistanud ja kellele raamatust rääkinud, on huvitatud olnud.“

Samuti leidsid nad, et raamat peaks olema igal Kuusalu kihelkonna naisterahval.

„See on esimene raamat, mis käsitleb ainult Kuusalu kihelkonna rõivaid,“ lausus Laine Kadajas.

Raamatuid trükitakse 1000, need antakse Kuusalu valla koolidesse ja raamatukogudesse. Kus raamatut müüma hakatakse, otsustab Tormise selts.

„Kuusalu kihelkonna rahvariiete valmistamine“ esitlus on 11. augustil lauritsapäevapidustustel, siis on võimalik raamat endale soetada.