Esmaspäev, 18. veebruar 2019
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

1105 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu aru­tas 30. jaa­nua­ri is­tun­gil taas käe­so­le­va aas­ta maa­mak­su tee­mat ning keh­tes­tas uue koa­lit­sioo­ni 10 poolt­hää­le­ga sa­mad maa­mak­su­mää­rad, mis keh­ti­sid 2018. aas­tal. Üht­la­si tun­nis­tas vo­li­ko­gu sa­ma ot­su­se­ga keh­te­tuks mul­lu ok­toob­ris eel­mi­se koa­lit­sioo­ni hääl­te­ga vas­tu võe­tud mää­ru­se, mil­le­ga oli 2019. aas­taks keh­tes­ta­tud va­ra­se­mast eri­ne­vad maa­mak­su­mää­rad. Uue val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kul muu­de­tud mää­ru­se vas­tu hää­le­ta­sid 30. jaa­nua­ri is­tun­gil 5 opo­sit­sioo­ni­vo­li­nik­ku, 3 jäid era­poo­le­tuks.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas vo­li­ko­gu­le maa­mak­su­mää­ra muut­mi­se eel­nõud tut­vus­ta­des, et val­la­va­lit­su­se­le lae­kus hul­ga­li­selt ra­hu­lo­le­ma­tust ja nu­ri­naid, väl­jen­da­ti aru­saa­ma­tust si­se­maa hin­nat­soo­nis teh­tud mak­su­soo­dus­tu­se ja ran­naäär­se räi­ge, enam kui kaks kor­da ker­ki­nud mak­su­tõu­su üle. Oli suu­sõ­na­li­si pöör­du­mi­si, kir­ja­li­ku pöör­du­mi­se sai val­la­va­lit­sus Sal­mis­tu ini­mes­telt. „Val­la­va­lit­sus võt­tis kõi­ke se­da ar­ves­se ning ot­sus­tas se­ga­du­se väl­ti­mi­seks te­ha vo­li­ko­gu­le et­te­pa­nek muu­ta mää­rust ja jät­ta keh­ti­ma need mak­su­mää­rad, mis keh­ti­sid eel­mi­sel aas­tal,“ lau­sus val­la­va­nem.

Mait Krööns­töm üt­les, et mul­lus­te maa­mak­su­mää­ra­de kor­ral jääb li­gi 90 000 eu­rot val­laee­lar­ves­se lae­ku­ma­ta, ja kü­sis, mis jääb sel­le sum­ma võr­ra val­las te­ge­ma­ta.

Ur­mas Kirt­si vas­tas, et val­lal puu­dub veel käe­so­le­va aas­ta ee­lar­ve: „Saa­me rää­ki­da mõ­just ee­lar­ve pro­jek­ti­le. Kui vä­he­neb tu­lu­de pool vei­di vä­hem kui 90 000 eu­ro võr­ra, tu­leb sa­mas ma­hus vä­hen­da­da ku­lu­de poolt, täp­se­malt sel­gub ee­lar­ve me­net­le­mi­se prot­ses­sis.“

Kris­to Pa­lu sõ­nas, et Sal­mis­tu kü­las ja­gu­ne­vad maad kah­te tsoo­ni, si­se­maa-pool­ses tsoo­nis on uue eel­nõu jär­gi maa­mak­su määr 2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mi­se hin­nast ja me­re­le lä­he­mal 1,2 prot­sen­ti. Ar­vu­tus näi­tab, et 2018. aas­ta mak­su­mää­ra­de jär­gi mak­sid Pe­das­saa­re su­vi­la­piir­kon­na maa­oma­ni­kud vä­hem­väär­tus­li­ku­ma maa eest 25 prot­sen­ti roh­kem maa­mak­su, kui me­re ää­res asu­va­te sa­ma suur­te, aga kal­li­ma­te krun­ti­de oma­ni­kud.

Val­la­va­nem tõ­des, et maa­maks ran­ni­kua­lal ja pi­sut kau­ge­mal on Sal­mis­tul eri­nev, kuid te­ma­le an­tud in­fo jär­gi mõ­ju­tas eel­mi­se koa­lit­sioo­ni keh­tes­ta­tud mak­su­määr reaal­selt ta­su­ta­va maa­mak­su osas eri­ti ebaõig­la­selt neid, kes said maa­re­for­mi käi­gus ta­lu­maad ta­ga­si ran­naäär­ses piir­kon­nas. Kui vaa­da­ta, kui pal­ju Sal­mis­tu ini­me­sed pea­vad maks­ma maa­mak­su kas ühel või tei­sel pool teed, mis on hin­nat­soo­ni­de piir, tu­leb ran­naäär­se­te ta­gas­ta­tud ta­lu­maa­de pu­hul ta­su­da maa­mak­su sa­du eu­ro­sid roh­kem.

„Täies­ti mõis­te­ta­ma­tu hin­nae­ri­sus on teh­tud ka hin­na­tsoo­nis, mis lõ­peb numb­ri­te­ga 009 – eel­mi­se val­la­va­lit­su­se sel­gi­tu­ses oli, et sel­le hin­na­tsoo­ni pu­hul on te­gu val­la sü­da­me­ga, mis on emot­sio­naal­ne ja mit­te­pä­dev sel­gi­tus,“ li­sas ta. Sel­les­se si­se­maa hin­na­tsoo­ni kuu­lu­vad Kol­ga, Uu­ri, Mus­ta­met­sa, Va­has­tu, Ka­ha­la, Si­gu­la, Hirv­li, Il­mas­ta­lu, Aru, Ko­su, Re­hat­se ja Kur­si kü­la.

Kris­to Pa­lu nen­tis rep­lii­gi­na Sal­mis­tu olu­kor­ra­le vii­da­tes: „Mõ­ne maao­ma­ni­ku tõt­tu keh­tes­ta­te ebaõig­la­se maa­mak­su sa­da­de­le teis­te­le maao­ma­ni­ke­le.“

Ur­mas Kirt­si mär­kis, või­ma­lik, et maa­mak­su­mää­rad tu­leb üle vaa­da­ta ja kor­ri­gee­ri­da, eel­nõu sai esi­ta­tud, sest põh­ja­li­ku­ma­teks ana­lüü­si­deks ae­ga ei ol­nud: „Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas te­ha sam­mu ta­ga­si. Võ­ta­me aja ma­ha, või­ma­lik, et tu­le­me aas­ta lõ­pus sel­le tee­ma juur­de uues­ti.“

And­res Hein­ver tu­le­tas meel­de, et um­bes aas­ta ta­ga­si, kui Ur­mas Kirt­si oli en­ne eel­mi­se ke­va­de või­mu­va­he­tust val­la­va­nem, kin­ni­tas ta, et 2019. aas­tal peab val­la tu­lu­sid kas­va­ta­ma maa­mak­su ar­vel: „Mis juh­tus nen­de sei­su­koh­ta­de­ga nüüd, kui Ur­mas Kirt­si on taas val­la­va­nem?“

Ur­mas Kirt­si vas­tas, et kõik või­ma­li­kud tu­lual­li­kad tu­leb üle vaa­da­ta ja kor­ri­gee­ri­da, val­la­va­lit­sus tu­leb maa­mak­su­mää­ra­de juur­de uues­ti aas­ta lõ­pus.

Enn Kirs­man: „Sain sel­le vo­li­ko­gu liik­meks hil­ju­ti. Esi­tan re­too­ri­li­se kü­si­mu­se – kui aas­ta ta­ga­si kõl­bas see sa­ma eel­nõu tei­le üks­meel­selt 2018. aas­ta mak­su­mää­ra­de keh­tes­ta­mi­seks, siis miks aas­ta hil­jem leia­te sel­lest ebaõig­lu­se?“

Mar­ti Hääl: „Eel­mi­ne val­la­va­lit­sus võt­tis mak­su­mää­ra­de koh­ta riik­li­kult tun­nus­ta­tud kin­nis­va­raeks­per­di sei­su­ko­ha. Kui pea­mi­ne põh­jus on 009 lõp­pe­va tsoo­ni ebaõig­lu­se la­hen­da­mi­ne, siis miks uus val­la­va­lit­sus läks se­da teed, et sel­le hin­nat­soo­ni mak­su­mää­ra muut­mi­se ase­mel luuak­se kor­da­des suu­rem ebaõig­lus ran­naäär­se­tes kü­la­des. Olen sel­le­le ebaõig­lu­se­le Ju­min­da pool­saa­re näi­tel va­rem ava­li­kult tä­he­le­pa­nu pöö­ra­nud. Maa­mak­su sea­du­se mõis­test läh­tu­valt peab­ki ole­ma kõr­gem sel­le kin­nis­va­rao­ma­ni­ku maa­maks, kel­lel on kal­lim maa.“

Val­la­va­nem rõ­hu­tas, et põh­jus ei ol­nud ai­nult 009 lõp­pe­va tsoo­ni mak­su­määr, vaid ka ran­naäär­se­te maa­de räi­ge mak­sus­ta­mi­ne: „Kui tuuak­se La­he­maa rah­vus­par­gi näi­de, siis tu­le­tan meel­de, et La­he­maal on maao­ma­ni­kel maa­mak­su soo­dus­tus 50 prot­sen­ti, mis olu­li­selt vä­hen­dab nen­de väl­ja­mak­seid mak­sua­me­ti­le. Val­la­va­lit­sus on tul­nud väl­ja et­te­pa­ne­ku­ga keh­tes­ta­da see maa­mak­su­määr, mil­le keh­tes­tas aas­ta eest vo­li­ko­gus sa­ma selts­kond.“

2018. aas­tal lae­kus Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves­se maa­mak­su 342 270 eu­rot, tä­na­vu­seks lae­ku­mi­seks prog­noo­sib val­la­va­lit­sus 348 000 eu­rot.

0

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus on 6 ala­list ko­mis­jo­ni. Seo­ses det­semb­ris toi­mu­nud või­mu­va­he­tu­se­ga jäid ko­mis­jo­nid juh­ti­de­ta ja ko­mis­jo­ni­de töö lak­kas.

Kol­me­le ko­mis­jo­ni­le va­li­ti uued ju­hid vo­li­ko­gu eel­mi­sel is­tun­gil 31. det­semb­ril: ee­lar­ve- ja ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni esi­me­heks Kal­mer Märt­son va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, asee­si­me­heks And­res Hein­ver va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­ni esi­me­heks Enn Kirs­man va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ja ase­esi­me­heks Avo Vest va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald ning ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni esi­me­heks Ur­mo Ris­ti­saar va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ja asee­si­me­heks Mait Kröönst­röm va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald.

30. jaa­nua­ri is­tun­gil said uued ju­hid sot­siaal­ko­mis­jon ning kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jon. Ka see­kord esi­tas koa­lit­sioon es­malt mõ­le­ma ko­mis­jo­ni ju­hi ko­ha­le kaks kan­di­daa­ti, kui opo­sit­sioon esi­tas oma­pool­se kan­di­daa­di, siis tei­ne koa­lit­sioo­ni kan­di­daa­ti­dest taan­das end. See­kord olid koa­lit­sioo­ni kan­di­daa­did sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­me­he ja asee­si­me­he ko­ha­le Kris­ti Ve­te­maa ja Mart Rei­mann va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, opo­sit­sioon esi­tas In­geld­rin Au­gi va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald. Kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni juh­ti­deks pak­kus koa­lit­sioon Raul Val­gis­te va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du ja Vär­ner Loots­man­ni Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast, opo­sit­sioo­ni kan­di­daat oli Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald. Mart Rei­mann ja Vär­ner Loots­mann taan­da­sid oma kan­di­da­tuu­ri.

Vo­li­ko­gu va­lis sa­la­ja­sel hää­le­ta­mi­sel 10 poolt­hää­le­ga sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­me­heks Kris­ti Ve­te­maa ja 8 poolt­hää­le­ga asee­si­me­heks In­geld­rin Au­gi. Kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni esi­me­heks sai Raul Val­gis­te 10, asee­si­me­heks Kris­to Pa­lu 8 poolt­hää­le­ga.

Ee­lar­ve- ja aren­gu­ko­mis­jon kin­ni­ta­ti esi­me­he Kal­mer Märt­so­ni et­te­pa­ne­kul 12liik­me­li­se­na. Li­saks te­ma­le ja And­res Hein­ve­ri­le on ko­mis­jo­nis Enn Kirs­man, Siim Nurk, Kris­ti Ve­te­maa, Tõ­nu Ida­vain, Mait Kröönst­röm, Hei­no Ju­no­lai­nen, Su­lev Vald­maa, Kai­do Ee­pold ja Lai­vi Kir­si­puu.

Ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jon on esi­me­he Enn Kirs­ma­ni et­te­pa­ne­kul 15liik­me­li­ne, pea­le te­ma ja Avo Ves­ti on ko­mis­jo­ni kin­ni­ta­tud Ing­rit Keer­ma, Jaan Roo­laid, Su­lev Vald­maa, Jan­ne Ker­do, Mar­ti Hääl, Ind­rek Link, Ma­ri­ka As­tor, Mart Laan­pe­re, Pi­ret Kam­ber, Il­vard Ee­rik­soo, Hel­dur Mee­rits, Tõ­nu Pii­bur ja Kris­ta Al­lik.

Ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jon on esi­mehe Ur­mo Ris­ti­saa­re et­te­pa­ne­kul sa­mu­ti 12liik­me­li­ne: koos ko­mis­jo­ni esi­me­he ja asee­si­me­he Mait Kröönst­rö­mi­ga veel Ai­vo Jõe­saar, Priit Pik­ko­ja, Ago Kat­vel, San­der Pii­be­mann, Kat­re Ka­ru, Ul­ve Märt­son, Tii­na Viir­na, Raien Enok, Ka­ri­na Sam­mel­selg ja Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li.
Raul Val­gis­te te­gi et­te­pa­ne­ku kin­ni­ta­da ka kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jon 12liik­me­li­ne – pea­le te­ma ja asee­si­me­he Kris­to Pa­lu on ko­mis­ko­nis Jan­ne Kal­lak­maa, And­ro Lai, Kai­do Tsel­ler, Rei­go Si­vi, Ran­no Pool, Ta­nel Tõn­sau, Sir­je Po­ti­sepp, Ma­rek Klais, Tii­na Sko­li­mows­ki ja Tag­ni Jõe­leht.

Sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­mees Kris­ti Ve­te­maa esi­tab ko­mis­jo­ni liik­me­te ni­me­kir­ja kin­ni­ta­mi­seks vo­li­ko­gu järg­mi­sel is­tun­gil.

Re­vis­jo­ni­ko­mis­jon töö­tab sa­mas koos­sei­sus, na­gu va­li­ti 2017. aas­ta lõ­pus: esi­mees Ma­dis Jõ­gi, liik­med Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li ja Kris­to Pa­lu.

0

Tä­na­vu­se tal­ve­peo eest­ve­da­ja Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas oli tant­suk­lu­bi Ro­sa Ver­de.

Ro­sa Ver­de tant­si­jad va­li­sid lau­päe­val, 2. veeb­rua­ril toi­mu­nud taid­lus­rüh­ma­de ühi­se­le peo­le len­nu­tee­ma. Kõik Kuu­sa­lu val­la ise­te­ge­vus­kol­lek­tii­vid said neilt kut­se „Wel­co­me to Air Kuu­sa­lu“ ehk „Te­re tu­le­mast Air Kuu­sa­lu par­da­le“. Ko­gu pi­du oli kor­ral­da­tud len­nu­rei­si­na ning rüh­ma­de­le loo­si­ti esi­ne­mis­tee­ma­de­na reis ku­sa­gi­le ek­soo­ti­lis­se koh­ta.

Nais­rah­va­tant­su­rühm Tiiud pi­di oma ees­ka­vas näi­ta­ma mi­ne­kut Tam­pe­re tan­go­mark­ki­na­le, Kol­ga Rah­va Tant­su Rühm Ja­mai­ca­le bo­bi­kel­gu tree­ning­laag­ris­se, Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid Se­vil­la fla­men­co­laag­ris­se, Vii­si­vee­re­ta­jad Brüs­se­lis­se see­ne­kas­va­ta­ja­te kon­ve­rent­si­le, Lee­si näi­te­ring kül­la Va­nua­tu inim­söö­ja­te­le.
Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri üle­san­ne oli män­gi­da ka­la­püü­gi­rei­si Kam­tšat­ka­le, Kuu­sa­lu li­ne­tant­si­jad eks­pe­dit­sioo­ni Lõu­na­na­ba­le. Ker­ge­muu­si­ka­koo­ri Hea Tu­ju Es­mas­päev siht­koht oli Pa­rii­sis Mou­lin Rou­ge. Ka­bu­ja­la­kes­tel tu­li kü­las­ta­da Ko­lum­bia nar­ko­kar­tel­li, Vii­mi­ku­tel Las Ve­ga­ses El­vi­se-kon­kurs­si.
Tee­ma­sid oli ja­ga­tud roh­kem, kuid mõ­ned kol­lek­tii­vid ei osa­le­nud ning ko­ha­le­tul­nu­test kolm loo­bu­sid see­kord et­teas­test.

Ro­sa Ver­de ju­hen­da­ja ja ko­gu peo väl­da­nud „len­nu­rei­si“ kap­ten Anu Likk tõ­des, et vii­ma­sel mi­nu­til esi­ne­mi­sest loo­bu­nud te­ki­ta­sid kor­ral­da­ja­te­le kee­ru­li­se olu­kor­ra. Tek­ki­nud prob­leem, kui­das aja­ka­va oo­ta­ma­tud tü­hi­mi­kud täi­ta, la­hen­da­ti ühi­se lii­ku­mis­ka­va­ga. Anu Likk õpe­tas rah­va ees es­malt Ro­sa Ver­de tant­si­jaid ja siis kut­su­ti kaa­sa löö­ma kõi­ki jul­geid pub­li­ku seast.

Anu Likk: „Len­nu­tee­ma pak­kus mei­le su­vel ühe esi­ne­mi­se ajal he­li­teh­nik, kui kuu­lis, kui­das rää­ki­si­me, et meie kor­ral­da­da on järg­mi­ne pi­du. Tee­ma osu­tus õi­geks, et­teas­te­te­ga tu­li vah­vaid la­hen­du­si, mi­da ei oleks­ki osa­nud oo­da­ta. Head meelt te­gi, et peo käi­gus ja ka lõ­pus tul­di üt­le­ma, kui to­re­das­ti oli ko­gu õh­tu al­gu­sest lõ­pu­ni ühes tee­mas lä­bi vii­dud. Te­gi­me nii, et vä­li­suk­sel ju­ba as­tu­ti ot­se­kui len­nu­jaa­ma, oli tur­va­kont­roll, vaa­da­ti üle si­se­ne­jad ja nen­de kaa­sa võe­tud pa­gas.“

Ta mär­kis, et tä­nab vä­ga tant­suks män­gi­nud Mee­lis-bän­di ja sel­le juh­ti Mee­lis Ka­se­vä­lit, kes rää­kis lu­gu­de va­he­le vah­vaid lu­gu­sid, mis ei ol­nud eel­ne­valt kok­ku le­pi­tud. Kõik see so­bis häs­ti ja oli suur pluss ko­gu peo­le.

Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja pe­re­nai­ne, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand: „Sel­le­le võr­ra­tu­le peo­le, mis me rah­va­ma­jas toi­mub tra­dit­sioo­ni­li­selt jaa­nua­ri lõ­pus või veeb­rua­ri al­gu­ses, pää­seb ai­nult siis, kui oled Kuu­sa­lu val­las te­gut­se­va taid­lus­kol­lek­tii­vi lii­ge. Tal­ve­peol tant­su­muu­si­kat tei­nud an­samb­lid on kor­du­valt kiit­nud, et see pi­du on pa­rim, kus nad esi­ne­nud, sest ne­mad­ki saa­vad ela­mu­se tä­nu me taid­le­ja­te hu­moo­ri­ka­te­le et­teas­te­te­le. See­kord­ne pi­du oli suu­re­pä­ra­ne, ai­täh Ro­sa Ver­de­le!“

Järg­mi­sel aas­tal kor­ral­da­vad tal­ve­peo uus­tul­nu­kad – Kuu­sa­lu li­ne­tant­si­jad ja ka­pell Kuus Alust.

0

Kuu­sa­lu Spor­di­kes­ku­s ja Kuu­sa­lu Noor­te­kes­ku­s kut­su­sid rah­vast lau­päe­va, 2. veeb­rua­ri hom­mi­kuks Ri­hu­mäe­le lu­me­lin­na ehi­ta­ma. Võist­kon­di ko­gu­nes 17 – emad-isad koos las­te­ga, paar las­te­võist­kon­da ja noor­te kot­kas­te võist­lus­tii­mi. Ehi­ta­ja­te töö hõl­bus­ta­mi­seks olid spor­di­kes­ku­se ümb­ru­ses­se kok­ku lü­ka­tud lu­me­kuh­jad. Mõ­ne suu­re­ma skulp­tuu­ri jaoks ka­su­ta­ti paa­ri lä­hes­tik­ku paik­ne­nud lu­me­hun­ni­kut. Kok­ku ehi­ta­ti 20 skulp­tuu­ri ning spor­di­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kad­ri Ida­vai­nu sõ­nul jäi veel ük­si­kuid lu­me­kuh­ja­sid, kel hu­vi, võib tul­la meis­ter­da­ma.

Lau­päe­val ei ol­nud su­lail­ma, soo­je­maks läks al­les pü­ha­päe­val. Et lu­me­ga saaks töö­ta­da, võe­ti vett es­malt kõr­va­l­asu­va koo­li pum­ba­ma­jast, vei­di hil­jem saa­bu­sid Kuu­sa­lu va­ba­taht­li­kud pääst­jad paa­kau­to­ga.
Kad­ri Ida­vain üt­les, et koos pe­re­de­ga ra­ja­ti spor­di­kes­ku­se juu­rde lu­me­lin­na kol­man­dat kor­da. Esi­me­sel kor­ral ehi­ta­ti lu­me­lin­na Kuu­sa­lu kü­la eest­ve­da­mi­sel 2010. aas­tal, aas­ta hil­jem kor­ral­das spor­di­kes­kus koos saa­li­ho­ki nais­kon­na­ga. Mõ­nel tal­vel on Kuu­sa­lu koo­lil ol­nud lu­mes­kulp­tuu­ri­de meis­ter­da­mi­se päev.

„Tä­na­vu­ne talv on lu­me­roh­ke ja lu­me­lin­na ehi­ta­mi­se koh­ta kü­si­ti mit­melt poolt. Kut­su­si­me ap­pi noor­te­kes­ku­se. Meil on hea meel, et päev läks kor­da, meis­ter­da­jaid oli üle 150, kõik tel­li­tud supp söö­di ära. Las­te­le on nüüd män­gi­mi­seks meie ma­ja juu­red vah­vad ku­jud, kut­sun vaa­ta­ma ja ka­su­ta­ma,“ lau­sus ta.
See­kord kind­lat tee­mat ega võist­kon­da­de suu­rust pol­nud mää­ra­tud, oli viie­liik­me­li­si rüh­mi, aga ka olu­li­selt suu­re­maid selts­kon­di.

Žü­riis­se kuu­lu­sid Va­na­kü­la kü­la­va­nem, ke­raa­mik Triin Põll­maa, Lok­sa koo­li hu­vi­juht ja abiõ­pe­ta­ja Ja­na Roo­pa ning Kuu­sa­lu koo­li kuns­tiõ­pe­ta­ja Mar­git Krönst­röm.

Žü­rii esi­mees Triin Põll­maa rää­kis, et skulp­tuu­rid olid vä­ga eriil­me­li­sed ja ük­si­ku­te võit­ja­te va­li­mi­se ase­mel ot­sus­ta­ti hin­na­ta eri­ne­vaid ka­te­goo­riaid ja ja­ga­da erip­ree­miaid.

Pä­ri­ma vär­vi­ka­su­tu­se eest pre­mee­ri­ti võist­kon­da Lu­me­ka­hur, kes meis­ter­das Tiig­ri. Kõi­ge funt­sio­naal­se­maks skulp­tuu­riks hin­na­ti Kilp­konn, mil­le te­gi võist­kond 4×4. Pa­ri­ma teos­tu­se erip­ree­mia läks võist­kon­na­le Kuu­sa­lu Noo­red Kot­kad 2 lu­mest Tan­ki eest. Pa­ri­ma ehi­tus­teh­ni­li­se töö eri­pree­mia sai võist­kond Ju­he, kes ehi­tas Dii­va­ni. Pa­ri­ma skulp­tuu­ri pree­mia läks võist­kon­na­le Kuu­sa­lu Kä­pad, ne­mad te­gid Hun­did ja Lõk­ke. Pa­ri­ma las­te­võist­kon­na pree­mia sai Ping­vii­nid, kes meis­ter­da­sid il­ma täis­kas­va­nu­te abi­ta lu­mest Sfink­si. Heaks tööks ni­me­ta­ti võist­kon­na Lu­me­val­lu­ta­jad teh­tud Paat ja Hül­jes. Lu­me­lin­na kõi­ki­de eri ele­men­ti­de koos­ka­su­ta­jaks ehk Kõi­ge Kõi­ge­maks ni­me­ta­ti võist­kon­na As­ja­pul­gad meis­ter­da­tud Juust ja Hii­red.

Au­hin­nad olid Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­se ja noor­te­kes­ku­se kin­ke­kaar­did ning laua­män­gud. Eriau­hin­na – ilu­tu­les­ti­ku ra­ke­tid – pa­ni väl­ja Ma­ti To­rop. See au­hind läks võist­kon­na­le Kuu­sa­lu Noo­red Kot­kad 2, kes las­kis ko­ha­lol­nu­te rõõ­muks ra­ke­tid õh­ku ko­he seal­sa­mas.

Triin Põll­maa kom­men­tee­ris, et ära said mär­gi­tud need tööd, mis hak­ka­sid eri­li­selt sil­ma: „Sel­le Kõi­ge Kõi­ge­ma töö juu­res oli vah­va, kui­das mui­du pi­si­ke­sed hii­red olid teh­tud to­hu­tult suu­relt, oli niiöel­da kas­tist väl­ja mõel­dud. Sa­mas oli skulp­tuur funkt­sio­naal­ne, lap­sed saa­vad suu­relt juus­tult liu­gu las­ta. Vär­ve oli ka­su­ta­tud pa­ras­ja­gu, pol­nud liial­da­tud.“

He­le­ri Pais­te Kuu­sa­lu Noor­te­kes­ku­sest sõ­nas, et lu­me­lin­na ehi­ta­mi­ne sõl­tub ma­ter­ja­list, sel tal­vel lund ja­gub, lau­päev Ri­hu­mäel näi­tas, koos on meis­ter­da­da lõ­bu­sam.

0

Kuu­sa­lu val­la juu­be­li­le pü­hen­da­tud aja­loo­se­mi­na­ri ning fo­to­näi­tu­se kor­ral­da­sid Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts ja Kol­ga­kü­la Selts. Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ko­gu­nes ree­de, 25. jaa­nua­ri pä­rast­lõu­nal sa­da­kond aja­loo­hu­vi­list.

Es­malt ava­ti rah­va­ma­ja fua­jees ja ga­le­riis näi­tus „Kuu­sa­lu ale­vik va­na­del fo­to­del“ – 32 suu­ren­da­tud fo­tot ja Kuu­sa­lu ale­vi­ku pla­nee­rin­gu­kaart 1933. aas­tast.

Fo­to­näi­tu­se koos­ta­nud ko­du-uu­ri­ja Sven-Olav Paa­vel rää­kis ava­mi­sel, kui­das sün­dis näi­tu­se idee: „Fa­ce­boo­ki-gru­pis Kuu­sa­lu Aja­lu­gu pos­ti­ta­ti aja­loo­li­si fo­to­sid, mi­da ka­su­ta­jad usi­nas­ti kom­men­tee­ri­sid. Tek­kis mõ­te ko­gu­da neist hu­vi­ta­va­mad kok­ku, täien­da­da li­sain­fo­ga ja te­ha eral­di näi­tus. Es­malt oli plaan kok­ku pan­na va­lik laie­mat piir­kon­da ka­jas­ta­va­test pil­ti­dest, aga rah­va­ma­ja po­le kum­mist. Ot­sus­ta­sin, et jää­vad pil­did ai­nult Kuu­sa­lu ale­vi­ku koh­ta. Erand on fo­tod Kiiu val­la­ma­ja­dest, va­nim neist 1899. aas­tast. Need pil­did haa­ku­sid aja­loo­se­mi­na­ri tee­ma­ga „Kuu­sa­lu vald 80“.“

Ta tut­vus­tas eral­di mõn­da va­ne­mat pil­ti, eri­ti juh­tis tä­he­le­pa­nu ühe­le va­ni­ma­le kva­li­teet­se­le üles­võt­te­le Kuu­sa­lu ki­ri­kust, mis pä­ri­neb ilm­selt 1901. aas­tast.

„Ku­na ma­ter­ja­li on ko­gu­ne­nud pal­ju, võiks ale­vi­kust teh­tud fo­to­dest edas­pi­di pan­na kok­ku ja trük­ki­da al­bu­mi, mi­da on hea kü­la­lis­te­le kin­ki­da. Ei teeks pa­ha koos­ta­da sel­li­ne al­bum ka kogu val­la koh­ta,“ ar­vas ta.

Se­mi­na­ri­päe­vaks and­sid korral­da­jad väl­ja brošüü­ri „Kuu­sa­lu vald 80“, kus on näi­tu­se ka­ta­loog, Sven-Olav Paa­ve­li teks­tid Kuu­sa­lu ale­vi­ku ku­ju­ne­mi­sest ja Kuu­sa­lu esi­mes­test päe­va­pilt­ni­kest ning Kol­ga aja­loo­la­se Ott Sand­ra­ku koos­ta­tud aja­loo­li­ne üle­vaa­de Kuu­sa­lu ko­ha­li­kust oma­va­lit­su­sest. Brošüür on ta­su­li­ne, saab os­ta rah­va­ma­jast.

Näi­tus jääb Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja märt­si lõ­pu­ni. „Olek­si­me rõõm­sad, kui näi­tus oleks edas­pi­di eks­po­nee­ri­tud ka mu­jal Kuu­sa­lu val­la teis­tes piir­kon­da­des,“ tea­ta­sid kor­ral­da­jad.

Rah­va­ma­ja saa­lis an­dis Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht ja „EV100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no Tor­mi­se-selt­si te­gev­ju­hi­le Ul­vi Ran­na­le üle „EV 100“ kin­gi­tus­te plaa­di. Se­mi­nar, näi­tus ja brošüür on kor­ral­da­ja­te kin­gi­tus Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­vaks. Ul­vi Rand üt­les, et kin­gi­tu­sep­laat jääb esial­gu näi­tu­se juur­de, prae­gu on kin­ni­ta­tud Kuu­sa­lu ale­vi­ku plaa­ni kõr­va­le. Kui näi­tus viiak­se mu­ja­le, lä­heb kaa­sa ka kin­gi­tu­sep­laat, hil­jem jääb see Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja sei­na­le.

Aja­loo­se­mi­nar kes­tis viis tun­di. Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dur Hei­ki Pär­di rää­kis Kuu­sa­lu al­vi­ku ar­hi­tek­tuu­rist, Ott Sand­rak Kuu­sa­lu val­la aja­loost ja tei­ses et­te­kan­des tut­vus­tas Bri­ti agen­ti Ro­nald Set­hi, Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier kõ­ne­les Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koo­li­dest, Kol­ga mõi­sao­ma­ni­ku esin­da­ja Mee­lis Ron­do bo­heem­li­kust mõis­ni­kust Eric Sten­boc­kist. Kuu­sa­lu val­la en­dis­test val­la­juh­ti­dest osa­le­sid ja mee­nu­ta­sid val­la al­gu­sae­gu Ur­mas Kirt­si, Ta­jo Ka­da­jas ja Enn Kirs­man. Järg­nes sõit Kii­du, val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si te­gi õh­tu­se eks­kur­sioo­ni re­no­vee­ri­tud Kiiu mõi­sas, mil­les asub Kuu­sa­lu val­la­ma­ja. Hu­vi­li­si ko­gu­nes mõi­sa poo­le­sa­ja rin­gis. Pä­rast ring­käi­ku pa­ku­ti mõi­sa saa­lis tor­ti. Se­mi­na­ril rää­gi­tut ka­jas­ta­me põh­ja­li­ku­malt järg­mis­tes Sõ­nu­mi­too­ja­tes.

0

Viien­dat kor­da toi­mu­nud Ekst­rö­mi mar­si­ga tä­his­ta­ti lau­päe­val, 26. jaa­nua­ril 100 aas­ta möö­du­mist ajast, kui Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja Vi­ru rin­del võit­le­sid Soo­me va­ba­taht­li­kud ja nen­de roots­la­sest juht, ko­lo­nel Mar­tin Ekst­röm. Soo­me va­ba­taht­li­ke la­hin­gu­tee al­gas sa­da aas­tat ta­ga­si Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na maa­delt.

Ekst­rö­mi mar­si­le ko­gu­ne­nud rah­vas sai en­ne mat­ka­ra­da­de­le mi­ne­kut taas jäl­gi­da sõ­ja­a­ja­loo klu­bi Front Li­ne Ees­ti liik­me­te näi­dis­la­hin­gut. Mul­lu oli näi­dis­la­hing mõi­sa pea­hoo­ne kõr­val, see­kord ma­ja ees. Eest­las­te poo­lel te­gid kaa­sa Soo­me rat­sa­väe pä­ri­mu­sü­hin­gu Raa­ku­na­kil­ta va­ba­taht­li­kud, sel­jas soom­las­te eel­mi­se sa­jan­di al­gu­se mund­rid. Kui suu­rem osa mat­ka­ja­test olid suun­du­nud ra­ja­le, tu­lid Ra­kuu­na­kil­ta kolm esin­da­jat aja­loo­lis­tes vor­mi­des mõi­sa­hoo­ne et­te ka ho­bus­te sel­jas. Fil­mi­ti ja pil­dis­ta­ti koos Front Li­ne Ees­ti va­ba­taht­li­ke­ga, an­ti in­terv­juu­sid ja ae­ti oma­va­hel jut­tu. Mee­lis Ron­do do­ku­men­taal­film Ekst­rö­mi mar­sist esi­li­nas­tub Soo­mes filmifes­ti­va­lil DocPoint.

Ekst­rö­mi mar­si eest­ve­da­ja, kait­se­liit­la­ne, MTÜ Est­lan­der juht Er­ki Vaik­re üt­les, et eri­ti hea meel on soom­las­te se­ni­sest roh­ke­maar­vu­li­se­ma osa­le­mi­se üle: „On suurt tun­nus­tust väärt see, kui­das nad nä­gid vae­va, et saa­da sel­ga ajas­tut­ruud vor­mid, ning tu­lid meie üri­tu­se­le rat­sa.“

Koos­tööst eest­las­te­ga ja Va­ba­dus­sõ­jast kõ­ne­les en­ne näi­dis­la­hin­gut Soo­me suur­saat­kon­na pres­si­nõu­nik Han­ne­le Val­kee­nie­mi. Ta tä­nas kor­ral­da­jaid, Ekst­rö­mi marss on vä­ga hea viis mee­nu­ta­da ka­he rii­gi rel­va­vend­lust. Igal soo­me va­ba­tah­li­kul oli oma põh­jus, miks tu­li Ees­tis­se, kuid üks oli ühi­ne – meie tur­va­li­sus on ühi­ne, Hel­sin­gis on ala­ti ker­gem hin­ga­ta, kui Tal­lin­nas on sõb­ra­meel­ne ja mit­te val­lu­ta­mis­tah­te­li­ne va­lit­sus.

Ta li­sas, et Kuu­sa­lu val­da on mae­tud Va­ba­dus­sõ­jas osa­le­nu­test soo­me va­ba­taht­li­kest esi­me­se­na lan­ge­nud Au­kus­ti Tuo­mi­nen, kes oli aas­taid unus­ta­tud, te­ma haua­ki­vi ava­ti pi­du­li­kult EV 100 üri­tus­te raa­mes Kuu­sa­lu kal­mis­tul jaa­nua­ri al­gu­ses. Han­ne­le Val­kee­nie­mi kut­sus üles, kui ae­ga, min­ge lä­bi Kuu­sa­lu kal­mis­tult, et aus­ta­da lan­ge­nuid.

Soo­me pä­ri­mu­sü­hin­gu liik­med tu­lid Ekst­rö­mi mar­si­le tä­nu Raa­ku­na­kil­ta ju­ha­tu­se liik­me­le Joo­nas Le­hi­koi­ne­ni­le, kes lu­ges sel­le koh­ta in­ter­ne­tist ning kir­ju­tas kaks aas­tat ta­ga­si Er­ki Vaik­re­le. Joo­nas Le­hi­koi­nen on üliõ­pi­la­ne ja sõ­jaa­ja­loo­hu­vi­li­ne, ta rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Soo­mes ei ole sõ­jaa­ja­loo üri­tus­tel nii­su­gu­seid näi­dis­la­hin­guid, na­gu teeb Front Li­ne Ees­ti. Kel hu­vi ja ta­hab kaa­sa te­ha, tu­leb Ees­tis­se osa­le­ma. Te­ma on ol­nud veel Val­ga näi­dis­la­hin­gus ning soo­vib saa­da en­da Vii­pu­ri sõ­ja­väeo­sa aja­loo­li­se­le vor­mi­le li­saks ka Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja aeg­set mund­rit.

Kol­ga mõi­sa pea­hoo­nes olid Ekst­rö­mi mar­si ajal taas va­na aja laat, näi­tu­sed, töö­toad ja ajas­tu­ki­no. Män­gis Kuu­sa­lu pa­su­na­koor. Kol­ga koo­li­ma­ja lä­he­dal oo­tas mat­ka­jaid kait­se­liit­las­te au­to­saun.

Mat­ka­jad said nu­ti­sead­me abil ka­su­ta­da vir­tuaal­seid ra­ja­kaar­te, ja­ga­ti ka trü­ki­tud kaar­te. Nii 7-, 15- kui 30ki­lo­meet­ri­ne ra­da jõud­sid Kol­ga koo­li juur­de, kus kut­su­ti mat­ka­jaid koo­li­maj­ja hea­te­ge­vus­koh­vi­kus­se. Kol­ga kool te­gi lau­päe­va koo­li­päe­vaks, õpi­la­sed käi­sid Ekst­rö­mi mar­sil mat­ka­mas. Hea­te­ge­vus­koh­vi­ku­ga ko­gu­ti ra­ha Kol­ga koo­li staa­dio­ni­rin­gi toe­tu­seks. Õpe­ta­jad sel­gi­ta­sid, et kui­gi valla uus koa­lit­sioon on lu­ba­nud staa­dio­ni­rin­gi ehi­tust toe­ta­da, ot­sus­ta­ti väl­ja­kuu­lu­ta­tud akt­sioon el­lu viia. Kui ko­gu­tud ra­ha po­le jook­su­rin­gi jaoks va­ja, os­te­tak­se sel­le eest spor­di­va­hen­deid.

Soo­me suur­saat­kon­na pres­si­nõu­nik Han­ne­le Val­kee­nie­mi kõn­dis 15ki­lo­meet­ri­sel mat­ka­ra­jal ning kii­tis. „Aja­loo ja ter­vi­ses­por­di ühen­da­mi­ne on suu­re­pä­ra­ne mõ­te. Olin ül­la­tu­nud, et osa­le­jaid on nii pal­ju. Pä­rast mars­si käi­sin põ­gu­salt Kuu­sa­lu kal­mis­tul ter­vi­ta­mas Au­kus­ti Tuo­mi­ne­ni, jät­sin haua­le küün­la. Oli hea meel avas­ta­da, et ta haua­ni viis sis­se­käi­dud ra­da. Ekst­rö­mi mar­si met­sa­ra­da meel­dis, läk­sin sin­na järg­mi­sel päe­val uues­ti.“

Tu­leb ka kuues Ekst­rö­mi marss
Er­ki Vaik­re lau­sus Sõ­nu­mi­too­ja­le pä­rast Ekst­rö­mi mars­si, et sel­le kor­ral­da­mi­ne tä­hen­das tal­le ja abi­kaa­sa Bri­git­ta­le Est­lan­de­ri pool­se­te pea­kor­ral­da­ja­te­na ja La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­nai­se­le Liis Bur­ki­le poo­leaas­tast et­te­val­mis­tus­tööd, mis lõp­pe­sid nel­ja pin­ge­li­se nä­da­la­ga.

„Et as­jad su­juk­sid ala­tes vee­bi­ku­jun­du­sest ja pla­ka­ti­test ku­ni ra­da­de et­te­val­mis­ta­mi­se­ni pak­sus lu­mes, tu­li te­ha pik­ki töö­päe­vi. Ini­me­sed olid tä­nu­li­kud, kii­de­ti, sel­le ni­mel me te­gut­se­me­gi. Aga hak­ka­me ära vä­si­ma. Kuu­lu­ta­si­me ju­ba Fa­ce­boo­kis, et järg­mi­sel aas­tal tä­his­ta­me Ekst­rö­mi mar­si­ga Tar­tu ra­hu 100. aas­ta­päe­va. Eda­si po­le enam kin­del,“ rää­kis ta.

Mat­ka­jaid oli mar­sil 2500, nagu oli ka mul­lu. Ekströmi marsi kostüümipreemia said Rakuunakilta ratsanikud.

0

Ani­ja ja Raa­si­ku val­las, Lok­sa lin­nas töö­ta­vad va­li­mis­jaos­kon­nad sar­na­selt va­ra­se­ma­ga.

Eel­seis­va­tel rii­gi­ko­gu va­li­mis­tel on Kuu­sa­lu val­las kaks va­li­mis­jaos­kon­da se­ni­se nel­ja jaos­kon­na ase­mel. Se­ni on va­li­mis­jaos­kon­nad töö­ta­nud va­li­mis­te ajal Kuu­sa­lus, Kiius, Kol­gas ja Kol­ga­kü­las. Nüüd on vald ja­ga­tud val­la­va­lit­su­se ot­su­se­ga ka­heks, lõu­na pool on Kuu­sa­lu va­li­mis­jaos­kon­na nr 1 ning põh­ja pool Kol­ga­kü­la va­li­mis­jaos­kon­na nr 2 piir­kond, kus­juu­res Kol­ga­kü­la jaos­kond hõl­mab ka Kol­ga ale­vi­ku ja sel­le ümb­ru­se kü­lad.

Jaos­kon­da­de ar­vu ot­sus­tas vä­hen­da­da ja moo­dus­tas uued jaos­kon­nad Kuu­sa­lu val­la eel­mi­ne val­la­va­lit­sus möö­du­nud aas­ta lõ­pus. Val­la­sek­re­tär Lii­sa Ojan­gu sel­gi­tas siis, et va­ba­rii­gi va­li­mis­tee­nis­tus soo­vi­tas jaos­kon­da­de ar­vu üle vaa­da­ta, ku­na olu­li­selt on kas­va­nud elekt­roo­ni­li­selt hää­le­ta­va­te va­li­ja­te arv, ko­ha­peal käib jaos­kon­nas va­li­mas jär­jest vä­hem rah­vast.

En­ne jõu­le taas Kuu­sa­lu val­la­va­ne­maks va­li­tud Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­rib, et seo­ses muu­da­tus­te­ga on va­li­ja­tel nüüd kee­ru­li­sem ko­ha­peal va­li­mas käia, tu­leb täp­selt jäl­gi­da, mil­lal on oma piir­kon­na hää­le­ta­mis­ruum ava­tud, kuid uus val­la­va­lit­sus ei jõud­nud ot­sust üm­ber te­ha.

Suu­rim muu­tus seo­ses rii­gi­ko­gu va­li­mis­te­ga on see, et va­li­mis­te­päe­val, pü­ha­päe­val, 3. märt­sil töö­ta­vad va­li­mis­jaos­kon­nad ai­nult Kuu­sa­lus ja Kol­ga­kü­las. Kuu­sa­lus on hää­le­ta­mis­ruum kuns­ti­de koo­lis, Kol­ga­kü­las tra­dit­sioo­ni­li­selt rah­va­ma­jas.

Kuu­sa­lus saab eel­hää­le­ta­da ai­nult ühel päe­val – kol­ma­päe­val, 27. veeb­rua­ril. Es­mas­päe­val ja tei­si­päe­val, 25. ja 26. veeb­rua­ril on eel­hää­le­ta­mi­seks ava­tud hää­le­ta­mis­ruum Kiiu mõi­sas.

Kol­ga­kü­las eel­hää­le­ta­da po­le või­ma­lik. Es­mas­päe­val, 25. veeb­rua­ril on hää­le­ta­mis­ruum ava­tud eel­hää­le­ta­mi­se ajal Lee­si rah­va­ma­jas. Tei­si­päe­val, 26. veeb­rua­ril saab eel­hää­le­ta­mas käia Vii­nis­tu rah­va­ma­jas ning kol­ma­päe­val, 27. veeb­rua­ril Kol­ga muu­seu­mis.

Eel­hää­le­ta­da on või­ma­lik oma elu­ko­ha­järg­se va­li­mis­jaos­kon­na hää­le­ta­mis­ruu­mi­des, see­ga kõik va­li­jad, kel­le re­gist­ri­järg­ne elu­koht on va­li­mis­jaos­kon­na nr 1 piir­kon­nas, saa­vad eel­hää­le­ta­da ole­ne­valt päe­vast kas Kuu­sa­lus või Kiius ning kõi­gil va­li­mis­jaos­kon­na nr 2 va­li­ja­tel on või­ma­lik eel­hää­le­ta­mas käia kas Lee­sil, Vii­nis­tul või Kol­gas. Need va­li­jad, kel­le elu­koht on re­gist­ris Kuu­sa­lu val­la täp­su­se­ga, saa­vad hää­le­ta­da va­li­mis­jaos­kon­nas nr 1.
Kuu­sa­lu val­la kant­se­leis­pet­sia­list val­la­sek­re­tä­ri üle­san­ne­tes Es­ta Nurm­sa­lu too­ni­tab, et kind­las­ti tu­leks vaa­da­ta ko­ju saa­de­ta­vat va­li­ja­kaar­ti, kus on kir­jas, mil­li­ses jaos­kon­nas saab hää­le­ta­da ning hää­le­ta­mis­ruu­mi­de asu­ko­had ja töö­ajad.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sõ­nul on val­la­va­lit­su­sel ka­vas tel­li­da va­li­mis­te­päe­vaks, 3. märt­siks sõit­ma bus­sid, et va­li­jad pää­sek­sid pa­re­mi­ni va­li­ma. In­fo bus­sig­raa­fi­ku­te koh­ta ava­li­kus­ta­tak­se edas­pi­di.

Ani­ja val­las 3 jaos­kon­da
Ani­ja val­las on en­di­selt kolm va­li­mis­jaos­kon­da, need asu­vad Keh­ras, Ala­ve­res ja Aeg­vii­dus. Keh­ra ja Ala­ve­re jaos­kon­nad asu­vad ko­ha­li­kes rah­va­ma­ja­des, Aeg­vii­du jaos­kond raa­ma­tu­ko­gus. Kõik kolm va­li­mis­jaos­kon­da on ava­tud ka eel­hää­le­ta­mi­se päe­va­del 25.-27. veeb­rua­ril. Väl­jas­pool elu­ko­ha­järg­set va­li­mis­jaos­kon­da saab eel­hää­le­ta­da vaid Keh­ras ja Aeg­vii­dus. Va­li­jad, kel­le elu­ko­haand­med on rah­vas­ti­ku­re­gist­ris­se kan­tud Ani­ja val­la täp­su­se­ga, saa­vad hää­le­ta­da Keh­ra va­li­mis­jaos­kon­nas.

Raa­si­ku val­las en­di­selt 2 jaos­kon­da
Ka Raa­si­ku val­las on en­di­selt kaks va­li­mis­jaos­kon­da. Need on Aru­kü­las val­la­ma­jas ja Raa­si­kul rah­va­ma­jas, mõ­le­mad on ava­tud ka eel­hää­le­ta­mi­se ajal. Väl­jas­pool elu­ko­ha­järg­set jaos­kon­da va­li­jad saa­vad eel­hää­le­tu­sel osa­le­da vaid Aru­kü­las. Ka need, kel­le elu­ko­haand­med on rah­vas­ti­ku­re­gist­ris­se kan­tud Raa­si­ku val­la täp­su­se­ga, saa­vad hää­le­ta­da üks­nes Aru­kü­la va­li­mis­jaos­kon­nas.

Lok­sal üks jaos­kond
Ko­gu Lok­sa linn on ka see­kord ühes va­li­mis­jaos­kon­nas. Hää­le­ta­mis­ruum on ava­tud lin­na­va­lit­su­se saa­lis.

0

Uue ava­li­ku kon­kur­si tu­le­mu­se­na on Kuu­sa­lu val­lal taas üks sot­siaalt­rans­por­di­tee­nu­se osu­ta­ja.

„Va­ne­mad ini­me­sed üt­le­vad, nad po­le har­ju­nud sel­li­se luk­su­se­ga, et viiak­se ars­ti juur­de väi­ke­bus­si­ga,“ mär­gib Tii­na Peen­sa­lu, kes te­gut­seb Kop­li­met­sa OÜ in­va­bus­si klien­di­saat­ja­na.

Ta sel­gi­tab, et ka­hel va­ra­se­mal aas­tal on Kuu­sa­lu val­las sõi­du­ta­tud sot­siaalt­rans­por­di va­ja­jaid in­va­sõi­tu­deks ko­han­da­tud mah­tu­ni­ver­saal-au­to­de­ga, mis on olu­li­selt väik­se­mad. Kop­li­met­sa OÜ ka­su­tab in­va­bus­si Volks­wa­gen Craf­ter, mil­lel on tõs­tuk. Bus­sis saab sõi­ta ka ra­tas­too­lis is­tu­des või kan­de­raa­mil la­ma­des.

Kop­li­met­sa OÜ in­va­bus­si juht ja va­ja­du­sel sa­mu­ti klien­di saat­ja-abi­li­ne on Too­mas Peen­sa­lu – kui on tar­vis, ai­tab te­ma­gi sot­siaalt­rans­por­di tel­li­nud ini­me­sel rii­des­se pan­na, ko­dust au­tos­se ja siht­ko­has ars­ti juur­de min­na ning ko­ju ta­ga­si jõu­da. Too­mas Peen­sa­lu on kuus aas­tat töö­ta­nud Soo­mes in­va­tak­so ju­hi­na. Ka Tii­na Peen­sa­lu oli Soo­mes sot­siaal­töö­ta­ja – kaup­lu­se­töö kõr­valt oli poo­le ko­ha­ga ea­ka­te ko­dua­bis­ta­ja.

Ko­du­kan­ti tu­lid nad ta­ga­si 2016. aas­tal. Fir­ma­le on pan­dud nen­de Kuu­sa­lu val­las Valk­la kü­las asu­va ko­du­ta­lu ni­mi – Kop­li­met­sa. Pe­rel oli plaan ha­ka­ta oma et­te­võt­te­ga ko­du­val­las in­vat­rans­por­di tee­nust osu­ta­ma, kuid ka­hel esi­me­sel aas­tal ei pak­ku­nud nad val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud han­kes kõi­ge sood­sa­mat hin­da ning neid ei va­li­tud.

Kui mul­lu­ne tee­nu­seo­su­ta­ja kat­kes­tas aas­ta tei­ses poo­les isik­li­kel põh­jus­tel le­pin­gu, ot­sis val­la hoo­le­kan­de­tee­nis­tus sü­gi­sel kon­kur­si­ga uut fir­mat. Ent kon­kurss ebaõn­nes­tus ning pöör­du­ti ot­se et­te­võ­te­te poo­le ja pa­lu­ti hin­na­pak­ku­mist. Oma hin­na­soo­vi esi­ta­sid 5 fir­mat. Neist ot­sus­ta­ti va­li­da le­pin­gu­part­ne­ri­teks kaks et­te­võ­tet – Tu­li­ka Tak­so OÜ, kui ei va­ja­tud saat­jat, ja Kop­li­met­sa OÜ, kui klien­di­le oli tar­vis saat­jat. Nii jõu­ti töö­ta­da lü­hi­kest ae­ga, sest le­pin­gu võis sõl­mi­da aas­ta lõ­pu­ni, tä­na­vu­seks aas­taks tu­li lä­bi viia uus kon­kurss.

Aas­ta al­gu­ses väl­ja kuu­lu­ta­tud kon­kur­si täh­ta­jaks, 18. jaa­nua­riks esi­ta­sid tee­nus­ki­lo­meet­ri, oo­te­tun­ni, klien­di abis­ta­mi­se ja saat­mi­se hin­na koh­ta pak­ku­mi­se 3 et­te­võ­tet. Sood­sai­mat hin­da kü­sis Kop­li­met­sa OÜ, kel­le Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kin­ni­tas eel­mi­sel nel­ja­päe­val, 24. jaa­nua­ril kon­kur­si võit­jaks. Le­ping sõl­mi­tak­se taas aas­ta lõ­pu­ni.

Tee­nus­ki­lo­meet­ri hind jääb ala­tes 1. veeb­rua­rist sa­maks, mis oli Kop­li­met­sa in­va­bus­sil ka se­ni – 1 eu­ro ki­lo­meet­ri eest, ki­lo­meet­reid ar­ves­ta­tak­se klien­di ko­dust siht­ko­ha­ni ja ta­ga­si. Tee­nu­se ka­su­ta­jal tu­leb oma­osa­lu­se­na ta­su­da 0,25 eurot ki­lo­meet­ri eest, se­ni oli 0,30 eurot. Kui sõit jääb lü­he­maks kui 10 ki­lo­meet­rit, on tee­nu­se saa­ja omao­sa­lus 10 eu­rot. Ras­ke ja sü­ga­va puu­de­ga isi­ku­tel on või­ma­lik taot­le­da eri­ti ras­ke­te juh­tu­mi­te kor­ral omao­sa­lu­sest va­bas­tust, mil­le ot­sus­tab val­la juh­tiv hoo­le­kan­des­pet­sia­list.

Kuu­sa­lu val­la juh­tiv hoo­le­kan­des­pet­sia­list Al­vi Karp üt­leb, et klien­ti­delt on kuul­dud se­ni­se kol­me koos­töö­ta­tud kuu jook­sul Kop­li­met­sa sot­saalt­rans­por­di­tee­nu­se koh­ta pal­ju kii­du­sõ­nu: „Ta­ga­si­si­de on ini­mes­telt vä­ga po­si­tiiv­ne. Tee­nu­se­ga ol­lak­se ra­hul ja kii­de­tak­se, et Peen­sa­lud on vä­ga lah­ked ja abi­val­mis.“

Ka Too­mas ja Tii­na Peen­sa­lu sõ­na­vad, et on koos­töö­ga ra­hul. Too­mas Peen­sa­lu mär­gib, et meie va­ne­mad ini­me­sed võik­sid ol­la jul­ge­mad – kui po­le või­ma­lik en­dal min­na poo­di, ap­tee­ki, ars­ti juur­de, siis he­lis­ta­da val­la­maj­ja ja an­da oma mu­rest sot­saal­töö­ta­ja­te­le tea­da.

„He­lis­ta­ge jul­ges­ti, val­la hoo­le­kan­de­töö­ta­jad ei tea ega saa teid mui­du ai­da­ta. Ees­ti abi­va­ja­jad on ta­ga­si­hoid­li­kud. Soo­mes on ini­me­sed nõud­li­ku­mad. Soo­mes oli ka sel­li­ne ju­hus, et üks va­nai­ni­me­ne tea­tas, te­ma küll Volks­wa­ge­nis­se ei is­tu, on har­ju­nud Mer­ce­de­se­ga sõit­ma. Ja tel­li­ti­gi tei­ne in­va­buss,“ rää­gib Too­mas Peen­sa­lu ning li­sab, Soo­mes on hoo­le­kan­de­tee­nus sea­tud nii, et kor­rus­ma­ja­des üle­mis­tel kor­rus­tel ela­va­te­le abi­va­ja­ja­te­le lei­tak­se kor­ter alu­mi­se­le kor­ru­se­le, kui nad tre­pist enam käia ei saa. Meil po­le veel sel­li­seid või­ma­lu­si.

Sot­siaalt­rans­por­di tee­nus Kuu­sa­lu val­las

Sot­siaalt­rans­por­di­tee­nust osu­ta­ti Kuu­sa­lu val­las 2018. aas­tal 77 ini­me­se­le, ena­mik sõi­tu­dest olid seo­tud ars­til või me­dit­sii­ni­li­sel prot­se­duu­ril käi­mi­se­ga. Kuu­sa­lu val­la­le läks tee­nu­se osu­ta­mi­ne maks­ma kok­ku 16 028,45 eu­rot, isi­ku­te omao­sa­lus kok­ku oli 3876,24 eu­rot.
Sot­siaalt­rans­por­ti saab tel­li­da, kui he­lis­ta­da val­la­maj­ja hoo­le­kan­de sek­re­tä­ri­le. Tee­nu­se tel­li­ja peab esi­ta­ma kir­ja­li­ku aval­du­se, mil­les too­du põh­jal ot­sus­ta­tak­se tee­nu­se saa­mi­se va­ja­dus.

0

Kot­ka tamm Kuu­sa­lu val­las on ala­tes 2016. aas­ta su­vest lõ­hu­tud, Val­ge­jõ­gi al­la las­tud ja pais­jär­ve enam po­le. Tam­mi oma­nik AS Ge­ne­raa­tor on aas­taid taot­le­nud kesk­kon­naa­me­tilt vee eri­ka­su­tu­se lu­ba, et tamm korrasta­da ja käi­vi­ta­da Kot­kal uues­ti hüd­roe­lekt­ri­jaam, kuid po­le lu­ba saa­nud. AS Ge­ne­raa­tor vaid­lus­tas loast keel­du­mi­se koh­tus.

Prae­gu­seks on jõu­tud olu­kor­da, kus ko­hus pak­kus komp­ro­miss­la­hen­du­se­na, et riik os­tab oma­ni­kult tam­mi ära. AS Ge­ne­raa­tor ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium tel­li­sid pai­su hin­na väl­ja­sel­gi­ta­mi­seks ühi­selt eks­per­tar­va­mu­se. Ent os­tu­hin­nas ei jõu­tud kok­ku­lep­pe­le ja koh­tup­rot­sess jät­kub.

AS Ge­ne­raa­tor juht Jan Nii­lo rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et eks­pert pak­kus hin­na, kuid mi­nis­tee­rium tea­tas, et on val­mis ta­su­ma sel­lest küm­me kor­da vä­hem: „Eks­per­di pa­ku­tud hind pol­nud sel­li­ne, ei oleks saa­nud ra­ja­da sa­ma­väär­se aas­ta­too­dan­gu­ga päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma, kuid see oleks olnud mingilgi määral mõistlik. Vaid­le­me koh­tus eda­si. Mei­le so­biks vä­ga, kui saak­si­me paisu korras­ta­da, ra­ja­da vii­ma­st teh­ni­kat kasutades ka­la­pää­su. Ko­gu maailm on täis kaa­saeg­seid la­hen­du­si, ole­me käi­nud nen­de­ga tut­vu­mas. Aust­rias ka­su­ta­tak­se näi­teks kru­vi-ka­la­pää­su ja seal on ol­nud juh­tu­meid, kui loo­dus­lä­he­da­ne ka­la­pääs on ma­ha lõ­hu­tud, asen­da­tud kru­vi-ka­la­pää­su­ga.“

Kot­kal lõp­pes elekt­ri toot­mi­ne 2001. aas­tal. Kot­ka kü­la­rah­vas on toe­ta­nud tam­mi ja elekt­ri­jaa­ma taas­ta­mi­se plaa­ne ning soo­vib, et Val­ge­jõe­le te­kiks taas pais­järv, sel­lest rää­gi­ti ka viimasel kü­la­koo­so­le­kul.

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi ka­la­va­ru­de osa­kon­na ju­ha­ta­ja Her­ki Truus sel­gi­tab: „Põ­hi­mõt­te­li­ne prob­leem seis­neb sel­les, et hüd­roe­ner­gia ka­su­ta­mi­seks tu­leb ve­si juh­ti­da tur­bii­ni­des­se. Töö­ta­vat ka­la­pää­su po­le pa­ral­leel­selt või­ma­lik te­ha, vett mõ­le­ma­le ei jät­ku või tu­le­neb sel­lest ri­da prob­lee­me ja ris­ke, mis ko­ge­mu­se põh­jal ala­ti rea­li­see­ru­vad, ka­la­de rän­ne pai­sust üles­voo­lu ei saa pii­sa­valt ta­ga­tud. Se­da just väi­ke­se voo­lu­hul­ga­ga jõ­ge­del na­gu on Ees­ti ena­mik lõ­he­jõ­ge­sid, seal­hul­gas Val­ge­jõ­gi. Prob­le­maa­ti­li­seks muu­tub ka al­la­rän­ne ning pai­su­tus võ­tab ära osa lõ­he­lis­te elu­pai­gast ja kas­vua­la­dest. Prob­lee­me te­kib veel.“

Ta li­sab, et Ees­ti rii­gi ko­hus on kaits­ta loo­dust, eri­ti ohus­ta­tud lii­ke: „Kui sa­mal ajal saab ka et­te­võt­lust aren­da­da, oleks suu­re­pä­ra­ne. Aga hüd­roe­ner­gia ka­su­ta­mist tol ob­jek­til on pee­tud eel­pool­too­dud põh­jus­tel pers­pek­tii­vi­tuks. Ohus­ta­tud ka­la­lii­ke na­gu lõ­he, me­ri­fo­rell, jõe­silm kait­sel ei ole muid või­ma­lu­si nen­de hea sei­sun­di ta­ga­mi­seks kui jõ­ge­de ava­tu­na hoid­mi­ne, mis ta­gab nen­de rän­de ku­de­mis- ja elu­pai­ka­des­se. Il­ma sel­le­ta need lii­gid elus pü­si­da ei saa. Ener­gia toot­mi­sel meil Ees­tis aga on al­ter­na­tii­ve, taas­tu­vaid na­gu tuul, päi­ke, bio­mass, mis on kõik võr­rel­da­ma­tult suu­re­ma po­tent­siaa­li­ga kui hüd­roe­ner­gia Ees­tis.

0

Rah­va­teat­ri Keh­ra Nukk en­di­ne kauaaeg­ne juht Sir­je Põ­len­dik päl­vis kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi ning Kol­ga­kü­la spor­dik­lu­bi Ra­da eest­ve­da­ja Hel­ges Mänd­mets Har­ju­maa Spor­di­lii­du elu­töö­pree­mia. Kum­ma­gi pree­mia suu­rus on 2000 eu­rot. Kul­tuur­ka­pi­ta­li pree­miaid ja­ga­ti 16. jaa­nua­ril Tal­lin­na Lin­na­teat­ris, spor­dip­ree­miaid 11. jaa­nua­ril Ees­ti Fil­mi­muu­seu­mis.

SIR­JE PÕ­LEN­DIK Keh­ra Nu­kus üle poo­le sa­jan­di
Sir­je Põ­len­di­ku esi­tas Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi kol­man­dat kor­da väl­ja an­tud elu­tööp­ree­mia­le Keh­ra Nu­ku ni­mel sel­le prae­gu­ne eest­ve­da­ja Mar­git Aas­maa. Ta mär­kis, et Sir­je Põ­len­dik oli 26 aas­tat Har­ju­maa ain­sa har­ras­tus­nu­ku­teat­ri juht ja tra­dit­sioo­ni­de säi­li­ta­ja, kel­le käe all tõi Keh­ra Nukk la­va­le mit­meid eriil­me­li­si nu­ku­la­vas­tu­si.

Sir­je Põ­len­dik oli mul­lu 55. sün­ni­päe­va tä­his­ta­nud Keh­ra Nu­ku­ga seo­tud üle poo­le sa­jan­di.

„Olin 1963. aas­tal 11aas­ta­ne, kui Lea Si­bul-Poo­la hak­kas Keh­ras nu­ku­teat­rit te­ge­ma. Mu ema läks sin­na näit­le­jaks ning ju­ba esi­me­sel tal­vel oli va­ja abi­kä­si ning ka meie pe­re kõik kolm last võe­ti teat­ris­se. Oli­me te­ge­vad ju­ba esi­me­ses la­vas­tu­ses „Pii­be­le­he-neiu“,“ mee­nu­tas ta.

1980. aas­tal sai Sir­je Põ­len­di­kust Keh­ra Nu­ku töö­ta­ja, esial­gu oli ta la­vas­ta­ja as­sis­tent. Mõ­ni aas­ta pä­rast se­da, kui ta 1982. aas­tal lõ­pe­tas Tal­lin­na pe­da­goo­gi­li­ses ins­ti­tuu­dis näi­te­juh­ti­mi­se, sai te­mast Keh­ra Nu­ku la­vas­ta­ja. Kui Lea Si­bul-Poo­la ko­lis Keh­rast ära, sai Sir­je Põ­len­di­kust te­ma ase­mel nu­ku­teat­ri uus juht. Igal aas­tal too­di väl­ja paar-kolm uus­la­vas­tust, neist üks oli tra­dit­sioo­ni­li­selt jõu­lu­näi­dend. Li­saks pal­ju­de­le koh­ta­de­le Ees­tis käis Keh­ra Nukk nen­de aas­ta­küm­ne­te jook­sul esi­ne­mas veel Lä­tis, Lee­dus, Soo­mes, Nor­ras ja Taa­nis.

Sir­je Põ­len­dik juh­tis Keh­ra nu­ku­teat­rit ku­ni 2017. aas­ta al­gu­se­ni, mil jäi pen­sio­ni­le: „Vä­si­sin ära. Füü­si­li­selt oleks veel jõud­nud, aga vaim oli vä­si­nud. Pi­din ju kõi­ke kor­ral­da­ma – te­ge­ma ise nuk­ke ja de­ko­rat­sioo­ne, ot­si­ma trans­por­di­või­ma­lu­si, leid­ma näit­le­jaid, kla­pi­ta­ma ae­gu, et nad saak­sid eten­dus­tes kaa­sa män­gi­da. Igal aas­tal det­semb­ris olid pi­kad ring­rei­sid.“

Sir­je Põ­len­dik­ku on au­ta­sus­ta­tud Ani­ja val­la tee­ne­te­mär­gi­ga ja Ees­ti Har­ras­tus­teat­ri­te Lii­du tee­ne­te­mär­gi­ga, Ani­ja Lions-klu­bi on ta va­li­nud val­la aas­ta ini­me­seks.

„Kul­tuur­ka­pi­ta­li tun­nus­tus tu­li ül­la­tu­se­na. Mõt­le­sin, et ehk an­tak­se tä­nu­ki­ri, see­tõt­tu eh­ma­tas elu­tööp­ree­mia al­gu­ses pä­ris ära, võt­tis lau­sa vä­ri­se­ma. Aga mui­du­gi on hea meel, kui tun­nus­ta­tak­se,“ sõ­nas Sir­je Põ­len­dik.

Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pertg­ru­pi 300eu­ro­se aas­tap­ree­mia päl­vi­sid teis­te seas ka raa­ma­tu­ko­gu­töö­ta­jad Ai­ta Tam­meorg ja Pil­le Kul­la Ani­ja val­last, Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­peo üks kor­ral­da­ja Ott Kask Kuu­sa­lu val­last ning 500 eu­ro suu­ru­se pree­mia MTÜ Keh­ra Nukk.

Spor­dip­ree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“
Har­ju­maa Spor­di­lii­du pree­mia „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ päl­vi­nud Hel­ges Mänd­mets on Kol­ga­kü­la spor­di­baa­si ra­ja­ja, aren­da­ja ning hool­da­ja. Pree­mia saa­ja va­li­vad igal aas­tal ühes­koos Spor­di­lii­du töö­ta­jad.

„Tä­na­vu oli­me üks­meel­sel ar­va­mu­sel, et pree­miat vää­rib Hel­ges Mänd­mets. Tä­nu te­ma­le on Kol­ga­kü­las kor­ra­lik rah­vas­por­di­baas, kus toi­mub pal­ju üri­tu­si ala­tes ke­pi­kõn­ni­ma­ra­to­ni­dest ku­ni koo­li­de­va­he­lis­te murd­maa­jook­su­võist­lus­te­ni. On ju tea­da, mis juh­tus pä­rast ma­jan­di­te la­gu­ne­mist nen­de spor­di­baa­si­de­ga. On Hel­ges Mänd­met­sa tee­ne, et Kol­ga­kü­la baa­sist ei saa­nud kel­le­gi su­vi­lat ega las­tud sel­lel ka la­gu­ne­da, vaid jäi ko­ha­li­ku rah­va ka­su­tus­se,“ mär­kis Har­ju Spor­di­lii­du peas­pet­sia­list Rein Sup­pi.

Hel­ges Mänd­mets üt­les, et pree­mia tu­li tal­le suu­re ül­la­tu­se­na, vas­tu­võ­tu­le min­nes ei osa­nud se­da oo­da­ta. Ta ar­vas, et 2000 eu­ro suu­ru­sest pree­miast ku­lu­tab suu­re­ma osa Kol­ga­kü­la spor­dik­lu­bi Ra­da jaoks, sest ik­ka on mi­da­gi, mis va­jab ko­hen­da­mist: „Eel­mi­sel aas­tal sain spor­di­lii­dult sa­mu­ti pree­mia, 300 eu­rot. See läks lu­me­saa­ni re­mon­ti­mi­se ku­lu­de kat­teks.“

Ta lau­sus, et Kol­ga­kü­la suu­sa­ra­jad oo­ta­vad suu­sa­ta­jaid, on nii klas­si­ka- kui ka ui­sus­tii­li­ra­da ning kel­gu­mä­gi: „Rah­vast käib prae­gu suu­sa­ta­mas pä­ris pal­ju, möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel oli 150 ini­mest või ise­gi roh­kem, park­las olid ko­gu aeg 15-20 au­tot, ühed tu­lid, tei­sed läk­sid. On ka pä­ris uu­si tu­li­jaid. Sõi­de­tak­se val­gus­ta­tud ra­jal ning ots­mi­ku­lam­pi­de­ga suu­sa­ta­tak­se pi­me­dal ajal ka meie teis­tel ra­da­del. Võib öel­da, et me suu­sa­ra­jad on ava­tud 24/7. Tut­vus­ta­me Kol­ga­kü­la suu­sa­ra­da­de sei­su­kor­da in­ter­ne­tis ter­vi­se­ra­da­de ko­du­le­hel.“

Kul­tuur­ka­pi­ta­li 300eu­ro­se spor­dip­ree­mia saa­ja­te seas oli ka Kiiu disc­gol­fi par­gi ra­ja­ja ja eest­ve­da­ja Hei­nar Hurt.