Külavanemate infotunnis osalenud tõdesid, et teede olukord on kehv.
Esmaspäeval, 17. veebruaril põhjustas Arukülas Raasiku valla külavanemate infotunnis enim arutelu külateede olukord. Osalesid Kurgla, Härma, Perila, Rätla, Kalesi, Mallavere-Pikavere, Igavere, Peningi ja Tõhelgi külade esindajad, Raasiku alevikust oli kohal Meelis Lauri ning Aruküla alevikku esindas Henri Reeder. Koosolekut juhatas vallavanem Raivo Uukkivi.
Külavanemad rääkisid, et teed on kehvas olukorras ning on vaja leida lahendusi. Koosoleku lõpus leppisid osalejad kokku, et järgmisel korral kohtutakse märtsi lõpus ning siis on peateema teede hooldus ja külaelanike kaasamine teede hooldamisse. Otsustati, et iga küla esindaja esitab vallavalitsusele oma küla teede hooldusnimekirja ehk pingerea.
Külavanemaga poristel vallateedel
Mallavere-Pikavere külavanem Tõnu Suurkuusk näitas Sõnumitoojale möödunud pühapäeval kehvemaid teejuppe ja ütles, et külateede olukord on jube: „Teid hooldab OÜ ÜLE. Aeg-ajalt käiakse küll teid hooldamas, veetakse peale kruusa. Teehöövel lükkab kruusa teeäärtesse, teedes on augud ning vesi ära ei voola.“
Ta kirjeldas, et kuna valla pakutava hooldusega ei olda rahul, on külaelanikud hakanud ise oma teid parandama: „Iga küla jaoks on nende teed väga olulised, me ei saa oodata, millal korraldatakse hange ja teed korda tehakse. Praegu on nii, et kes kõige kõvemini karjub, see saab abi. Lihtsam on ise teha.“
Külavanem tõi näiteid: „Sepa talu peremees Andres Kallaste tegi eelmisel suvel oma raha eest puruasfalttee ning plaanib seda ka edasi teha. Pikavere-Härma tee servad on kõrged ning vesi ära ei voola. Kui laps läheb mööda teed kooli, on ta porine ja sama värvi kui see tee. Külaselts kogus eelmisel suvel külaelanikelt raha ning tegime tee tolmuvabaks.“
Tõnu Suurkuusk ütles, et ka teiste külade elanikud remondivad ise oma teid: „Kalesi külas tehti korda 3kilomeetrine lõik alates bussipeatusest.“
Mallavere-Pikavere külavanem rääkis, et kehv olukord on ka Rätla külas: „Sellel teel, mis viib dendroparki, on auk augus kinni. Eelmisel aastal tehti kava ja riigihange, kuid pole näha, et siin oleks eriti midagi muutunud.“
Ta lausus, et paraku on valdadel teede korrastamiseks vähe raha, kuid olemasolevat raha võiks paremini kasutada: „Maksame küll bensiinilt aktsiisi, aga külateedele see raha ei jõua. Valla tuge oleme siiani väga vähe tundnud. Teedehoiu kavas on üksikud lõigud, millele korraldatakse riigihange ning tehakse kapitaalselt korda. Külateed vajavad aga regulaarset hooldust.“
Tõnu Suurkuusk lisas, et küla vajadusi teab kõige paremini kogukond: „Kui vald paneks õla alla, saaks ise panna teedele kruusa või teede alla truubid. Saaksime teid parandada talgukorras ning pakkuda kohalikele elanikele tööd.“
Küladele makstavast pearahast tema arvates teede korrastamiseks ei piisa: „Pikavere-Mallavere saab aastas 1100 eurot. See raha kulub ürituste korraldamiseks, et külakogukond laiali ei jookseks.“
Sõidukeid ei taheta lõhkuda
Kalesi küla elanik Jako Reinaste ütles, et hoiab ise korras 300meetrist juppi, mis viib peamiselt tema koduni. Ta lausus, et valla teehoiukava ei anna tegelikku ülevaadet teede olukorrast: „Seal on ainult üksikud lähiaastate objektid, aga pole kaardistatud pikaajaliste investeeringute vajadusi. Arengukavasse tuleb kindlasti teid puudutav osa pikemalt lahti kirjutada, praegu on seal kirjas, et juhindutakse teehoiukavast. Pole teada, mille alusel teelõike teehoiukavasse valitakse.“
Ta tõdes, et külaelanikud on sunnitud oma teid ise parandama: „Külaelanikud peavad tegutsema, muidu lõhuvad oma sõidukid, mis tuleb veel kallim.“
Ka Igavere külavanem Kalev Villem sõnas, et teed on kohutavas seisukorras: „Valla suhtumine külades elavatesse inimestesse on olnud siiani ükskõikne, sest teid hooldatakse pealiskaudselt. Küladesse ei käi bussi ega marsruuttaksot, seega oleks vähemalt teede läbitavana ja sõidetavana hoidmine külaelanikele vastutulek. Oma liikumise peame kõik ise korraldama, samas on teed mõnikord autoga täiesti läbitamatud või väga raskesti läbitavad, rääkimata rasketranspordiga juurdepääsust.“
Tema arvates peab vald teede hooldusesse, remonti, ehitusse investeerima vajaduspõhiselt: „Kindlasti on külaelanikud ja ettevõtjad nõus kaasa lööma. Esimene ülesanne on regulaarne hooldus õigel ajal, mitte siis, kui teehooldusfirmal on aega ja höövel juhtub vaba olema. Muidu sõidetakse teeaugud nii sügavaks, et ühekordse hööveldamisega neid enam täita ei saa. Kui juhtub veel olema käpardlik höövlijuht, lükatakse see vähenegi kruusakiht teede äärtele.“
Ta lausus, et külaelanikega tuleb olukord läbi rääkida: „Olemasolev rahanatuke tuleb panna teehooldesse ja remontida läbimatud kohad külaelanike abiga, lausa neli viiendikku 2014. aasta vallaeelarve teedele mõeldud rahast, pannakse aga hoopis Aruküla kergliiklustee ehitusse, see on karjuv ülekohus külaelanike suhtes.“
Kalev Villem loodab abi saada külavanemate ümarlaudadest: „Kohtumine oli asjalik. Me ei soovi vastandumist, vaid selget ja arusaadavat arutelu lahenduste otsimiseks ning olemasoleva teede hooldus-remondiraha mõistlikku kasutamist ning vastavalt vajadustele lisaraha hankimist. Tundub, et praegune vallavalitsus on selle küsimuse lahendamiseks otsa lahti teinud. Näis, kas ka tulemusteni jõuame.“
Tõnu Suurkuusk, kes kuulub Raasiku vallavolikogusse ning keskkonnakomisjoni, ütles, et märtsis on komisjonil plaanis külateede olukord kaardistada: „Sõidame teed läbi, filmime, koostame ülevaate tegelikust olukorrast. 2008. aastal tehti teehoiukava, kuid vajadused on 6 aastat jooksul muutunud.“
Vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris Sõnumitoojale, et teede olukord on kehv kogu Eestis: „Eriti puudutab see just kruusateid. Olukorra põhjus on loomulikult rahapuudus. Kui 2009. aastal oli riigil vaja majandussurutise ajal kärpeid teha, vähendati üksikisiku tuludelt omavalitsustele laekuvat osa. Kütuseaktsiisilt kohalike teede hooldusesse suunatud raha kärbiti 4 korda, lisaks tõsteti käibemaksu, mis tegi teenuse valdadele kallimaks.“
Ta ütles, et see on viinud praeguse olukorrani: „Mida kauem on teed hooldamata, seda rohkem on vaja tulevikus neisse investeerida. Pidev hooldus on kindlasti pikas perspektiivis soodsam. Kohtumisel külavanematega rõõmustas inimeste soov ise käed külge lüüa ja ka oma vahendeid kaasata. Märtsi lõpus toimuval kohtumisel saame oma plaanidega edasi minna.“
