Tallinna ringkonnakohus tühistas Leegiranna elamuarenduse vaidluses Tallinna halduskohtu kaks aastat tagasi tehtud otsused suures osas.
Tallinna ringkonnakohus avalikustas 8. aprillil Kuusalu valla ja Leegiranna elamuarenduse 8 elaniku apellatsioonkaebuste kohta langetatud otsuse. Apellatsioonkaebused olid esitatud Tallinna halduskohtu 3. mai 2024 ja 23. mai 2024 otsuste ning 4. oktoobri 2024 trahvimääruse peale.
Ringkonnakohus, koosseisus kohtunikud Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets, rahuldas osaliselt Kuusalu valla apellatsioonkaebuse ja jättis Leegiranna arenduse 8 kinnistu omaniku apellatsioonkaebused rahuldamata suuremas osas.
Ringkonnakohus arutas kaebusi 4. märtsil 2026. Kuusalu vallavalitsust esindas vandeadvokaat Rait Kaarma.
Leegiranna 8 kinnistuomanikku taotlevad, et kohus kohustaks Kuusalu valda ehitama välja Leegiranna elamuarenduse ühiskanalisatsiooni ning detailplaneeringus ette nähtud haljastuse ja rajatised ning osutama reovee ärajuhtimise teenust.
Leegiranna teed, haljastus, veesilm
Kuusalu vallal tuleb vastavalt ringkonnakohtu otsusele rajada Leegiranna arenduses detailplaneeringuga ette nähtud teed, rannapromenaad, haljastus, välisvalgustus, drenaažitorustik, haljasala koos jalgtee ja veesilmaga, kuid mitte pooleteise aasta jooksul, nagu nägi ette halduskohtu otsus, vaid kolmeaastase tähtajaga alates otsuse jõustumisest.
Ringkonnakohus on seisukohal, et Leegiranna arendaja andis Kuusalu vallale arenduse üle ja vallal on kohustus vastavalt lepingule viia detailplaneering selles osas ellu.
Tähtaja pikendamist on otsuses põhjendatud asjaoludega, et ehitustegevuse planeerimine, hangete korraldamine, ehitustööde lõpuleviimine võtab paratamatult aega, kusjuures täpset aega on peaaegu võimatu prognoosida.
„Lisaks ei ole vähetähtis, et vastustaja (Kuusalu valla – toim.) jaoks on kohtu otsusega pandav kohustus väga kulukas ja koormav täita ning see võib hakata takistama ka tema muude avalik-õiguslike ülesannete täitmist, muuhulgas sotsiaal-, haridus- ja muud sellised, tuues omakorda kaasa avaliku huvi ning vallaelanike õiguste kaitse rikkumise ohu. Tähtaeg tuleb määrata selline, mis on kõiki asjaolusid arvestades vallale jõukohane, kuid arvestab samas ka kaebajate (Leegiranna 8 kinnistu omanike – toim.) põhjendatud huvidega.“
Ühiskanalisatsioon
„Ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustamise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata,“ on otsustanud ringkonnakohus.
Vastavalt halduskohtu otsusele oleks Kuusalu vald pidanud Leegiranna ühiskanalisatsiooni välja ehitama koos kõigi vajalike seadmete ja rajatistega pooleteise aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ringkonnakohus leidis, et Leegiranna alal ei ole määratud vee-ettevõtjat, kellele oleks pandud kohustus tagada ühiskanalisatsiooni toimimine. Seal on olemas vee-ettevõtja, kes haldab pumbamaja ja veetorustikku ning pakub puhast joogivett. Leegiranna vee-ettevõtja on vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus.
Ringkonnakohus osundab, et ühisveevärki (ÜVK) arendatakse ÜVK arengukava järgi ja vald peab Leegiranna ühiskanalisatsiooni rajamisel sellest lähtuma.
Kuusalu valla kehtivas ÜVK arengukavas on Leegiranna ühiskanalisatsiooni rajamine kirjas pikaaegse investeeringuna aastatel 2029-2032, hinnanguliseks maksumuseks on märgitud 1,67 miljonit eurot.
Leegiranna elurajooni reovesi on Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava järgi plaanis suunata läbi reoveepumpla edasi Allika külas asuvasse heitveepuhastisse. Kuusalu vallavalitsus andis 2024. aasta alguses OÜ-le Kuusalu Soojus 39 000 eurot Leegiranna arenduspiirkonna kanalisatsioonisüsteemi ja Allika külas asuva biopuhastit ühendava survetorustiku ehitusprojekti koostamiseks.
Reovee ärajuhtimine
Ka reovee ärajuhtimise teenuse osutamise osas jättis ringkonnakohus Leegiranna kinnistuomanike apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Halduskohus kohustas Kuusalu valda osutama Leegiranna kinnistuomanikele reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ning seda sama kuupmeetritasuga, mida vallas tasuvad tarbijad ühiskanalisatsiooni teenuse eest.
Kuid ringkonnakohus märgib, et arendaja rajatud torustik, mis ehitati mõttega, et sellest saab kunagi ÜVK osa, on jäänud poolikuks, lekib ja tekitab keskkonnaohtu. Selle kasutamine on keelatud, sest pole kasutusluba.
„Kohus ei saa kohustada vastustajat toime panema õigusrikkumist. Asjaolu, et kaebajad olid varasema praktika kohaselt harjunud saama teenust (esialgu arendajalt, seejärel valla ettevõtjalt) sellisel õigusvastasel moel, ei tähenda, et neil oleks õigus kohtu korras nõuda vallalt sama tegevuse jätkamist. Vallal on õigus ning kohustus lõpetada õigusvastane tegevus. Märkida tuleb, et ka kaebajatel puudub kasutusluba oma hoonete kasutamiseks, seega oleks sealt majapidamiste tekitatud reovee vastuvõtmine ebaseaduslik.“
Lisatud on, et kaebajatel säilib võimalus reovee äraviimiseks individuaalsest kogumismahutist, nende paigaldamine on kinnistu omaniku enda kohustus: „Asjaolu, et mõned kinnistuomanikud ei kasutanud pakutud võimalust paigaldada kogumismahutid tasuta, ei tekita nüüd neile täiendavaid nõudeõigusi.“
Ringkonnakohus on ka tõdenud: „Kokkuvõtvalt on probleemi tekitanud see, et arendaja jättis oma lepingulised kohustused kaebajate ees täitmata ning kaebajad kaotasid nõuete aegumise tõttu võimaluse nõuda arendajalt neile sobilikku ja lepingu järgi lubatud teenust.
Puudub aga õiguslik alus lugeda, et need arendaja kohustused on vallale üle läinud.“
Kuusalu vald on tellinud vastavalt halduskohtu otsusele keskkonnareostuse ärahoidmiseks Leegiranna arenduses kaebajatele osutatud purgimisteenust ja tasunud selle eest kokku üle paarikümne tuhande euro. Alates 2025. aasta algusest tellivad purgimist ja tasuvad selle eest kinnistute omanikud.
Esialgne õiguskaitse ja trahv
Ringkonnakohus tühistas ka halduskohtu 13. novembrist 2023 määratud esialgse õiguskaitse, millega kohustas Kuusalu valda võimaldama kaebajatel kasutada oma kinnistutelt reovee ärajuhtimiseks vallale kuuluvat kanalisatsioonitorustikku, korraldama selle täitumise kontrolli ja reovee purgimist ning tagama kaebajate kinnistutega ühendatud kanalisatsioonitorustiku korrashoiu nii, et sinna ei satuks sademe- ega drenaaživesi.
Samuti tühistas ringkonnakohus esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest Kuusalu vallale määratud trahvi 32 000 eurot.
Menetluskulud
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab omavalitsus halduskohtumenetluses oma esindajakulu ise. Kuusalu vallal on sellele kohtuvaidlusele kulunud vallavalitsuse andmetel advokaaditasudeks 42 072 eurot.
Ringkonnakohus otsustas, et kaebajate menetluskulude katteks tuleb Kuusalu vallal tasuda iga kaebaja kasuks 2076,96 eurot, 8 kinnistuomanikule kokku kulub 16 615,68 eurot. Tallinna halduskohtu otsuse järgi oleks vallal tulnud tasuda igale kaebajale 6009,80 eurot, kokku 48 078,40 eurot.
Vaidlustada saab riigikohtus
Ringkonnakohtu otsuse peale võib riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 8. mail 2026. Kui kassatsioonkaebusi esitatud pole, siis jõustub ringkonnakohtu otsus.
Kuusalu vallasekretär Mart Külvi ütles, et vallavalitsus arutab, millises ulatuses ja kas esitada kassatsioonkaebus.
Kaebuse esitanud kinnistuomanike kassatsioonkaebuse kohta ei õnnestunud Sõnumitoojal infot saada.
Arendas AP Kinnisvara
Kuusalu vallas Sõitme külas mere ääres asuvasse Leegiranna arendusse on detailplaneeringuga kavandatud ligi 50 hektarile 104 katastriüksust. Praegu on elumaju ehitatud umbes kolmandikule kinnistutest ja pooleli kümmekond elamut.
Leegiranna kohaliku kanalisatsioonitorustiku ehitas elurajooni arendaja AP Kinnisvara, kuid pinnase vajumise tõttu see ei toiminud. Reovee äravedu toimus seetõttu pumplate kogumismahutite kaudu, tühjendust korraldas AS AP Kinnisvara.
Oktoobris 2021 sai Kuusalu vald vastavalt vallavolikogu otsusele Leegiranna elamuarenduse I etapi tehnovõrkude, tänavate, teede, joogiveepumpla, kanalisatsioonitorustiku ja drenaaži omanikuks, sest AP Kinnisvara läks likvideerimisele. Ettevõte tasus kokkuleppel vallavalitsusega 120 306 eurot notari deposiiti, sellest 54 000 eurot oli lokaalsete kogumismahutite jaoks.
Vallale kuuluv OÜ Kuusalu Soojus korrastas Leegiranna joogiveepumpla ja hakkas osutama joogiveeteenust. Purgimisteenust asus 2022. aastal osutama Kuusalu vallavalitsus, elanikelt tasu ei võetud. Alates 2023. aastast loobus vallavalitsus teenuse tellimisest põhjendusel, et vallaeelarves pole selleks raha ja Leegiranna elanikel oli võimalus saada oma kinnistutele tasuta lokaalsed mahutid. Kuid tasuta mahuteid soovisid siis 5 kinnistuomanikku. Osad kinnistuomanikud, kes mahuteid ei tahtnud, võtsid oma õiguste kaitseks appi advokaadid. Kohtuvaidlus on kestnud ligikaudu kolm aastat.
Nii Tallinna halduskohus kui ka hiljem ringkonnakohus tegid enne otsuste langetamist mõlemale osapoolele ettepaneku sõlmida Leegiranna reoveeprobleemi lahendamiseks kompromiss, kuid selleni ei jõutud.
Sõnumitooja on Leegiranna reoveeteemat kajastanud pikemate lugudega alates 2021. aasta sügisest. Lood on leitavad Sõnumitooja veebilehel.






