Lil­leo­ru pla­nee­rin­gua­lal Kiius hak­ka­sid töö­le au­to­re­mon­di­töö­ko­da ja pe­su­la ning Je­toi­li au­to­maat­tank­la, ehi­ta­tak­se Ar­tu­ri söö­gi­koh­ta, ta­ga­pool on oo­tel kolm kin­nis­tut toot­mi­set­te­võ­te­te­le ning krun­did kor­ter­ma­ja­de jaoks.

Vend ja õde, Siim Kom­post ja Kad­ri Kom­post Kuu­sa­lu val­la pii­ri lä­he­dalt Haap­se kü­last Jõe­läht­me val­last ko­li­sid oma 2000. aas­tal asu­ta­tud pe­reet­te­võt­te SR Veod OÜ üle Kii­list Kii­du 2007. aas­tal. Siia­ni ren­di­ti ruu­me Kiiu töö­ko­jas. SR Veod oman­das 2011. aas­tal Kiius ring­tee juu­res 11,26 hek­ta­ri suu­ru­se Lil­leo­ru kin­nis­tu ning al­ga­tas ala väl­jaa­ren­da­mi­seks de­tailp­la­nee­rin­gu – kin­nis­tu ja­ga­ti äri-, tee­nin­dus-, toot­mis- ja ela­mu­maaks. Kui pla­nee­ring sai kin­ni­ta­tud, alus­ta­ti juur­de­pää­su­tee ja muu­de kom­mu­ni­kat­sioo­ni­de väl­jae­hi­ta­mi­se­ga. Seit­se aas­tat kest­nud et­te­val­mis­tus­tööd on tä­na­vu sü­gi­seks jõud­nud esi­mes­te suu­re­ma­te tu­le­mus­te­ni. E20 Ser­vi­ce ehi­tas en­da­le kon­to­ri­hoo­ne koos tee­nin­dus­kes­ku­se­ga, kus te­gut­seb au­to­re­mon­di­töö­ko­da. SR Veod te­ge­leb Ees­ti-si­ses­te kau­ba­ve­du­de­ga, E20 Ser­vi­ce suu­re­mõõt­me­lis­te ma­si­na­te ja ka väik­se­ma­te sõi­du­ki­te re­mon­di­ga. Hil­ju­ti hak­kas kõr­valk­run­dil töö­le Je­toi­li tank­la, mil­le naab­rus­se on ker­ki­mas Ar­tu­ri söö­gi­koht.

Siim Kom­post kõ­ne­leb, et ku­na­gi­ses kol­hoo­si­töö­ko­jas jäi nen­de et­te­võt­tel kit­saks, Kiius ot­si­ti teist asu­koh­ta, kuid ühes­ki tüh­jalt seis­nud või la­gu­ne­nud hoo­nes ei ol­nud laie­ne­mi­seks pii­sa­valt ruu­mi. Sün­dis ot­sus ehi­ta­da en­da va­ja­dus­te­le so­biv tee­nin­dus­kes­kus. Ma­ja on ra­ja­tud pers­pek­tii­vi­ga, va­ja­du­sel saab ale­vi­ku­pool­ses­se kül­ge te­ha laien­du­se. Et in­ves­tee­rin­gud end ära ta­suk­sid, võe­ti et­te suuremalt – nii on tek­ki­nud Kiiu ale­vi­ku Tal­lin­na-pool­ses­se ser­va uus aren­dus­a­la, hil­ju­ti oman­das sel­le kõr­val toot­mis­maa puit­ma­ja­fir­ma Nor­dic Hou­ses KT, kel on plaa­nis li­saks uue toot­mis­komp­lek­si ra­ja­mi­se­le ehi­ta­da oma bü­roo­hoo­neks üm­ber Kiiu mõi­sa kõr­val paik­nev Ma­ka­ro­vi­te elu­ma­ja ning te­ha ku­na­gi­sest mõi­saai­dast kü­la­lis­te­ma­ja.

Kui Lil­leo­ru aren­du­sa­la veel­gi täie­neb, on pla­nee­rin­gu jär­gi või­ma­lik sealt­kau­du väl­ja ehi­ta­da Sood­la-Kiiu rii­gi­tee pi­ken­dusena Tal­lin­na-Nar­va maan­teed ja Jõe­läht­me-Kem­ba maan­teed ehk rah­va­suus Va­na-Nar­va maan­teed ühen­dav tee­lõik.

SR Veod juht ja lo­gis­tik Siim Kom­post üt­leb, et ju­ba on­gi ko­ha­li­kud kü­si­nud, mil­lal nen­de et­te­võ­te sel­le tee­lõi­gu val­mis ehi­tab, kuid kah­te maan­teed ühen­da­va tee peab ra­ja­ma maan­teea­met vas­ta­valt rii­gi­tee­de­le esi­ta­tud nõue­te­le, SR Veod on ehi­ta­nud va­ja­li­kud juur­de­pää­su­teed.

„Aren­da­mi­ne on võt­nud ae­ga, pa­ra­ta­ma­tult on ol­nud nii tõu­se kui mõõ­na­sid, aga üks asi viib tei­se­ni ja õn­neks po­si­tiiv­ses suu­nas. Ko­gu pro­jekt on ol­nud ris­kant­ne, nüüd on ju­ba sü­da ra­hul. Es­malt tu­li lei­da ben­sii­ni­jaa­ma ja söö­gi­ko­ha ra­ja­jad, et Tal­lin­na-Nar­va maan­teel sõit­jad hak­kak­sid al­la Kii­du kee­ra­ma. E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­ne kõr­val on park­la ja sel­lest tei­sel pool krunt, ku­hu võiks edas­pi­di te­ha kau­ban­dus­kes­ku­se, mi­da­gi sar­nast, na­gu näi­teks Tal­lin­nas on Pär­na­mäel,“ kir­jel­dab Siim Kom­post.

Et ale­vi­ku rah­vas saaks mõi­sa poolt tul­la uu­de komp­lek­si jalg­si või jalg­rat­ta­ga, võiks tu­le­vi­kus ra­ja­da ka kerg­liik­lus­tee. Se­da peaks te­ge­ma koos­töös val­la­ga, ar­vab ta.

Tu­le­kul au­to­de nu­ti­pe­su­la
E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­kes­ku­ses töö­tab au­to­pe­su­la ning jaa­nua­ris on ka­vas käi­vi­ta­da nu­ti­pe­su­la ehk vä­li­pe­su­la, mi­da saab ka­su­ta­da öö­päe­va­ring­selt – tul­la ma­si­nat pe­se­ma siis, kui pa­ras­ja­gu va­ja, ta­su­da on või­ma­lik mün­ti­des ja mo­biil­te­le­fo­ni­ga. Prae­gu käib nu­ti­pe­su­la ehi­tus, ka­he pe­su­ko­ha­ga ka­tu­sea­lu­ne ker­kib et­te­võt­te tee­nin­dus­hoo­ne Tal­lin­na-pool­ses­se kül­ge.

„Vaa­ta­si­me, mi­da on piir­kon­da va­ja. Au­to­pe­su­lat oli hä­das­ti tar­vis, eri­ti kor­rus­ma­ja­de ela­ni­ke­le. Se­ni on lä­hi­mad au­to­pe­su­lad ol­nud Tal­lin­nas ja Rak­ve­res. Ole­me val­mis tee­nin­da­ma klien­te Lok­salt, Kol­gast, Kuu­sa­lust ku­ni Keh­ra ja Jõe­läht­me­ni,“ lau­sub SR Veod juht.

E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­nes pa­ku­tak­se te­ma sõ­nul li­saks au­to­re­mon­di­le ka reh­vi­ho­tel­li tee­nust – saab su­ve­reh­vid jät­ta tal­veks hoiu­le ja vas­tu­pi­di. Esi­me­ne pikk riiul on hoiu­le antud reh­ve täis ja tar­vis on uut riiu­lit.

Töö­ko­jas on erip­ro­jek­ti jär­gi ehi­ta­tud täi­sau­to­maat­ne kat­la­ma­ja, mis kü­tab ko­gu hoo­net ja ta­gab au­to­pe­su­las­se soo­ja vee. Ka­telt köe­tak­se hakk­pui­du­ga. Soo­ja vee saab ka töö­ta­ja­te ol­me­ruu­mi­des­se teh­tud saun ja pe­su­ruum.

E20 Ser­vi­ce uues tee­nin­dus­hoo­nes on 6 töö­ta­jat. Et töö­ta­jaid hoi­da, tel­li­tak­se Kuu­sa­lu Söö­gi­toast igal töö­päe­val kõi­gi­le lõu­nap­raed.

Ar­tu­ri söö­gi­koht ava­tak­se ke­va­del
Kiiu ring­tee juur­de ka­van­da­tud Ar­tu­ri söö­gi­ko­ha ehi­tus on jõud­mas sa­ri­ka­peo­ni. Ra­ja­tak­se 550ruut­meet­ri­se ehi­tus­pin­na­ga ühe­kord­ne hoo­ne, ku­hu tu­leb 280ruut­meet­ri­ne söö­gi­saal.

Viit­nalt Rak­ve­re pool asu­va Ar­tu­ri Gril­li oma­nik Ar­tur Ner­ses­jan üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kiir­söö­gi­koht peaks val­mi­ma ja uk­sed ava­ma ap­ril­lis. Kui saab kii­re­mi­ni, siis märt­sis, kui aga te­kib koos­kõ­las­tus­te saa­mi­sel ta­kis­tu­si, siis hil­je­malt mai­kuus.

Vil­di­vil­la Aru­kü­last, Va­na-Sir­ge Küü­lik ning Vel­di ja Tüt­red Kuu­sa­lu val­last said kest­li­ku et­te­võt­lusp­ro­jek­ti raa­mes koos­töö­part­ne­rid Soo­mest, Ani­ja mõisa ja Mar­di me­sin­dus­ta­lu part­ne­rid on Lä­tist.

Ida-Har­ju ja mit­me Lää­ne-Vi­ru­maa val­la väi­ke-et­te­võt­ja­tel on ol­nud või­ma­lus osa­le­da maae­lu aren­da­mi­seks loo­dud Lea­der-prog­ram­mi toel rah­vus­va­he­li­ses pro­jek­tis „Kest­lik et­te­võt­lus maal“, mis al­gas kaks aas­tat ta­ga­si. Osa­le­vad 8 Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi – 3 Ees­tist ja ka Soo­mest, 2 Lä­tist.

Pro­jek­ti al­ga­tas ja ju­hib Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vus-g­rupp, ku­hu kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Ta­pa, Hal­ja­la, Kad­ri­na vald ja Lok­sa linn. Kaa­sa­tud on Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da, mil­le liik­med on Ani­ja, Raa­si­ku ja Ko­se vald, ning Pär­nu­maalt Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu.

Pro­jek­ti ees­märk on aren­da­da rah­vus­va­he­li­se koos­töö abil ko­ha­li­ke mik­roet­te­võt­ja­te too­teid ja tee­nu­seid ning nen­de tu­rus­ta­mist. Osalevad ko­ha­li­ku toi­du toot­jad ja käit­le­jad, toit­lus­ta­jad, maa­tu­ris­mi ja kä­si­töö­ga te­ge­le­vad pe­reet­te­võt­ted.

Pro­jek­ti raa­mes on teh­tud koo­li­tu­si, käi­dud õp­pe­rei­si­del Ees­tis ja vä­lis­part­ne­ri­te juu­res. Tä­na­vu toi­mu­sid väi­keet­te­võ­te­te vas­tas­ti­ku­sed va­he­tus­kü­las­käi­gud. Kok­ku on va­he­tus­tes osa­le­nud Ees­tist 38 et­te­võt­jat 20 mik­ro­fir­mast.

Möö­du­nud nä­da­lal olid nad kut­su­tud Vi­hu­la mõi­sa, kus teh­ti kok­ku­võt­teid ja rää­gi­ti eda­si­sest koos­tööst. Lood vas­tas­ti­kus­tel kü­las­käi­ku­del näh­tust ja teh­tust on aval­da­tud in­ter­ne­tis Aren­dus­ko­ja ko­du­le­hel ning pro­jek­ti en­da le­hel – leiab pro­jek­ti ing­li­se­keel­se ni­me lü­hen­di SEIC jär­gi.

Pro­jek­ti­juht Eha Paas: „Et­te­võt­ja­telt ole­me saa­nud ta­ga­si­si­det, et õp­pe­rei­sid on and­nud uu­si ideid, kon­tak­te ja või­ma­lust ana­lüü­si­da oma te­ge­vust kõr­val­pil­gu­ga. Edas­pi­di ta­he­tak­se aren­da­da võr­gus­ti­ku­tööd ko­ha­li­ke toi­du­too­de­te tu­rus­ta­mi­seks. Aru­ta­me, kui­das laie­malt tut­vus­ta­da SEIC ko­du­leh­te.“

Va­na-Sir­ge Küü­lik saab Soo­mest ha­rul­da­si küü­li­kuid
Va­na-Sir­ge küü­li­ku­ta­lu pe­re­nai­ne ja pe­re­mees Ai­ve ja Uno Nii­lo Kuu­sa­lu val­last Kem­ba kü­last võt­sid jaa­nua­ris vas­tu soom­lan­nad Isa Mar­ten­si ja Mii­na Tuo­mi­nen-Bir­ka­se, kes kas­va­tab küü­li­kuid. Kü­la­li­sed and­sid Va­na-Sir­ge küü­li­ku­kas­va­ta­ja­te­le Soo­me töös­tus­li­ke küü­li­ku­kas­va­ta­ja­te kon­tak­tid ning lei­tud on koos­töö­part­ne­rid, kel­la kau­du saa­dak­se Soo­mest oma tal­lu ha­rul­da­se li­ha­küü­li­ku­tõu küülikuid. Vas­tu­kü­las­käi­gul veeb­rua­ris käi­di Soo­mes ka­hes li­ha­tööt­le­mi­se­ga te­ge­le­vas väi­keet­te­võt­tes, mõ­le­mal on ka oma kaup­lus.

Vil­di­vil­la Soo­mes sõb­ra­laa­dal
Raa­si­ku val­las Aru­kü­las te­gut­se­va Vil­di­vil­la koh­vi­k ja kä­si­töö­pood võõ­rus­ta­s veeb­rua­ris kü­la­li­si Soo­mest Kla­mi­la Lea­der-te­ge­vusg­ru­pist. He­li ja Han­na Var­ja­kos­ki õp­pi­sid Vil­di­vil­la ke­raa­mi­ka õpi­toas te­ge­ma tas­se ja tald­ri­kuid, käi­di Tal­lin­na kä­si­töö­poo­di­des, Raa­si­kul Aa­de Lõn­gas ja Aru­kü­las wal­dorf­koo­lis.
Vas­tu­kü­las­käik toi­mus juu­li al­gu­ses. Vil­di­vil­la perenaine Maia Raudkivi-Vaikla koos abilisega vii­di Soo­mes Kla­mi­la sõb­ra­laa­da­le, kus nad õpe­ta­sid oma töö­toas vil­dist lil­li val­mis­ta­ma, osa­le­sid teis­tes töö­tu­ba­des, uu­ri­sid laa­da­kau­pa. Meel­dis pu­nu­mi­se töö­tu­ba ja plaa­nis on ha­ka­ta se­da õpe­ta­ma Vil­di­vil­la töö­tu­ba­des.

Käi­di kä­si­töö­poes, kus müüak­se ko­ha­li­ke meist­ri­te too­teid, aga ka es­maa­bi­ra­vi­meid ning sin­na saab tel­li­da ret­sep­ti­ra­vi­meid, ku­na lä­him ap­teek on 20 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Vil­di­vil­la nai­sed said kä­si­tööi­deid ning tut­vu­sid Soo­mes vil­ti­mi­sel ka­su­ta­ta­vate töö­võt­etega, mis eri­ne­vad Ees­tis prak­ti­see­ri­ta­va­test.

La­he­maa õl­le­meis­ter kü­las­tas Soo­me kol­lee­gi
Kuu­sa­lu val­las Lee­sil te­gut­se­va OÜ Vel­di ja Tüt­red juht Ul­var Vel­di käis mai­kuus kü­las Soo­me pa­ri­mas õl­le­ko­jas Ta­ka­ta­lo&Tom­pu­ri Bre­wer, 300aas­ta­se aja­loo­ga pruu­li­ko­jas võt­tis te­da vas­tu pe­re­mees ja tipp­kokk Mik­ko Suur-Us­ki.

Rää­gi­ti üks­tei­se ko­ge­mus­tes kä­si­töö­tõl­le val­mis­ta­mi­sel ning ka tu­rus­ta­mi­sest. Le­pi­ti kok­ku, et edas­pi­di te­hak­se koos­tööd ja pee­tak­se lä­bi­rää­ki­mi­si, kas Vel­di pe­re kä­si­tööõ­lut saaks ha­ka­ta müü­ma Soo­me tu­rul.

Ani­ja mõis ning Lä­tist Liel­vir­ca­va ja Ab­gunt­se
Au­gus­tis osa­les Ani­ja mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­lil Lä­tist Liel­vir­ca­va mõi­sa pe­re­nai­ne Zan­da Za­ri­na. Ta tut­vus mõi­sa­koh­vi­ku­ga ja tun­dis hu­vi, kui­das kor­ral­da­ti kon­kurss koh­vi­ku­pi­da­ja leid­mi­seks, et te­ha ka Liel­vir­ca­va mõi­sa koh­vik.

No­vemb­ri al­gu­ses käi­sid aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa, sünd­mus­te kor­ral­da­ja Kad­ri Ki­vi­nurm ja vir­tin Sir­je Jõh­vik Lä­tis Liel­vir­ca­va mõi­sas, mil­le oma­nik on sa­mu­ti vald, na­gu on Ani­ja mõi­sal. Kü­las­ta­tud mõi­sa juur­dee­hi­tu­ses töö­tab las­teaed. Mõis on re­no­vee­ri­tud, sel­le­ga sõi­da­vad tut­vu­ma tu­ris­tid ko­gu maail­mast.

Zan­da Za­ri­na õmb­leb 19. sa­jan­di näi­dis­te jär­gi rõi­vaid ning le­pi­ti kok­ku, et ta tu­leb järg­mi­sel su­vel taas Ees­tis­se ja võ­tab mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­li­le kaa­sa oma rõi­va­kol­lekt­sioo­ni.

SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus töö­ta­jad öö­bi­sid Lä­tis Ab­gunt­se mõi­sas, mis on era­kä­tes ja pe­re­rah­va elu­koht. Noor pe­re on mõi­sa­hoo­ne taas­ta­mi­seks saa­nud toe­tu­si 23 pro­jek­ti­le. Mõis on po­pu­laar­ne pul­ma­pi­du­de paik, tä­na­vu­se su­ve jook­sul toi­mu­sid seal 21 pul­ma. Prae­gu re­no­vee­ri­tak­se mõi­sa ai­ta 200ko­ha­li­seks kont­ser­di­saa­liks. Mõi­sas on Bal­ti­maa­de suu­rim ke­raa­mi­ka põ­le­tu­sa­hi.

Ani­ja Mõi­sa Hal­dus aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa kom­men­tee­ris, et Ani­ja mõi­sa ha­ka­tak­se lä­hia­jal re­no­vee­ri­ma, Lä­tist saa­di ideid, kui­das aja­loo­list ma­ja taas­ta­da liht­salt ja väi­kes­te va­hen­di­te­ga.

Ab­gunt­se mõi­sa­pe­re lu­bas Ani­ja­le kül­la sõi­ta 2020. aas­tal, kui mõis on re­no­vee­ri­tud.

Keh­ra kü­la me­si­nik Lä­ti ka­hes me­sin­dus­ta­lus
Ani­ja val­la Keh­ra kü­la Mar­di ta­lu pe­re­me­he Hei­ki Kruu­sa­lu võõ­rus­ta­jad olid Lie­pa­ja me­si­nik Bai­ba Ti­ku­ma ning And­ris ja Li­ga Pri­da­ne Jel­ga­va lä­he­dalt.

Bai­ba Ti­ku­ma koo­li­tab me­si­nik­ke ning tal on üks me­si­lasg­rupp pai­gu­ta­tud eri ta­ru­tüü­pi­de­ga õp­pe­me­si­las­se.

Hei­ki Kruu­sa­lu kir­jel­das, et Lä­tis on ta­rud teist­su­gu­sed ning suur eri­ne­vus on, et Ees­ti me­si­nik too­tab mett, Lä­ti me­si­ni­kud võ­ta­vad aga pea­le mee veel õie­tol­mu ja sui­ra, ka ema­toi­te­pii­ma. Te­ge­le­tak­se api­te­raa­pia­ga ehk me­si­las­te­raa­pia­ga ning me­si­las­tu­ris­mi­ga.

MTÜ Öko­kul­ler ku­jun­das pro­jek­ti raa­mes koos di­sai­ni­nõus­ta­ja­te­ga Vi­sit La­he­maa lo­go.

Lä­ti kol­lee­gi­de vas­tu­kü­las­käik oli eel­mi­sel nä­da­la­va­he­tu­sel, Hei­ki Kruu­sa­lu tut­vus­tas oma ta­lu te­ge­mi­si, viis lät­la­sed Ani­ja mõi­sa ja Jä­ga­la joa­le ning suu­nas nad kül­la ka Ko­se val­las te­gut­se­va­le me­si­ni­ku­le Ser­gei Kos­lo­vi­le.

Di­sai­ni­nõus­ta­mi­se­ga uued lo­god ja eti­ke­tid

Kol­ga et­te­võt­te Ma­ge­da VL Ko­du­ne Me­si sai nõus­ta­ja­te abil uue lä­bi­paist­va eti­ke­ti.

Koos­töös Tar­tu Kuns­ti­koo­li­ga said 11 et­te­võ­tet sa­ma pro­jek­ti raa­mes di­sai­ni­nõus­ta­mist, nei­le teh­ti lo­go või too­te­le uus eti­kett.

Aren­dus­ko­ja piir­kon­nast nõus­ta­ti MTÜd Öko­kul­ler, mil­le eest­ve­da­ja on Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last, ja me­si­nik Leo­nel­la Soo­ta­ga et­te­võ­tet OÜ Ma­ge­da VL.

Öko­kul­ler sai kuns­ti­koo­li õpi­las­te abil lo­go Vi­sit La­he­maa. Ma­ge­da VL saab ha­ka­ta ka­su­ta­ma oma too­de­tel Ko­du­ne Me­si lä­bi­paist­vat ja uuen­da­tud ku­jun­du­se­ga eti­ket­ti.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li abi­tu­rient ja mit­me lü­hi­fil­mi au­tor MAT­TIAS IDA­VAIN hak­kab Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­ses ju­hen­da­ma fil­mi­rin­gi.

Kuu­sa­lu noor­te­kes­kus kor­ral­das fil­mi­fes­ti­va­li, mil­le jaoks pa­lu­ti ümb­rus­kon­na noor­tel te­ha uu­si fil­me või tut­vus­ta­da va­rem teh­tut. Fes­ti­val toi­mus Kuu­sa­lu, Lok­sa ja Vi­hu­la (nüüd­ne Hal­ja­la) val­la piir­kond­li­ku koos­töög­ru­pi ka­heaas­ta­se noor­soo­tööp­ro­jek­ti raa­mes. Fes­ti­va­li­le saa­de­ti kok­ku 15 lü­hi­fil­mi pik­ku­se­ga 5-6 mi­nu­tit. Neid vaa­da­ti ühi­selt möö­du­nud lau­päe­val Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Fes­ti­val lõp­pes Ees­ti män­gu­fil­mi­ga „Selt­si­mees laps“.

Kuu­sa­lu koo­li vi­list­las­te fil­mid
Es­malt sai nä­ha kah­te va­ne­mat fil­mi, mil­le au­to­rid on Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­la­sed. Esi­me­ne neist val­mis 15 aas­tat ta­ga­si, 2003. aas­tal. Tol­leaeg­ne 10. klass koos klas­si­ju­ha­ta­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu­ga te­gi güm­naa­siu­mio­sa õpi­las­te jõu­lu­peoks Võ­sa-Pet­si te­le­saa­te fil­mi­va­rian­di „Kuu­sa­lu KK po­lit­seik­roo­ni­ka“, kus peao­sa­list, saa­te­juh­ti Pee­ter Võ­sa män­gis Ur­mo Ris­ti­saar, prae­gu­ne Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge.

Ur­mo Ris­ti­saar ja Sai­ma Kal­lion­si­vu olid festivalil kohal. Nad mee­nu­ta­sid, kui­das ei ol­nud teh­ni­kat, neid ai­tas Bal­ti Fil­mi- ja Mee­diains­ti­tuu­dis õp­pi­ma asu­nud Ras­mus Me­ri­voo.

Tei­ne näi­da­tud film oli 2014. aas­tal loov­töö­na val­mi­nud do­ku­men­taal­film „Taa­vi“ – Kuu­sa­lu koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­jast ja di­ri­gen­dist Taa­vi Es­kost. Au­to­rid on Ker­li Kuus­pa­lu ja Bir­git Ee­sa­lu, ai­tas Kris­tin Ka­la­mees.

Ker­li Kuus­pa­lu ju­tus­tas, kui­das õpe­ta­ja Taa­vi Es­ko fil­mi val­mi­mi­se­le ak­tiiv­selt kaa­sa ai­tas, rää­kis häs­ti ja kut­sus neid en­da­le ko­ju, kus on üles võe­tud suur osa fil­mist.

„Tüd­ruk pu­na­ses Gol­fis“
Kol­man­da pi­ke­ma fil­mi­na sai vaa­da­ta Tal­lin­na 32. kesk­koo­li vi­list­las­te Meel Pa­lia­le, Ur­met Pil­vin­gu ja Kol­gast pä­rit Ülo Pa­ju­tee män­gu­fil­mi „Tüd­ruk pu­na­ses Gol­fis“. Au­to­rid kõ­ne­le­sid pä­rast fil­mi, et õp­pi­sid koo­lis mul­ti­mee­dia suu­nal ning te­gu on õp­pe­töö raa­mes teh­tud fil­mi­ga. Võt­te­ko­had olid pea­mi­selt Kol­ga ja Kol­ga­kü­la ümb­ru­ses. Film on osa­le­nud noor­te­fil­mi­de fes­ti­va­li­del Ees­ti ning ka Sak­sa­maal. Au­to­reid on mär­ga­tud, prae­gu tee­vad koos­tööd Ees­ti pro­fes­sio­naal­se­te fil­mi­te­gi­ja­te­ga, kir­ju­ta­vad st­se­naa­riu­mi pi­ka­le fil­mi­le.

Ar­vu­ti­sõl­tu­vus, kri­mi- ja lii­ku­mis­lood
Mit­mes lü­hi­fil­mis kä­sit­le­ti noor­te ar­vu­ti­sõl­tu­vust, oli kri­mi­naal­seid süžee­sid ning lii­ku­mi­se­ga seo­tud lu­gu­sid.

Lok­salt saa­de­ti fes­ti­va­li­le kaks fil­mi. „Po­si­tiiv­sus ja hea tu­ju on nak­ka­vad“ au­to­rid on Lok­sa güm­naa­siu­mi 5. ja 6. klas­si õpi­la­sed Vik­to­ria Ga­li­na, Ali­na Gor­ša­no­va ja Krist­jan Ger­gerdt. Lok­sal toi­mu­sid ka­hel su­vel kul­tuu­ri­kes­ku­se töö­ta­ja ja MTÜ Lok­sa Aren­dus­kes­kus ju­hi Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va eest­ve­da­mi­sel noor­te fil­mi­laag­rid. Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va kui Kuu­sa­lu, Lok­sa ja Vi­hu­la koos­tööp­ro­jek­ti juht pak­kus laag­ris osa­le­nud noor­te­le, et võik­sid fes­ti­va­list oma fil­mi­ga osa võt­ta.

Teist fil­mi „Kas­vuea ük­sin­dus“ tut­vus­tas Lok­sa güm­naa­siu­mi vi­list­la­ne Kris­ti­na Sy­rom­jat­ni­ko­va. Te­ma film oli fes­ti­va­lil näi­da­tust kõi­ge tõ­si­sem, tu­gi­neb noor­te ve­ne­keel­se­tes in­ter­ne­ti­foo­ru­mi­tes kir­ju­ta­tud mõ­te­te­le ük­sin­du­sest, ma­sen­du­sest, hak­ka­ma­saa­mi­sest.

Kol­ga õpi­las­te töö­dest näi­da­ti 9. klas­si nei­du­de Ca­rol Lau­ren­di, Cat­lyn Re­ba­se, Kert­tu Saag­pa­ki ja Kert­tu Pa­ju­met­sa fil­mi „Se­po“, mis val­mis üle­koo­li­li­seks vi­deo­kon­kur­siks.

Kuu­sa­lu koo­li õpi­las­te fil­me oli fes­ti­va­lil 7, neist kol­me režis­söör on 12. klas­si õpi­la­ne Mat­tias Ida­vain. „Ano­nüüm­sed al­ko­hoo­li­kud“ on fil­mi­tud koos Os­kar Pais­te, Eli­na Par­ve, Elii­se Rii­man­di ja Car­men Tii­na­se­ga. Film valmis möö­du­nud ke­va­del, kui nad osalesid Aru­kü­la koo­lis kor­ral­da­tud „Fil­mis­por­dis“. Koos klas­si­kaas­las­te­ga teh­tud film „Ohud“ rää­gib Kuu­sa­lu kui tur­va­li­se koo­li või­ma­li­kest oht­li­kest koh­ta­dest. Kolmas Mattias Idavainu tiimi film oli „Back trap“.

Kuu­sa­lu koo­li en­di­ne õpi­la­ne Elar Meis­ter Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­ku­mi 12. klas­sist tut­vus­tas oma fil­mi „An­na mul­le roh­kem ae­ga“, mis rää­gib õpi­las­te üle­koor­ma­tu­sest ja aja­puu­du­sest. 

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­las­te loo­min­gust oli fes­ti­va­lil veel kaks fil­mi tee­mal „Lii­ku­mis­vii­sid“. Ühe au­to­rid on 7. c klas­sist Mar­ten Mänd, Kul­dar Paal­berg ja Hen­ri Kal­las­te, tei­se Li­se­lot­te Pik­ko­ja, Rii­ne Roos ja Jo­han­na Peen­sa­lu.

Kü­la­lis­te­na osa­le­sid Kuu­sa­lu fes­ti­va­lil „Mär­ka“ Aru­kü­la põ­hi­koo­li 8. b klas­si õpi­la­sed Ma­tis Uus­puu, Mih­kel Kon­no ja Mai­ro Trump. Ne­mad kõ­ne­le­sid, kui­das said teh­tud fil­mid „Aa­du, Pee­du, Tsee­du“ ja „Raa­si­ku dii­le­rid“ ning „Ar­vu­ti­sõlt­la­ne“, kus osa­les ka Kris­to­fer Bau­man. Osad fil­mid on üles võe­tud ja kok­ku pan­dud „Fil­mis­por­dil“ – an­tak­se tee­ma ja päe­va lõ­puks tu­leb film üles võt­ta ning kok­ku mon­tee­ri­da. Ku­na fil­min­dus meel­dib, ka­van­da­vad ja tee­vad nad fil­me ka väl­jas­pool „Fil­mis­por­di“ üri­tust.

Aru­kü­la noor­te fil­mi­dest sai nä­ha veel „Ti­ge­dad ti­bid“, mil­le au­to­rid on 5.-9. klas­si neiud Elii­se Tam­me­soo, An­na­bel Saul, Ai­li Al­li­kas, Bir­git­ta Puus­ta, Anett Er­mel, Õie Eti Laas ja Lui­sa Kuu­sik. Nõu an­dis koo­li fil­mi­rin­gi ju­hen­da­ja Cris­ti­na Kas­ka.

Koos­töös ju­hen­da­ja­ga on val­mi­nud ka „Kät­te­maks Raa­si­ku moo­di“, mil­les osa­le­sid 5.-8. klas­sist Triin Tuisk, Ca­ro­la Kink, An­na­bel Saul ja Kir­si Elis Ree.

Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se fil­mi­ring
Ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi ra­has­ta­tud pro­jek­tist „Tõr­ju­tus­ris­kis noor­te kaa­sa­mi­ne ja noort töö­hõi­ve­val­mi­du­se pa­ran­da­mi­ne“ sai Kuu­sa­lu noor­te­kes­kus toe­tust nii fil­mi­fes­ti­va­li kui ka fil­mi­rin­gi käi­vi­ta­mi­seks va­ja­li­ku teh­ni­ka soe­ta­mi­seks.

Fil­mi­ring alus­tab Mat­tias Ida­vai­nu ju­hen­da­mi­sel käe­s­ole­val nä­da­lal. Rin­gi jaoks on Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se ehk Köst­ri­ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le fo­to- ja fil­mi­nurk. Sin­na on pro­jek­tist saa­dud 6500 eu­ro eest os­te­tud fil­mi­kaa­me­ra ja sta­tiiv, fo­toa­pa­raat, mon­tee­ri­mi­seks va­ja­li­ku võim­su­se­ga ar­vu­ti koos prog­ram­mi­ga, val­gus­tid, ro­he­li­ne fo­to­sein ja muud va­ja­lik­ku.

Mat­tias Ida­vain üt­les, et fil­mi­rin­gi on end kir­ja ju­ba pan­nud küm­me­kond noort 6.-12. klas­si­ni. Es­malt õpi­tak­se kaa­me­rat tund­ma ja mon­tee­ri­mist, ka­vas on koos pan­na kok­ku st­se­naa­rium ja te­ha ühi­ne film.
Peakorraldaja Kris­ta Al­lik: „Kui pa­lu­si­me noor­telt ka­heaas­ta­se ühisp­ro­jek­ti et­te­võt­mis­teks ideid, oli üks soov, et võiks ha­ka­ta fil­me te­ge­ma ja saaks teis­te fil­me vaa­da­ta. Sel­lest sün­dis fil­mi­fes­ti­va­li idee. Nõu ja abi andsid filmiringi tehnika ostmisel Ras­mus Me­ri­voo ning staabi- ja sidepataljoni Teavituskeskus. Fil­mi­fes­ti­va­li ta­ga­si­si­de on ol­nud kii­tev ning loo­dan, et ea­kaas­las­te fil­mi­de vaa­ta­mi­ne ja autorite­ga koh­tu­mi­ne mo­ti­vee­ris fil­me te­ge­ma.“

Kõi­gi näi­da­tud fil­mi­de tegijad said kin­gi­tu­seks Coca-Cola Plaza kinopileti.

PARANDATUD: Nordic Houses toetab igal aastal Kolga vabatahtlikku päästekomandot.

Kuu­sa­lu val­las Kol­gas ja Ko­su kü­las te­gut­sev puit­ma­ja­fir­ma Nor­dic Hou­ses os­tis Kiius mõi­sa kõr­valt elu­ma­ja ja ai­da ning ring­tee juu­rest toot­mis­maa.

Esial­gu oli puit­ma­ju toot­val fir­mal Nor­dic Hou­ses plaa­nis ehi­ta­da uus toot­mis­hoo­ne Kol­ga ale­vik­ku. Ka­vas oli os­ta põl­lu­ma­jan­dus­fir­malt Lee­di­kõr­ve 12 hek­ta­rit en­dist põl­lu­maad ning muu­ta sel­le se­nist sih­tots­tar­vet – maa­tu­lun­dus­maa te­ha de­tailp­la­nee­rin­gu abil toot­mis- ja ela­mu­maaks.

Kaks kuud ta­ga­si käis Nor­dic Hou­ses oma­nik ja juht Ar­go Saul Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil se­da ka­vat­sust sel­gi­ta­mas ning sai vo­li­ko­gult põl­lu­maa os­tuks ja sih­tots­tar­be muut­mi­seks nõu­so­le­ku.

Nüüd­seks on plaa­nid muu­tu­nud. Nor­dic Hou­ses ei laie­ne Kol­gas, vaid toob ko­gu toot­mi­se Kii­du. Et­te­võ­te os­tis 26. sep­temb­ril 25,6 hek­ta­ri suu­ru­se Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu, mil­lest 90 prot­sen­ti on toot­mis­maa ja 10 prot­sen­ti äri­maa. Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu asub Kiiu ring­teelt Pe­ter­bu­ri maan­tee­le pea­le­sõi­du kõr­val – jääb Kiiu uuest tank­last Tal­lin­na poo­le.

Kin­nis­tu­le on ka­vas ra­ja­da et­te­võt­te kaa­saeg­ne toot­mis­komp­leks um­bes 8000ruut­meet­ri­se ka­tu­sea­lu­se pin­na­ga. Sin­na ko­li­tak­se fir­ma mõ­le­mad toot­mi­sed Kol­gast ja Ko­su kü­last.

Ar­go Sau­li sõ­nul in­ves­tee­ri­tak­se hoo­ne­tes­se ja inf­rast­ruk­tuu­ri es­ma­hin­nan­gul 4 mil­jo­nit eu­rot ning li­san­dub in­ves­tee­ring toot­mi­se teh­no­loo­gias­se ja sead­me­tes­se. Toot­mi­ne loo­de­tak­se Kiius käi­vi­ta­da aas­taks 2020.

Tei­ne olu­li­ne te­hing toi­mus möö­du­nud ree­del, 9. no­vemb­ril – Nor­dic Hou­ses oman­das enam kui 7000 ruut­meet­ri suu­ru­se Kar­ja­la kin­nis­tu, mis asub ot­se Kiiu mõi­sa kõr­val ja kuu­lus se­ni pe­re­kond Ma­ka­ro­vi­le. Kin­nis­tul on Ma­ka­ro­vi­te ka­he­kord­ne ela­mu ja ku­na­gi­ne mõi­saait. Elu­ma­jast saab fir­ma Nor­dic Hou­se­s bü­roo- ehk kon­to­ri­hoo­ne. Ai­da­hoo­ne on aga ka­vas üm­ber ehi­ta­da Kiiu mõi­sa kü­la­lis­te­ma­jaks, kus oleks või­ma­lik öö­bi­da ja kor­ral­da­da koos­vii­bi­mi­si.

Ar­go Saul kom­men­tee­rib, et soov on säi­li­ta­da ai­da ole­ma­s­olev ki­vio­sa ning tipp­ar­hi­tek­te kaa­sa­tes so­bi­ta­da sel­le­le pea­le pui­to­sa. Pro­jek­ti mak­su­must ta veel hin­na­ta ei os­ka, sel­gub loo­min­gu­li­se töö käi­gus.

Seo­ses Kiiu­ga on firmal Nor­dic Hou­se­s veel plaa­ne. Ar­go Saul üt­leb, et lä­bi­rää­ki­mi­sed käi­vad prae­gu kol­me kin­nis­tuo­ma­ni­ku­ga – et os­ta et­te­võt­te­le ka ela­mu­maad ja ehi­ta­da ale­vik­ku kor­ter­ma­ju.

AR­GO SAUL: „Loo­dan, et meid võe­tak­se Kiius häs­ti vas­tu.“

„Kol­ga ja Ko­su toot­mi­sük­su­sed on jää­nud kit­saks, ole­me te­gut­se­nud nõu­ko­gu­deaeg­se­tes hoo­ne­tes, ta­han pak­ku­da töö­ta­ja­te­le pa­re­maid töö­tin­gi­mu­si,“ rää­gib Nor­dic Hou­se­s juht ja oma­nik.

„Meie et­te­võ­te on Kuu­sa­lu val­las te­gut­se­nud 16 aas­tat ning lu­ba­sin kol­lek­tii­vi­le, uue asu­ko­ha leia­me kind­las­ti sa­mas val­las. Tun­nen Kuu­sa­lu val­la­ga si­det ja ta­han siin toi­me­ta­da, an­da oma pa­nu­se. Esi­me­ne va­lik oli Kol­ga, ku­na me et­te­võt­mi­ne sai sealt al­gu­se. Mis­sioo­ni­tun­dest ajen­da­tu­na oli mõ­te, et an­na­me Kol­ga ale­vi­ku­le omalt poolt ta­ga­si – ra­ja­me ko­gu toot­mi­sük­su­se sin­na ning ehi­ta­me ka kor­ter­ma­ju. Kol­gast oleks saa­nud val­las kol­mas tu­ge­vam kes­kus. Kuid te­gi­me kan­na­pöör­de, hak­ka­me ehi­ta­ma Kiius. Loo­dan, et meid võe­tak­se siin häs­ti vas­tu.“

Ta tõ­deb, et loo­bus Kol­ga asu­ko­ha­va­li­kust liig­se bü­rok­raa­tia ja ko­ha­li­ke ela­ni­ke suh­tu­mi­se tõt­tu, kui­gi Lee­di­kõr­ve­ga olid ju­ba os­tu-müü­gi tin­gi­mu­sed kok­ku le­pi­tud: „Uu­ri­sin val­la­ma­jast, kas Kol­gas al­ga­ta­ta­va de­tailp­la­nee­rin­gu juur­de oleks va­ja kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mist. Saa­de­ti pikk kü­si­mus­tik, kuid mul et­te­võt­ja­na ei ol­nud ae­ga ha­ka­ta se­da täit­ma. Mõ­ne Kol­ga ela­ni­ku­ga oli dia­loog, sain aru, et suh­tu­ti kaht­le­valt – suur toot­mi­sük­sus oleks tul­nud paa­ri era­mu va­he­tus­se lä­he­dus­se ja kor­ter­ma­ja­de ela­ni­ke vaa­te­väl­ja.“

Kiiu Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu lei­dis Ar­go Saul en­da sõ­nul ju­hus­li­kult ning nüüd näeb, et see on ettevõttele pa­rim – in­ves­tee­ring Kii­du on suu­re­ma väär­tu­se­ga. Kiiu on Tal­lin­na poolt tul­les pä­rast Maar­dut esi­me­ne ale­vik, Kuu­sa­lu val­la vä­rav.

„Kol­gas oleks meie õl­ga­del ol­nud uue kes­ku­se loo­mi­ne. Kiius on ju­ba kor­da­teh­tud mõis. Meie tu­le­va­se toot­mis­hoo­ne kõr­va­le jää­vad uus tank­la ja SR Veod uus tee­nin­dus­hoo­ne ning ju­ba tee­me fir­ma­ga SR Veod koos­tööd. Mi­nu silm sä­rab ja olen mo­ti­vee­ri­tud.“

Disc­gol­fi kau­du kü­la­lis­te­ma­ja­ni
Nor­dic Hou­ses jõu­dis Kii­du es­malt tä­na­vu 1. maist, kui sõl­mis le­pin­gu Kiiu Disc­gol­fi par­gi­ga ja hak­kas sel­le ni­mis­pon­so­riks – uus ni­mi on Nor­dic Hou­ses Disc­golf Park. Kui sü­gi­sel oli maail­ma­ko­ris­tus­päev, ko­ris­ta­sid Nor­dic Hou­se­s töö­ta­jad disc­gol­fi­par­gis. Seal­ne kin­nis­tuo­ma­nik ja par­gi eest­ve­da­ja Hei­nar Hurt kur­tis siis, et kah­juks po­le Kiius öö­bi­mis­koh­ti, kü­la­lis­te­ma­ja an­naks või­ma­lu­se kor­ral­da­da par­gis mit­me­päe­va­seid üri­tu­si.

Ar­go Saul: „Tu­lin maail­ma­ko­ris­tus­päe­val Kiiu disc­gol­fi­par­gist ja mär­ka­sin mõi­saai­da aial müü­gi­kuu­lu­tust. Võt­sin maak­le­ri­ga ühen­dust, ta pak­kus ai­da juur­de ka ela­mut. See oli boo­nus. Ela­mu juur­de kuu­lub suur mõi­saaeg­ne kel­der. Kui tee­me mõi­sa ku­na­gi­sest ai­dast kü­la­lis­te­ma­ja, kus saa­vad öö­bi­da disc­gol­fi­par­gi ja ka Kuu­sa­lu val­la kü­la­li­sed, on see kõik ot­se­kui üks ter­vik. Sel pai­gal on pikk aja­lu­gu, Kiiu esi­me­ne mõi­sa­hoo­ne oli ai­da asu­ko­has.“
Ta mär­gib veel, et Ma­ka­ro­vi­telt os­te­tud kin­nis­tu on L-ku­ju­li­ne, maa ula­tub maan­tee ää­res paik­ne­va Kiiu kõrt­si­ni. Ela­mu ja kõrt­si va­he­le mõt­leb Nor­dic Hou­ses ehi­ta­da hoo­ne või ka­tu­sea­lu­se, kus saaks näi­teks müüa ko­ha­lik­ku kä­si­tööd ja ta­lu­toi­tu.

„Disc­gol­fi­par­ki ka­vat­se­me ra­ja­da klu­bi­hoo­ne, mis peaks nä­ha ole­ma Tal­lin­na-Nar­va maan­teel sõit­ja­te­le. Tei­se­le poo­le tee­me toot­mis­hoo­ne ja kü­la­lis­te­ma­ja koos ta­lu­tu­ru­ga – tu­run­da­me se­da­si Kiiut, te­kib sü­ner­gia eri vald­kon­da­de va­hel,“ lau­sub Nor­dic Hou­se­s juht.

Nor­dic Hou­ses – vas­tu­tus­tun­de­ga et­te­võ­te
Nor­dic Hou­ses on aas­taid pa­nus­ta­nud Kuu­sa­lu val­da – toe­ta­nud lin­du­de pe­sa­kas­ti­de val­mis­ta­mist ja üles­pa­ne­kut las­tea­su­tus­te juur­de, püs­ti­ta­nud Vi­ha­soos­se lin­nu­vaat­lus­tor­ni ja Kuu­sa­lu las­teaia­le õues­õp­pe­pa­vil­jo­ni, kin­ki­nud Kiiu disc­gol­fi­par­gi­le ra­ja­punk­ti­des­se ka­tu­sea­lu­sed, toe­ta­nud ra­ha­li­selt Ekst­rö­mi mars­si, ol­nud spon­sor ak­tiiv­se­te­le noor­te­le.

Ar­go Saul: „Ole­me nüüd võt­nud vas­tu ot­su­se, et ra­ha­li­si spon­sor­toe­tu­si me enam ei ja­ga, fir­mat oo­ta­vad ees suu­red in­ves­tee­rin­gud, mis on me pa­nus Kuu­sa­lu val­da. Ju­ba võe­tud pi­kaa­ja­list ko­hus­tust me ei kat­kes­ta – toe­ta­me igal aas­tal Kolga va­ba­taht­lik­ku pääs­te­ko­man­dot.“

Nor­dic Hou­ses osa­leb koos Puit­ma­ja­lii­tu kuu­lu­va­te fir­ma­de­ga EV 100 kin­gi­tu­se te­ge­mi­ses – Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi­le kin­gi­tak­se kaa­saeg­ne in­no­vaa­ti­lis­te la­hen­dus­te­ga puit­ma­ja. Üleand­mi­ne toi­mub 30. juu­nil 2019. Kin­gi­tav ma­ja on Nor­dic Hou­se­s too­dang Nor­dic COM­PACT, mis või­tis Aas­ta Te­ha­se­ma­ja 2015 kon­kur­si, la­hen­du­sed on teh­tud kaa­saeg­se­maks, kui olid kolm aas­tat ta­ga­si.

Ok­toob­ri lõ­pus kor­ral­das Nor­dic Hou­ses Kiiu tor­nis ümar­laua Kuu­sa­lu val­la ja koo­li, Kol­ga ko­gu­kon­na, Ees­ti äri­part­ne­ri­te esin­da­ja­te­ga. Rää­gi­ti kest­li­kust ja vas­tu­tus­tund­li­kust aren­gust – kui­das sea­da edas­pi­di­seid sih­te nii, et luua väär­tust et­te­võt­te­le en­da­le, aga ka fir­ma te­ge­vu­se­ga seo­tud hu­vig­rup­pi­de­le. Koos­tööd te­hak­se kon­sul­tat­sioo­ni­fir­ma­ga Sus­ti­ne­re, kes ju­hen­dab, kui­das oma äri­te­ge­vus lä­bi mõel­da laie­mas ühis­kond­li­kus kon­teks­tis. Olu­li­sed on ava­tud hoiak, ee­ti­li­ne ja õig­la­ne juh­ti­mi­ne, kesk­kon­na­hoid, töö­ta­ja­test hoo­li­mi­ne, pa­nus ko­ha­li­ku elu aren­gus­se.

Et­te­võt­tel Nor­dic Hou­ses on kaks oma­nik­ku – Ar­go Saul 55prot­sen­ti­li­se osa­lu­se­ga ja Nor­ra part­ner Ar­ne Moen oma fir­ma 45prot­sen­di­li­se osa­lu­se­ga.

Põ­hio­sa too­dan­gust, üle 80 prot­sen­di, eks­por­di­tak­se Nor­ras­se – pui­dust va­baa­ja­ma­jad, elu­ma­jad ja kor­ter­ma­jad. Nor­dic Hou­se­s puit­ma­ju os­te­tak­se veel Root­si ja Hol­lan­dis­se. Nor­dic COM­PACT elu­ma­ja on müü­dud ka Ees­tis – Pär­nus­se, Tal­lin­nas­se, Tar­tus­se, üks ma­ja asub Sal­mis­tul, Kei­las­se ker­ki­vad paa­ris­ma­jad.