Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium palus omavalitsustelt hiljemalt 7. jaanuariks eelistusi asulatest ja asutustest, kuhu tuleks eelisjärjekorras rajada ülikiire lairiba-ühenduse võimalus. Ministeerium selgitas, et taotluste hindamisel toetatakse esmalt liitumisi, kus toetuse suurus on ühe liitumisaadressi kohta madalam ja liituvate aadresside arv suurem.
Riik investeerib aastatel 2022-2027 kiire internetiühenduse ehk lairibavõrgu väljaehitamiseks kokku 69,9 miljonit eurot. Anija vallas ehitatakse lairibaühendusi viie aasta jooksul 610 286 euro, Kuusalu vallas 918 235 euro, Raasiku valda 534 527 euro eest.
Anija vallavalitsus saatis ministeeriumile valla külade elanikelt 2016. aastal kogutud valguskaablivõrguga liitumise sooviavalduste põhjal koostatud nimekirja, mida on ajakohastatud, välja on jäetud Kehra linna, Aegviidu alevi, Lehtmetsa ja Alavere küla aadressid. Abivallavanem Enn Pung märkis, et arvestades teema tundlikkust ja teadmata sideettevõtjate strateegiat, ei soovi vallavalitsus teha abikõlbliku sihtpiirkonna osas kitsendusi. Seetõttu paluti prioriteetseks lugeda kõik Anija valla maa-asulates asuvad „valged aadressid“. Ministeeriumile saadeti valla külade nimekiri tähestikulises järjekorras koos lairibavõrguga liituda soovijate aadressidega, samuti nimekirjad valla aktiivsemate külade olulistest asutustest ja ettevõtetest.
Kuusalu vallavalitsus saatis ministeeriumile nimekirjad, kus on 1 alevik ja 16 küla ning 7 asutust. Prioriteetsete asulate nimekirjas on Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Valkla, Turbuneeme, Hara, Virve, Tapurla, Vanaküla, Parksi, Nõmmeveski, Joaveski, Allika, Kahala, Kõnnu, Sõitme, Tsitre ja Salmistu. Oluliste asutuste nimekirjas on Kuusalu rahvamaja, Kuusalu lasteaed Jussike, Kuusalu kirik ja noortekeskus, Joaveski külamaja, Hinnu seafarm ning Salmistu sadam. Nimekirjad pole koostatud pingereana, kõik loetletud asulad on samaväärsed, ka ettevõtted, kinnitas Kuusalu valla IT-arendusjuht Peep Abel.
Ta selgitas, et loetelus on ELASA projekti raames rajatud põhivõrgule lähemal asuvad asulad, kus on liituda soovijaid rohkem, ja ka külasid, kuhu lairibavõrgu rajamine ei pruugi mahtuda toetusmeetme eelarvesse, kuid mitme naaberkülaga koos lahendamine võib need muuta abikõlblikuks. Välja jäeti ka asulad, kus praegu kiire internetiühenduse ehitus käib või on projekteerimisel, sest ei tea veel, kui paljud neis juba saavad juurdepääsu. Asutuste nimekirjas on valla all-asutused Kuusalus. Kuigi ELASA võrgu rajamisel said liitumisvõimaluse omavalitsuste asutused, jäid need tookord välja, sest Kuusalu oli siis üks esimesi, kuhu põhikaabel rajati ning tookord sai ühenduse vaid Kuusalu tervisekeskus.
Peep Abel rõhutas, et kiire interneti juurdepääsuvõrkude toetusmeedet rakendatakse mitmes etapis, need nimekirjad on saadetud esimeseks taotlusvooruks.
Raasiku vallavalitsuse IT-juht Priit Kaskel ütles, et kuna töömaht oli suur, saadi ministeeriumist ajapikendust ning vastus saadetakse lähipäevil. Külade prioriteetsuse tabelisse lisati kõik 13 küla. Ta põhjendas, et Raasiku vallas pole suvilakülasid, kõigis on püsielanikud, ühtegi küla ei välistatud, kõik on prioriteetsed. Lisati ka Aruküla ja Raasiku lairibavõrguga katmata punktid, kuhu sideoperaatoritel pole plaanis kolme aasta jooksul võrku rajada. Sotsiaalmajanduslikult oluliste asutuste tabelisse koondati vallaasutusi, ettevõtteid, maakohtade talusid, igast asustusüksusest viis punkti.