Valimisdebatid Kolgakülas ja Kuusalus

2706

Kolgakülas: MAIT KRÖÖNSTRÖM, ANDRES KAARMANN, SULEV VALDMAA, MADIS PRAKS, JANNE KERDO, ANDRES PAOMEES, KAIE USTAV, KAJA MARTINSON, moderaator ARTUR TALVIK ja ENN KIRSMAN.

Mõlemal pool juhtis kokkusaamisi filmimees ARTUR TALVIK Tapurlast.

Debatid toimusid valimisliidu Ühine Kodu algatusel Kolgaküla rahvamajas teisipäeva, 8. oktoobri  ja Kuusalu rahvamajas neljapäeva, 10. oktoobri õhtul.

Ühise Kodu eest kõnelesid Urmas Kirtsi, Enn Kirsman ja Kaja Martinson, Reformierakonna esindus olid Madis Praks (teisipäeval), Andres Paomees, Janne Kerdo ja Kaie Ustav, IRLi seisukohtadest kõnelesid Andres Kaarmann, Sulev Valdmaa ning Kolgakülas ka Mait Kröönström. Eraldi laua taga istus ja sai võrdselt teiste nimekirjadega sõna üksikkandidaat Mari Paenurm.

Keskerakonna nimekirja  laua taga polnud kedagi, nagu ei olnud ka neli aastat tagasi eelmiste kohalike valimiste debatil.
Kolgakülas räägiti teemadel lapsed ja noored,  elukeskkond, kaasamine ja vaba aeg. Kuusalus käsitleti eakate ja abivajajate ning valla toimetuleku ja jätkusuutlikkuse küsimusi.

Arutelude ülesehitus oli ühesugune. Esmalt tehti nimekirjade tutvustusring. Siis arutleti valdkondade kaupa eraldi: algul kõigi nimekirjade paariminutiline esinemine kõnealusel teemal, seejärel õhtujuhi küsimused nimekirjadele, edasi nimekirjade küsimus oma suuremale konkurendile ja lõpuks küsimused saalist.

Riigigümnaasium Kuusallu
Ühine tõdemus oli, et põhiseisukohad on nimekirjadel sarnased. Üks suuremaid diskussioone tekkis Kuusallu kavandatava riigigümnaasiumi üle.

Haridusministri nõunik Andres Kaarmann teatas, et püüab igati kaasa aidata riigigümnaasiumi loomisele Kuusallu. Kui lahutada gümnaasiumi- ja põhiharidus, vabaneks vallal 100 000-150 000 eurot aastas, mille saaks suunata teiste koolide arendamisele. Gümnaasiumi peaks üleval riik. Volikogu esimees Andres Paomees lisas, et vallavolikogu on teinud ministeeriumile ettepaneku rajada riigigümnaasium Kuusallu. Samas tõdes ta, et haridusküsimustes ei olda Toompeal ühte meelt.

Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et on peetud läbirääkimisi naabervaldadega, kuna sellisesse gümnaasiumi oodatakse ka kaugemalt noori. Eesti lastevanemate liidu juht Enn Kirsman aga märkis, et temal erilist usku riigigümnaasiumisse pole, neid ehitatakse maakonnakeskustesse, mitte Kuusalu-sugusesse väikesesse kohta. Ühine Kodu on valmis säilitama Kuusalus gümnaasiumihariduse andmise ka juhul, kui riigikooli ei tule, kinnitasid nad.

Artur Talvik tahtis Andres Kaarmannilt teada, kas tema tegevuses pole vastuolu, kuna peab oma ametis nõustama üle riigi, samal ajal lobistab Kuusalu riigikooli heaks. Andres Kaarmann vastas, et teeb seda avalikult, on kirjutanud oma seisukohtadest ajalehes ja kirjutab ka edaspidi.

Debatijuhi intrigeerivaid küsimusi jätkus kõigile nimekirjadele. Reformierakonna kandidaatidelt küsis ta: „Te erakonna maine langeb kolinal, miks kandideerite selle nimega, kas see pole PR-ämber?“

Andres Paomees: „Miks peaksime end nimetama näiteks nimekirjaks Kaks Käbi, kui oleme juba varem kandideerinud Reformierakonna nime all. Me ei aja Tallinna ega Toompea asja, ikka Kuusalu valla asja.“

Ühiselt Kodult tahtis moderaator teada, kuidas juhtus, et kaks valimisliitu nüüd kokku said, varem olid Kirtsi ja Kirsman eri nimekirjades ja oponendid. Enn Kirsman sõnas, et see oli vallavanema initsiatiiv: „Vaatasime koalitsiooni toimetamisi, meil oli vallavalitsuses ka oma esindaja Kaupo Parve. Vallavanema askeldamine tundus sümpaatne.“

Mari Paenurmel tuli vastata küsimusele, miks kandideerib üksi, kui on IRLi liige, kas pole sõpru. Üksikkandidaat lausus, et tööalaste probleemide tõttu: „Tahan tõsta noorsootöö temaatika pjedestaalile. Seisan noorte eest, neil endil valimisõigust ei ole.“

Üldplaneering seni vana
Teine põhjalikum aruteluteema oli Kuusalu valla üldplaneering, mis on vananenud. Vallavalitsuse liige Madis Praks: „Kuusalu ja Loksa ühisvald on olnud seitse aastat, kogu valla üldplaneeringut ei ole, on mõlema valla üldplaneeringud, mis pole enam ajakohased. See pidurdab arengut vallas.“

Arengukomisjoni juht Mait Kröönström lisas, et üldplaneeringu koostamist on vallavalitsus pidanud mittevajalikuks ning lükatud edasi: „Seetõttu on palju vaidlusi, detailplaneeringute menetlemised venivad. Maavalitsusest on tehtud märgukiri, üldplaneering on jäänud ajale jalgu. Planeeringuks vajalik raha tuleb leida.“ Enn Kirsman sõnas, ka vallateede arengukava on tarvis, et lõpeks trall, kus püütakse oma teid remondijärjekorras ettepoole lükata.

Urmas Kirtsi märkis, et ettevõtteid ja töökohti saaks juurde planeeringute kaudu, Kiius on paika pandud tööstusalad. Et reklaamida Kuusalu valda hea investeeringukohana, on käivitumas turunduskampaania.

Jutuks tulid veel väikesadamate arendamine, kutseõppe võimaldamine vallas, koolides ettevõtlusõpetuse korraldamine, MTÜde ümarlaud ja vallarahva suurem kaasamine otsustusprotsessidesse.

Volikogu kandidaat Emil Rutiku küsis saalist, kas võiks edaspidi jätkata kohtumistega, kus rahvas saaks võimulolijailt küsida. Ta rõhutas ka, et valijatel peaks olema võimalus saadikut volikogust tagasi kutsuda. Seepeale tõdeti, et seadusandlus tagasikutsumist ei võimalda, valimised on anonüümsed. Kui taoline mehhanism kehtestataks, peaks tagasikutsujate esindatus olema arvestatavalt suur.

Leesi veevärgi probleem

Kuusalus oli üks põhilisemaid aruteluküsimusi, kuidas vallas leida üles kõik abivajajad, mil moel tagada piisav sotsiaalteenuste süsteem. Reformierakonna plaan on teha Kuusalu tervisekeskuse keldrisse päevakeskus ning tööle peaks võtma rohkem hooldustöötajaid, neid on praegu vallas vähe, nad on ülekoormatud. Ühine Kodu lubab hakata tegutsema, et Kuusalu valda kerkiks vanuritele pansionaat. Ka Reformierakond on hakanud selle nimel toimetama, teatas nimekirja esindaja. IRL viis Kuusalu vallas suvel läbi küsitluse, tulemustest ilmnes, et sotsiaalvaldkonnas tuleb veel palju ära teha. Mari Paenurm oli seda meelt, et alevikes aitaksid abivajajaid leida ja nendeni paremini jõuda asumiseltsid.

Põgusalt räägiti, mis saab Kuusalu vallast haldusreformi mõttes. Kõik olid ühel nõul, et Loksa valla ja Kuusalu valla ühinemine õnnestus, kuid Loksa linnaga sunniviisilist liitumist ei toetata. Kui ühinemine tuleb, siis ilmselt Ida-Harjus suuremalt, arvati.

Eriti tuliseks läks Kuusalu debati lõpp, kui Leho Ruus Leesilt võttis saali poolelt sõna ja luges ette kirjaliku küsimuse: kui vallavõim otsustas Leesi külaseltsile anda valla rahaga ehitatud veetorustiku, siis miks ligi 200 meetrit sellest läks firmale Arlepo. Andres Paomees lausus, et on jätkuvalt seisukohal, inimeste isiklikke vaidlusküsimusi vallavõimu tasandil ei arutata. Urmas Kirtsi sõnas, et need tehingud toimusid enne tema ametisseasumist ning lisas, Leesi pumbamaja ja torud on kohtutäituri vahendusel müügis ning on hea meel, et osa torustikust jääb müümata. Sulev Valdmaa toetas Leho Ruusi, märkides, et vallavanem otsustas Leesi veetorude küsimuse omatahtsi. Enn Kirsman soovitas seepeale rahval vaadata, millise laua tagant aetakse valla või partei või hoopis isiklikku asja.

Kui Kolgaküla kohtumine lõppes vallavanema sõnadega: „Sõbrad, elu jätkub ka pärast 20. oktoobri valimistepäeva, teeme koostööd,“ siis Kuusalus läksid kandideerijad laiali pahastena.