Raasiku debati peateema oli ÜVK-tööd, Arukülas räägiti kõige pikemalt vallasisesest infovahetusest.
Debatid toimusid Raasiku rahvamajas teisipäeva, 8. oktoobri õhtul ning Aruküla põhikoolis kolmapäeva, 9. oktoobri õhtul. Kõik kohaletulnud kandidaadid istusid laudkondade kaupa rahva ees ning tutvustasid mõne lausega ennast ja oma põhiseisukohti. Pikemaks sõnavõtuks kõigile aega ei jätkunud. Debatte modereeris Tauno Asuja.
Raasiku debatil oli arvukamalt esindatud Reformierakond, kust oli kohal 11 kandidaati. Valimisliidud Üheskoos ning Kodukoha Eest olid mõlemad esindatud 9 inimesega, Meie Kogukonna laua ümber oli 3 kandidaati ning Eesti Keskerakonna seisukohtadest rääkis Katrin Bach. Isamaa ja Res Publica Liit debatil ei osalenud. Debatti tuli kuulama kümmekond inimest.
Aruküla kooli saalis oli kandidaate vähem: 9 oli nimekirjast Üheskoos, järgnesid Reformierakond 7, Kodukoha Eest 6, Meie Kogukond 3 ning IRL 2 kandidaadiga. Arukülas oli tühi Keskerakonna laud. Publiku poolel oli üle 30 inimese.
Mõlemal debatil leidsid kandidaadid, et tahavad saavutada ühiseid eesmärke ja seista rahva heaolu eest, kuid tulemusteni püütakse jõuda erinevate meetoditega. Rahulolematust senise vallavõimu suhtes väljendas valimisliit Üheskoos, kes leidis, et vallavolikogusse oleks vaja värsket verd ja uusi ideid.
Raasikul – viivitus ÜVKga.
Raasikul räägiti esmalt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitööde teemal. Jako Reinaste kommenteeris, et valla asjaajamise efektiivsus on olnud nõrk: „Kui kava ja numbrid nii kirja pandi, oli teada, et sellist raha pole võtta. Oleks pidanud analüüsima varem, kas arengukavas kokku lepitud etapid on reaalsed. Oleme jäänud ehitustöödega viimasele ringile, teistes omavalitsustes on ÜVK juba välja ehitatud.“
Vee-ettevõtte Raven OÜ tegevjuht Tiit Reeder vastas, et varakevadeks käiakse kõik kinnistud läbi ning projekt saab valmis, seejärel saab Euroopa Liidult tööde jaoks raha küsida. Ta lisas, et pole mõtet torusid maha panna, kui inimesed pole nõus ÜVK-süsteemiga liituma.
Ivar Vilberg lausus, et arengukava saab alati muuta: „Kui analüüs näitab, et torude asukohad elanikele ei sobi, teeme midagi teisiti. Esmajärjekorras tulevad torud sinna, kus on suurim nõudlus. Ühe projekti kaupa olnuks ebaotstarbekas töid teha.“
Külaelanike ja vallavalitsuse vahel konflikti tekitanud Kalesi laohoone ehituse suhtes olid kandidaadid ühel arvamusel, et külaelanikke oleks pidanud rohkem teavitama ning kaasama.
Priit Tammeraid ütles, et kui ei lase areneda väikeettevõtlusel nagu Kalesi laohoone, ei teki valda ka uusi töökohti. Aare Ets lisas, et töökohti loob ettevõtlus, mida peab toetama.
Arukülas – loosi põhjal küladesse.
Tootmishoone ehitusest ajendatult arutati Aruküla debatil, milline võiks olla avatud ja kaasav vald. Valimisliit Meie Kogukond oli seisukohal, et on vaja korraldada mõttetalguid ja avalikke koosolekuid. Ideaalis näeksid nad vallavanema kabinetis loosiratast, kust iga päev valitakse üks küla ja sõidetakse inimestega kohtuma.
Priit Tammeraid leidis, et loosirattaga jääksid mõned tõsised probleemid lahendamata. Olev Rähni lisas, et käramiskoosolekutega kaugele ei jõua ning infovahetus peab toimuma külaseltside ja -vanemate kaudu.
Jako Reinaste sõnas, et volikogu istungite infot hoitakse kaua kinni, seda saab netist lugeda alles nädal hiljem. Reformierakonna kandidaadid vastasid, et on olemas meililist, regulaarselt toimuvad kokkusaamised ettevõtjatega ning külaliidritega ja valijad saavad suhelda oma esindajatega, lugeda infot valla veebilehelt ja Sõnumitoojast.
Debatil räägiti ka avalikest bussidest, mis sageli sõidavad vaid mõne reisijaga. Aare Ets tunnistas, et ikka on neid, kellele ei sobi kõik bussigraafiku kellaajad või jääb mõni piirkond teenindamata, see on hajaasustuspiirkonnas paratamatu. Olev Rähni ütles, et bussid on tühjad, sest sõidetakse rongiga või autodega. IRLi esindaja Eeri Kallas pakkus, et mõne üksiku sõitja pärast on odavam tööle panna hoopis taksoliin.
Tunti huvi, millal valmib skatepark. Andre Sepp selgitas, et asukoht on välja valitud ning on võetud hinnapakkumisi, mis on aga osutunud väga kõrgeks.
Sotsiaalteemadel võttis sõna Talvi Aruaas, kes leidis, et vald toodab abivajajaid pidevalt juurde: „Omavalitsus maksab iga kuu suure summa neile, kes on oma vanemate ametlikud hooldajad, kuigi neil on perekonnaseadusest see kohustus. Samas on meil palju töötuid ning ettevõtted, mis otsivad töölisi.“
Krista Lohk lisas, et raha, mis läheb ühele perekonnale, on liiga suur: „On neid, kes on saanud põlvest põlve vallalt toetust, kuigi tööl käimist miski ei takista. Nad tuleb tööle panna.“
Andre Sepp ütles, et liigne sotsiaalpoliitika tekitab majandusraskusi, peaks pooldama vajaduspõhiseid sotsiaaltoetusi.
Ühisele arvamusele jäädi veel selles, et Raasiku vald ei peaks kellegagi liituma, küll aga tegema teiste valdadega aktiivselt koostööd.
