Aruküla kultuuriseminar: rahvamaja kui allasutus või MTÜ

2320
ARTUR TALVIK, RIIN KIVINURM, HENRI REEDER, RAIVO UUKKIVI, PRIIT TAMM kogunesid küsimustevooruks lavale.

Aruküla rahvamaja 40. sünnipäeva juhatas sisse seminar „Kultuurikorraldaja rahvamajas“.

Laupäeval, 17. jaanuaril algasid Aruküla rahvamaja 40. sünnipäeva pidustused seminariga „Kultuurikorraldaja rahvamajas“. Seminari korraldaja Garina Toomingas sõnas, et selle mõte oli arutleda kultuurikorralduse üle ning leida vastus küsimusele, mis oleks rahvamaja haldamiseks otstarbekam – MTÜ või tegutsemine valla allasutusena. Kõnelejate ning publiku küsimuste põhjal selgus, et ainuõiget varianti polegi.
Garina Toomingas kutsus kõnelema Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi, kodanikuaktivisti ja filmitegija Artur Talviku, Harju maavalitsuse kultuurinõuniku Riin Kivinurme, Aruküla Waldorf-kooli õpetaja Henri Reederi, ASi Mistra-Autex juhi Priit Tamme ning õhtujuhi Arlet Palmiste. Igal kõnelejal oli aega 10 minutit, et avada mõni kultuuritahk ning sellel teemal arutleda.
Vallavanem Raivo Uukkivi rääkis, et rahvamajade eesmärk kohaliku omavalitsuse poolt vaadatuna peaks olema rahva akude laadimine ja energiavaru taastamine, et saaks tõhusalt panustada oma töökohal ja tuua maksuraha ka omavalitsusele.“
Ta lisas, et kultuurikorraldus tuleb kokku leppida omavalitsuse sees: „Suurt rolli mängib inimene, kes kogu kultuuri veab. On oht, et hallatava asutuse juht saab ülesanded vallavalitsusest mõne ametniku käest. Kui nad saavad omavahel läbi, siis ilmselt probleemi pole. Kui ei, võib rahvamaja juhist saada administraator, kellel pole ürituste sisulise poolega enam pistmist. Kui ostetakse teenust MTÜlt või antakse ruumid ühingu käsutusse lepinguga, saab MTÜ vabaduse oma tegevuse planeerimisel.“
Artur Talvik märkis, et kultuurikäsitlusi on kaks – professionaalne kultuur ja rahvakultuur: „Minu jaoks on palju põnevam antropoloogiline kultuur, mis meid elus hoiab. See algab sellest, et rahvas suhtleb omavahel, mõtleb, et midagi võiks tegema ja kujundama hakata. Lavakunstikooli õppejõud Kalju Komissarov on öelnud, et kultuur algab peldikust – kui seal korralikult käia ei oska, ei saa mingisugust kultuurijuttu ollagi.“
Ta sõnas, et kõik saab alguse kultuurist, rahvamajadest ning seal tehtavast kultuurist: „Kogukondadest ja seltsidest on saanud alguse uus rahvakultuur, mis hoiab elu maal. Kogukonnad võiksid saada õiguse suunata osa tulumaksust oma kogukonnale.“
Harju maavalitsuse kultuurinõunik Riin Kivinurm kõneles, et maakonnas on oluline ühendada osapooled, et tekiks ühine arusaam kultuurist: „Väga tähtis on selle juures kultuurikorraldaja, kes peab olema mõttelaadilt nii poliitik, õpetaja kui sotsiaaltöötaja.“
Henri Reeder mõtiskles teemal kultuur ja kogukond: „Leian, et rahvamaja on kogukonna hing. Kui vaadata Aruküla rahvamaja eestiaegseid suursuguseid kavandeid, mis küll kunagi teoks ei saanud, võime näha, kui oluline oli rahvamaja kogukonna jaoks. Igaüks leiab endale variandi, kuidas harida mõistust, südametunnistust ja aktiivsust. Minu jaoks on seda rolli täitnud rahvamaja.“
Priit Tamm julgustas kultuuritegijaid küsima sponsorlust ning rõhutas, et kultuur pole mitte ainult rahvamajas toimuvad üritused, vaid ka sport, kool, kirik.
Arlet Palmiste märkis, et rahvakultuurist saavad kasu kõik – nii isetegevuslane, omavalitsus kui riik: „Kasu saades tuleb anda aga midagi vastu. Paraku ei anna riik suurt midagi vastu. Leader-programm jagab toetusi põllumajandusministeeriumi alt, KOP kuulub siseministeeriumi haldusalasse. Kultuurivaldkond peab võistlema nii põllupidajate kui kodaniku­ühendustega ning see pole õige.“
Seminari lõpus püstitas Garina Toomingas küsimuse, kumb siis jääb, kas rahvamaja kui allasutus või teenuse ostmine MTÜlt.
Vallavanem märkis, et ametnik ei peaks kultuuri juhtima ning on parem, kui juhitakse seltsina: „Samas on Raasikul rahvamaja, mis on allasutus ning töötab samuti väga hästi. Seega ühtset valemit ei ole.“
Artur Talvik arvas, et igasugune rahastus peaks olema sõltumatu: „Peab leidma kanalid, kuidas rahvamaja saaks hakkama valla- ja kultuuriväliselt, et poliitik ei saaks ennast sellega tähtsaks teha, kui rahvamajale raha annab.“
Riin Kivinurm leidis, et kõige tähtsam on tugev kultuurijuht: „Harjumaa omavalitsustes on väga erinev pilt, kuid ühine on see, et vallavalitsuse juures pole kultuurinõunikku.“
Priit Tamm soovitas kultuuri­inimestele võtta enda kõrvale alati keegi, kes tunneb majandust: „Riigilt küsige raha kui vallaasutus, ettevõtetelt kui MTÜ. Igalt poolt, kust antakse, tuleb teil võtta.“