Esmaspäev, 10. detsember 2018
Autorid Posts by Ülle Tamm

Ülle Tamm

1064 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ja Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand korraldasid esmaspäeva, 19. novembri õhtul Kuusalu rahvamajas valla vabaühenduste esindajate, vallavolikogu ja -valitsuse ning hariduse- ja ühistegevuse komisjoni liikmete kohtumise. Ümarlauas osalenuid oli poolsada.

Pärast tutvustusringi tegi Kaisa Linno ülevaate MTÜde projektidega valda toodud toetussummadest – MTÜsid on vallas 90, aastatel 2007-2017 on nende projektidele saadud ligi 2 miljonit eurot.
Räägiti vallalt vabaühendustele antavatest ühekordsetest- ja tegevustoetustest, tellitavatest ülevallalistest üritustest ja teavitamisest.

Vallavanem Monika Salu teatas, et vallavalitsusel on plaan koostöös vabaühendustega vaadata üle rahastamiskorrad. Tänavusügisese taotlusvooru projektide hindamine on veninud seetõttu, et muudetud on menetleva komisjoni nime ning muuta tuleb selle põhimäärust. Hariduse ja ühistegevuse komisjon hakkab taotlusi menetlema 5. detsembril. Edaspidi on kavas luua uus ja atraktiivne ürituste internetikalender, sellega hakkab tegelema IKT-spetsialist Silver Liiv.

Kaisa Linno kommenteeris Sõnumitoojale, et MTÜde esindajad lootsid vallamajas hiljuti tööle asunud vabategevuste koordinaatorilt edaspidi rohkem abi, kuid ümarlauas jäi kõlama, et ta tegeleb pigem allasutustega.

Vallavanem Monika Salu selgitab, et vabategevuste koordinaatori tegevus on ka kultuuri, spordi ja külaelu valdkondade koordineerimine. Tema poole võib julgelt pöörduda, kui on küsimusi seoses projektitaotlustega, kuid ta ei hakka MTÜde eest projekte kirjutama. Rahvamajade haldamine toimib suurepäraselt, see peab jätkuma, kuid üheskoos tuleb läbi arutada rahade jaotamise korrad.

0

Lil­leo­ru pla­nee­rin­gua­lal Kiius hak­ka­sid töö­le au­to­re­mon­di­töö­ko­da ja pe­su­la ning Je­toi­li au­to­maat­tank­la, ehi­ta­tak­se Ar­tu­ri söö­gi­koh­ta, ta­ga­pool on oo­tel kolm kin­nis­tut toot­mi­set­te­võ­te­te­le ning krun­did kor­ter­ma­ja­de jaoks.

Vend ja õde, Siim Kom­post ja Kad­ri Kom­post Kuu­sa­lu val­la pii­ri lä­he­dalt Haap­se kü­last Jõe­läht­me val­last ko­li­sid oma 2000. aas­tal asu­ta­tud pe­reet­te­võt­te SR Veod OÜ üle Kii­list Kii­du 2007. aas­tal. Siia­ni ren­di­ti ruu­me Kiiu töö­ko­jas. SR Veod oman­das 2011. aas­tal Kiius ring­tee juu­res 11,26 hek­ta­ri suu­ru­se Lil­leo­ru kin­nis­tu ning al­ga­tas ala väl­jaa­ren­da­mi­seks de­tailp­la­nee­rin­gu – kin­nis­tu ja­ga­ti äri-, tee­nin­dus-, toot­mis- ja ela­mu­maaks. Kui pla­nee­ring sai kin­ni­ta­tud, alus­ta­ti juur­de­pää­su­tee ja muu­de kom­mu­ni­kat­sioo­ni­de väl­jae­hi­ta­mi­se­ga. Seit­se aas­tat kest­nud et­te­val­mis­tus­tööd on tä­na­vu sü­gi­seks jõud­nud esi­mes­te suu­re­ma­te tu­le­mus­te­ni. E20 Ser­vi­ce ehi­tas en­da­le kon­to­ri­hoo­ne koos tee­nin­dus­kes­ku­se­ga, kus te­gut­seb au­to­re­mon­di­töö­ko­da. SR Veod te­ge­leb Ees­ti-si­ses­te kau­ba­ve­du­de­ga, E20 Ser­vi­ce suu­re­mõõt­me­lis­te ma­si­na­te ja ka väik­se­ma­te sõi­du­ki­te re­mon­di­ga. Hil­ju­ti hak­kas kõr­valk­run­dil töö­le Je­toi­li tank­la, mil­le naab­rus­se on ker­ki­mas Ar­tu­ri söö­gi­koht.

Siim Kom­post kõ­ne­leb, et ku­na­gi­ses kol­hoo­si­töö­ko­jas jäi nen­de et­te­võt­tel kit­saks, Kiius ot­si­ti teist asu­koh­ta, kuid ühes­ki tüh­jalt seis­nud või la­gu­ne­nud hoo­nes ei ol­nud laie­ne­mi­seks pii­sa­valt ruu­mi. Sün­dis ot­sus ehi­ta­da en­da va­ja­dus­te­le so­biv tee­nin­dus­kes­kus. Ma­ja on ra­ja­tud pers­pek­tii­vi­ga, va­ja­du­sel saab ale­vi­ku­pool­ses­se kül­ge te­ha laien­du­se. Et in­ves­tee­rin­gud end ära ta­suk­sid, võe­ti et­te suuremalt – nii on tek­ki­nud Kiiu ale­vi­ku Tal­lin­na-pool­ses­se ser­va uus aren­dus­a­la, hil­ju­ti oman­das sel­le kõr­val toot­mis­maa puit­ma­ja­fir­ma Nor­dic Hou­ses KT, kel on plaa­nis li­saks uue toot­mis­komp­lek­si ra­ja­mi­se­le ehi­ta­da oma bü­roo­hoo­neks üm­ber Kiiu mõi­sa kõr­val paik­nev Ma­ka­ro­vi­te elu­ma­ja ning te­ha ku­na­gi­sest mõi­saai­dast kü­la­lis­te­ma­ja.

Kui Lil­leo­ru aren­du­sa­la veel­gi täie­neb, on pla­nee­rin­gu jär­gi või­ma­lik sealt­kau­du väl­ja ehi­ta­da Sood­la-Kiiu rii­gi­tee pi­ken­dusena Tal­lin­na-Nar­va maan­teed ja Jõe­läht­me-Kem­ba maan­teed ehk rah­va­suus Va­na-Nar­va maan­teed ühen­dav tee­lõik.

SR Veod juht ja lo­gis­tik Siim Kom­post üt­leb, et ju­ba on­gi ko­ha­li­kud kü­si­nud, mil­lal nen­de et­te­võ­te sel­le tee­lõi­gu val­mis ehi­tab, kuid kah­te maan­teed ühen­da­va tee peab ra­ja­ma maan­teea­met vas­ta­valt rii­gi­tee­de­le esi­ta­tud nõue­te­le, SR Veod on ehi­ta­nud va­ja­li­kud juur­de­pää­su­teed.

„Aren­da­mi­ne on võt­nud ae­ga, pa­ra­ta­ma­tult on ol­nud nii tõu­se kui mõõ­na­sid, aga üks asi viib tei­se­ni ja õn­neks po­si­tiiv­ses suu­nas. Ko­gu pro­jekt on ol­nud ris­kant­ne, nüüd on ju­ba sü­da ra­hul. Es­malt tu­li lei­da ben­sii­ni­jaa­ma ja söö­gi­ko­ha ra­ja­jad, et Tal­lin­na-Nar­va maan­teel sõit­jad hak­kak­sid al­la Kii­du kee­ra­ma. E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­ne kõr­val on park­la ja sel­lest tei­sel pool krunt, ku­hu võiks edas­pi­di te­ha kau­ban­dus­kes­ku­se, mi­da­gi sar­nast, na­gu näi­teks Tal­lin­nas on Pär­na­mäel,“ kir­jel­dab Siim Kom­post.

Et ale­vi­ku rah­vas saaks mõi­sa poolt tul­la uu­de komp­lek­si jalg­si või jalg­rat­ta­ga, võiks tu­le­vi­kus ra­ja­da ka kerg­liik­lus­tee. Se­da peaks te­ge­ma koos­töös val­la­ga, ar­vab ta.

Tu­le­kul au­to­de nu­ti­pe­su­la
E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­kes­ku­ses töö­tab au­to­pe­su­la ning jaa­nua­ris on ka­vas käi­vi­ta­da nu­ti­pe­su­la ehk vä­li­pe­su­la, mi­da saab ka­su­ta­da öö­päe­va­ring­selt – tul­la ma­si­nat pe­se­ma siis, kui pa­ras­ja­gu va­ja, ta­su­da on või­ma­lik mün­ti­des ja mo­biil­te­le­fo­ni­ga. Prae­gu käib nu­ti­pe­su­la ehi­tus, ka­he pe­su­ko­ha­ga ka­tu­sea­lu­ne ker­kib et­te­võt­te tee­nin­dus­hoo­ne Tal­lin­na-pool­ses­se kül­ge.

„Vaa­ta­si­me, mi­da on piir­kon­da va­ja. Au­to­pe­su­lat oli hä­das­ti tar­vis, eri­ti kor­rus­ma­ja­de ela­ni­ke­le. Se­ni on lä­hi­mad au­to­pe­su­lad ol­nud Tal­lin­nas ja Rak­ve­res. Ole­me val­mis tee­nin­da­ma klien­te Lok­salt, Kol­gast, Kuu­sa­lust ku­ni Keh­ra ja Jõe­läht­me­ni,“ lau­sub SR Veod juht.

E20 Ser­vi­ce tee­nin­dus­hoo­nes pa­ku­tak­se te­ma sõ­nul li­saks au­to­re­mon­di­le ka reh­vi­ho­tel­li tee­nust – saab su­ve­reh­vid jät­ta tal­veks hoiu­le ja vas­tu­pi­di. Esi­me­ne pikk riiul on hoiu­le antud reh­ve täis ja tar­vis on uut riiu­lit.

Töö­ko­jas on erip­ro­jek­ti jär­gi ehi­ta­tud täi­sau­to­maat­ne kat­la­ma­ja, mis kü­tab ko­gu hoo­net ja ta­gab au­to­pe­su­las­se soo­ja vee. Ka­telt köe­tak­se hakk­pui­du­ga. Soo­ja vee saab ka töö­ta­ja­te ol­me­ruu­mi­des­se teh­tud saun ja pe­su­ruum.

E20 Ser­vi­ce uues tee­nin­dus­hoo­nes on 6 töö­ta­jat. Et töö­ta­jaid hoi­da, tel­li­tak­se Kuu­sa­lu Söö­gi­toast igal töö­päe­val kõi­gi­le lõu­nap­raed.

Ar­tu­ri söö­gi­koht ava­tak­se ke­va­del
Kiiu ring­tee juur­de ka­van­da­tud Ar­tu­ri söö­gi­ko­ha ehi­tus on jõud­mas sa­ri­ka­peo­ni. Ra­ja­tak­se 550ruut­meet­ri­se ehi­tus­pin­na­ga ühe­kord­ne hoo­ne, ku­hu tu­leb 280ruut­meet­ri­ne söö­gi­saal.

Viit­nalt Rak­ve­re pool asu­va Ar­tu­ri Gril­li oma­nik Ar­tur Ner­ses­jan üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kiir­söö­gi­koht peaks val­mi­ma ja uk­sed ava­ma ap­ril­lis. Kui saab kii­re­mi­ni, siis märt­sis, kui aga te­kib koos­kõ­las­tus­te saa­mi­sel ta­kis­tu­si, siis hil­je­malt mai­kuus.

0

„Kaks nä­da­lat ta­ga­si ar­va­sin, et se­da esie­ten­dust ei tu­le. Teks­ti on pal­ju, pol­nud veel peas ja jäin ka hai­geks. Aga esie­ten­dus Kuu­sa­lus oli väl­ja kuu­lu­ta­tud, Keh­ras eten­dus kok­ku le­pi­tud. Et kui ju­ba or­ga­ni­see­ri­tud, siis peab tükk väl­ja tu­le­ma,“ kom­men­tee­ris Enn Kirs­man ja li­sas, et pä­rast pü­ha­päe­vast esie­ten­dust on ene­se­tun­ne hea. Li­saks ree­deõh­tu­se­le lä­bi­män­gi­mi­se­le esi­tas ta lau­päe­val Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas ko­gu tü­ki oma kü­la­lis­te­le, ku­na pi­das 50. sün­ni­päe­va. Pü­ha­päe­val, 25. no­vemb­ril män­gis mo­no­loo­gi kol­man­dat õh­tut jär­jest ja jäi ra­hu­le, iga järg­mi­se kor­ra­ga oli liht­sam.

Mo­noe­ten­du­se idee sün­dis tal seo­ses oma esi­me­se suu­re juu­be­li­ga. Koos la­vas­ta­ja Tõ­nu Tam­me­ga loe­ti lä­bi hulk mo­no­näi­den­deid. Va­lik lan­ges And­rus Ki­vi­räh­ki „Aa­bit­sa ku­ke­le“, mi­da mõ­ni aeg ta­ga­si män­gis draa­ma­teat­ri näit­le­ja Tõ­nu Oja. Te­gu on täis­pi­ka va­hea­ja­ta näi­den­di­ga, kes­tab üle poo­le­tei­se tun­ni.

„Näi­te­kuns­ti ar­mas­ta­va­te­le ini­mes­te­le ei saa te­ha hin­na­alan­dust, ka mit­te har­ras­tus­näit­le­ja­te­le. Tu­leb kat­se­ta­da suurt ja kor­ra­lik­ku dra­ma­tur­giat. Enn Kirs­ma­ni män­gi­tud „Aa­bit­sa ku­ke“ Mau­no te­gut­seb la­val, Enn lei­dis hu­vi­ta­va vor­mi, ei män­gi tüü­pi, vaid elab se­da elu,“ tun­nus­tab la­vas­ta­ja Tõ­nu Tamm.

Enn Kirs­man li­sab, et ük­si näi­den­dis män­gi­mi­ne on te­ma jaoks täies­ti uus ko­ge­mus: „Suur tä­nu Tõ­nu­le, et mi­nu­ga sel­le eks­pe­ri­men­di et­te võt­tis.“

Pü­ha­päe­val esie­ten­dust vaa­ta­mas käi­nud Sai­ma Kal­lion­si­vu, Kuu­sa­lu koo­li näi­tet­rup­pi­de ju­hen­da­ja ja la­vas­ta­ja, sõ­nas, et ta ei ol­nud „Aa­bit­sa kuk­ke“ va­rem näi­nud, on oo­ta­ma­tu­te kää­na­ku­te­ga ku­ni lõ­pu­ni: „Enn Kirs­man on näit­le­ja­na niiöel­da va­na ka­la, ve­das edu­kalt pool­teist tun­di väl­ja. Vä­he on har­ras­tus­näit­le­jaid, kel on nii pal­ju ku­raa­si, et võt­ta et­te mo­no­la­vas­tus. Enn on ha­rul­da­ne ka­rak­ter­näit­le­ja, eten­du­ses oli kau­neid ja õn­nes­tu­nud mo­men­te, mis te­ki­ta­sid em­paa­tiat, pa­nid mõt­le­ma elu üle, et kui­das tei­si näe­me, teis­tes­se suh­tu­me. Kõi­ge kihv­ti­mad het­ked ja pa­rim näit­le­ja­töö oli, kui Mau­no­le taas mee­nus, et peab ak­na al­la mi­ne­ma. Kah­juks ei saa­nud täie­li­kult nau­ti­da, is­tu­sin va­sa­kus ser­vas, ak­na toeks teh­tud raam se­gas, näit­le­ja jäi sel­le ta­ha. Ak­na võiks ehk üld­se ära jät­ta, Enn on nii hea näit­le­ja ja pub­lik saab aru, et te­gu on ak­na­ga.“

Enn Kirs­man ar­vas, et det­semb­ris teeb mo­noe­ten­du­se veel kord Kuu­sa­lus ning kui kut­su­tak­se, võiks min­na ka Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja ja Vi­ha­soos­se.

0

Val­la ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se on kaa­sa­tud Tal­lin­na Üli­koo­li õp­pe­jõud.

Val­la­va­lit­sus kut­sub val­la ha­ri­du­se­lust hu­vi­ta­tuid tu­le­val kol­ma­päe­val, 28. no­vemb­ril töö­päe­va lõ­pus Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja, et lei­da la­hen­du­si, kui­das aren­da­da õp­pe­kor­ral­dust ha­ri­du­sa­su­tus­tes. Idee­kor­je-kä­ra­ja­te­ga soo­vi­tak­se saa­da ideid Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se uue aren­gu­ka­va koos­ta­mi­seks.

Abi­val­la­va­nem Anu Kirs­man sel­gi­tab, et val­la­vo­li­ko­gu al­ga­tas sep­temb­ris ha­ri­du­se aren­gu­ka­va muut­mi­se. Vo­li­ko­gu ha­ri­du­se ja ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni kuu­lu­va Mart Laan­pe­re soo­vi­tu­sel on uue aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se kaa­sa­tud Tal­lin­na üli­koo­li õp­pe­jõud ees­ot­sas ha­ri­dus­kor­ral­du­se Eve Ei­sensch­mid­ti­ga.

Kä­ra­ja­tel ha­ka­tak­se ha­ri­du­se aren­da­mist aru­ta­ma õp­pe­vald­kon­da­de kau­pa, grup­pe on pa­lu­tud juh­ti­ma Tal­lin­na üli­koo­li as­ja­tund­jad.

Anu Kirs­man: „Jõud­si­me aru­te­lu­de käi­gus sei­su­ko­ha­ni, et lä­he­ne­me kä­ra­ja­tel ha­ri­du­se kü­si­mus­te­le teist­moo­di – alus­ta­me õp­peai­ne­te oman­da­mi­sest, ehk mil­li­sed olek­sid eri õp­pe­vald­kon­da­de oman­da­mi­se vor­mid, ka hu­vi­ha­ri­du­se osa­kaal las­te aren­da­mi­sel ja muu sel­li­ne. Gru­pid jõuak­sid aru­te­lu käi­gus val­la koo­li­võr­gus­ti­ku, koo­li­va­heae­ga­de pik­ku­se ja teis­te ha­ri­dus­kor­ral­dus­li­ke kü­si­mus­te la­hen­da­mi­seks pa­ku­ta­va­te idee­de­ni.“

Pea­le sel­le on tel­li­tud vä­lis­eks­per­dilt ana­lüüs Kuu­sa­lu val­la koo­li­võr­gu koh­ta sta­tis­ti­lis­te and­me­te baa­sil.
„Pa­lu­me kõi­gil, kes soo­vi­vad val­la ha­ri­du­se­lu, ka alus­ha­ri­du­se ja hu­vi­ha­ri­du­se aren­da­mi­ses kaa­sa rää­ki­da, end val­la ko­du­le­he kau­du kir­ja pan­na, va­li­da töög­rupp, kus soov osa­le­da. Kind­las­ti oo­ta­me ka lap­se­va­ne­maid, kes ta­ha­vad oma las­te an­ne­te ja hu­vi­de aren­da­mi­se või­ma­lus­te ning va­ja­dus­te tee­mal mõt­teid va­he­ta­da ja pak­ku­da ideid,“ üt­leb Kuusalu valla sotsiaalvaldkonna abivallavanem Anu Kirs­man.

0

Esial­gu sõl­mi­tak­se le­pin­gud et­te­võ­te­te­ga käeso­le­va aas­ta lõ­pu­ni.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kin­ni­tas 7. no­vemb­ri is­tun­gil sot­siaalt­rans­por­di osu­ta­ja­teks Kuu­sa­lu val­las Tu­li­ka Tak­so OÜ ja Kop­li­met­sa OÜ. Möö­du­nud ree­del, 16. no­vemb­ril toi­mu­nud is­tun­gil kin­ni­tas val­la­va­lit­sus ka mõ­le­ma et­te­võt­te hin­na­kir­jad.

Ku­na eel­mi­ne tee­nu­seo­su­ta­ja kat­kes­tas isik­li­kel põh­jus­tel le­pin­gu, kor­ral­das val­la­va­lit­sus kon­kur­si, et lei­da uus fir­ma. Kon­kurss ebaõn­nes­tus ning val­la hoo­le­kan­de­tee­nis­tus pöör­dus ot­se et­te­võ­te­te poo­le ja pa­lus hin­na­pak­ku­mist. Oma pak­ku­mi­se esi­ta­sid viis fir­mat. Koos­töös vo­li­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni­ga lei­ti, et tee­nust ha­ka­tak­se tel­li­ma ka­helt trans­por­di­fir­malt – kui soo­vi­tak­se sot­siaalt­rans­por­ti il­ma saat­ja­ta, siis tel­li­tak­se Tu­li­ka Tak­so, ning kui on tar­vis ka saat­jat, osu­tab tee­nust Kop­li­met­sa OÜ. Ka­he tee­nu­seo­su­ta­ja pu­hul on ole­mas va­ru­va­riant, kui üks ei saa sõi­ta või kui sõi­dud sa­tu­vad sa­ma­le aja­le.

Ka edas­pi­di tu­leb sot­siaal­trans­por­di tel­li­jal maks­ta tee­nu­se eest osa­li­selt. Tu­li­ka Tak­so tee­nus­ki­lo­meet­ri ko­gu­mak­su­mus on 0,79 eu­rot. Sõit­ja ehk tee­nu­se ka­su­ta­ja peab sel­lest sum­mast maks­ma omaosalusena um­bes kol­man­di­ku ehk 0,24 eu­rot iga lä­bi­tud ki­lo­meet­ri eest ning Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus li­sab iga ki­lo­meet­ri eest omalt poolt 0,55 eu­rot.

Tu­li­ka Tak­so oo­te­tun­ni ko­gu­mak­su­mus on 11,85 eu­rot, mil­lest tee­nu­se ka­su­ta­ja mak­sab 5,91 eu­rot ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus li­sab 6,24 eu­rot.

Saat­ja­ga sõi­du tee­nus­ta­su on vei­di kal­lim. Kop­li­met­sa OÜ kü­sib tee­nus­ki­lo­meet­ri eest 1 eu­ro, mil­lest sõit­jal tu­leb ta­su­da 0,30 eu­rot ja val­la­va­lit­su­sel 0,70 eu­rot. Oo­te­tun­ni hind on kok­ku 10 eu­rot, sõit­ja ta­sub sel­lest 6 eu­rot ja val­la­va­lit­sus 4 eu­rot.

Kuu­sa­lu val­la hoo­le­kan­de­spet­sia­list Ai­gi Rei­no­mä­gi üt­leb, et eri­ne­vus on ka maks­mi­se vii­sis. Kop­li­met­sa OÜ teh­tud sõi­du eest maks­tak­se omao­sa­lus ot­se ju­hi­le ja et­te­võ­te esi­tab val­la­va­lit­su­se­le põh­ja­li­ku aruan­de tee­nu­se ka­su­ta­ja­test. Tu­li­ka Tak­so esi­tab val­la­va­lit­su­se­le ar­ve koos aruan­de­ga. Val­la­va­lit­sus esi­tab sel­le alu­sel klien­ti­de­le oma­osa­lu­sar­ved. Ta­su­da tu­leb val­la­va­lit­su­se­le.

Ai­gi Rei­no­mä­gi rõ­hu­tab, et lü­hi­maa sõi­tu­de­le ehk kui tee­kond jääb al­la 10 ki­lo­meet­ri tel­li­tak­se Kop­li­met­sa OÜ, ku­na te­gu on ko­ha­li­ku, Kuu­sa­lu val­la Valk­la kü­las re­gist­ree­ri­tud fir­ma­ga. Sel­lis­te lü­hi­kes­te sõi­tu­de hind on tee­nu­se ka­su­ta­ja­le 10 eu­rot ning maks­ma peab ka oo­te­tun­ni eest.

En­di­selt tu­leb sot­siaalt­rans­por­di tee­nust tel­li­da Kuu­sa­lu val­la hoo­le­kan­des­pet­sia­lis­ti­de kau­du. Ku­na fir­mad ja hin­na­kir­jad on muu­tu­nud, siis pa­lu­tak­se kõi­gil tee­nu­se soo­vi­ja­tel esi­ta­da uus aval­dus koos põh­jen­dus­te­ga, miks va­ja­tak­se sot­siaalt­rans­por­ti ja kui va­ja­tak­se saat­jat, siis ka sel­gi­ta­da, miks on se­da tar­vis. Ku­na sot­siaalt­rans­por­di tee­nust osu­ta­tak­se suu­re­malt jaolt va­ne­maea­lis­te­le, kel po­le ko­dus in­ter­ne­tiü­hen­dust, ai­ta­vad aval­du­si pa­be­ril täi­ta val­la hoo­le­kan­de­töö­ta­jad, li­sas Ai­gi Rei­no­mä­gi. Aval­du­ses pa­lu­tak­se ka kin­ni­tust, et nõus­tu­tak­se uue hin­na­kir­ja­ga.

Hoo­le­kan­des­pet­sia­list mär­gib veel, et sot­siaalt­rans­por­di ku­lu­tus­te kat­teks on või­ma­lik val­lalt taot­le­da ter­vi­se­toe­tust neil, kel­le sis­se­tu­lek jääb al­la 280 eu­ro kuus. Ter­vi­se­toe­tust maks­tak­se ühe­le ini­me­se­le aas­tas kok­ku ku­ni 65 eu­rot. Toe­tust saab taot­le­da ris­ki­grup­pi kuu­luv või vä­he­kind­lus­ta­tud isik või pe­re, va­nem­li­ku hoo­lit­su­se­ta laps, las­te­ri­kas ehk kol­me või ena­ma lap­se­ga pe­re, sea­dus­järg­se­te ülal­pi­da­ja­te­ta ük­si elav pen­sio­när, ras­ke või sü­ga­va puu­de­ga isik.

Kuu­sa­lu vald on oma ela­ni­ke­le pak­ku­nud sot­siaalt­rans­por­di­tee­nust ala­tes 2016. aas­ta sü­gi­sest. Mul­lu ku­lus sel­leks val­laee­lar­vest 11 318 eu­rot, tä­na­vu on 10 kuu­ga ta­su­tud 14 195 eu­rot. Ku­na nüüd hin­nad tõu­se­vad, võib järg­mi­sel aas­tal ku­lu­da hin­nan­gu­li­selt ku­ni 30 000 eu­rot.

Kop­li­met­sa OÜ juht Too­mas Peen­sa­lu on kuus aas­tat töö­ta­nud Soo­mes in­va­tak­so ju­hi­na, ka­he aas­ta eest tu­li Ees­tis­se ta­ga­si ning hak­kas siin te­ge­le­ma sa­ma tee­nu­se­ga. Et­te­võt­tel on tõs­tu­ki­ga in­va­buss Volks­wa­gen Craf­ter, kus saab sõi­ta ra­tas­too­lis ning kan­de­raa­mil. Se­ni on osu­ta­nud tee­nust siis, kui on võe­tud ühen­dust, pü­si­le­pin­guid po­le oma­va­lit­sus­te­ga siia­ni sõl­mi­tud, nüüd ha­ka­tud hu­vi tund­ma.

Too­mas Peen­sa­lu Valklast rää­kis, et Soo­mes on in­vat­rans­por­di tee­nu­se osu­ta­mi­sel ta­va­pä­ra­ne, et juht on ka klien­di saat­ja-abi­li­ne – ai­tab va­ja­du­sel rii­des­se pan­na ja ko­dust au­tos­se, viib ars­ti juur­de ja edas­tab ko­dus­te­le või sot­siaal­töö­ta­ja­le ka klien­di hai­gus­loo.

0

Val­la­va­lit­sus pa­lub et­te­pa­ne­kuid va­le­miks, mil­le abil on ka­vas moo­dus­ta­da
re­mon­di­ta­va­te tee­de pin­ge­ri­da.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ava­li­kus­tas eel­mi­sel nä­da­lal va­le­mi projekti val­la­le kuu­lu­va­te tee­de re­mon­di ja ehi­ta­mis­va­ja­du­se mää­ra­mi­seks. Va­lem, sel­le jär­gi an­ta­vad või­ma­li­kud hin­de­punk­tid ning kü­la­dest-ale­vi­kest tee­de re­mon­diks esi­ta­tud et­te­pa­ne­kud on lei­ta­vad val­la ko­du­le­helt uu­di­sest „Tee­de in­ves­tee­rin­gud tu­leb pla­nee­ri­da va­le­mi põh­jal“.

Va­le­mis on prae­gu 6 kri­tee­riu­mit: koo­li­bus­si tee­kond, kor­ral­da­tud jäät­me­ve­du, tee ää­res ela­va­te sis­se­kir­ju­ta­tu­te prot­sent elu­kond­li­ke hoo­ne­te ar­vust, tee ühen­du­vus ning oma­fi­nant­see­ring ehk piir­kon­na ini­mes­te-asu­tus­te oma­pool­ne pa­nus tee­re­mon­di ku­lu­de kat­mi­sel. Pai­ka on pan­dud kri­tee­riu­mi­te­le an­ta­va­te hin­de­punk­ti­de va­he­mik – tol­ma­vust hin­na­tak­se 0-5 punk­ti­ga, tei­si kri­tee­riu­me 0-10 punk­ti­ga. Ühen­du­vu­se ja tol­ma­vu­se hin­de­punk­te on ka­vas ja­ga­da kaa­lut­lu­sot­su­se­ga.

Val­lae­la­ni­kelt pa­lu­tak­se mõt­teid, et­te­pa­ne­kuid ja ar­va­mu­si va­le­mi koh­ta ku­ni 2. det­semb­ri­ni. Sa­mu­ti oo­da­tak­se veel et­te­pa­ne­kuid val­la­tee­de re­mon­di või ehi­tu­se osas.

Va­le­mit tut­vus­ta­va uu­di­se sel­gi­tu­ses on öel­dud, et Kuu­sa­lu val­la pii­ra­tud ja Tal­lin­na naa­ber­val­da­de­ga võr­rel­des tun­du­valt ta­ga­si­hoid­li­ku­ma ee­lar­ve juu­res ei saa te­ha kõi­ke kor­ra­ga, tee­de re­mon­di­ga seon­du­valt tu­leb te­ha pi­de­valt va­li­kuid, ana­lüü­si­da re­mon­di­töö­de va­ja­lik­kust ja sea­da sel­le põh­jal prio­ri­tee­te. Kui volikogu valemi kinnitab, hakkab see olema teede arengukava osa. Se­ni on tee­töö­de jär­je­kord ot­sus­ta­tud tee­de aren­gu­ka­vale tuginedes, subjektiivselt koostatud järjekorra alusel. Edas­pi­di kin­ni­taks vo­li­ko­gu va­le­mi, kus ar­ves­ta­tak­se ob­jek­tiiv­seid te­gu­reid.

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus Kuu­sa­lu val­la­va­ne­malt Mo­ni­ka Sa­lult sel­gi­tust ja näi­teid, kui­das on ka­vas skaa­lal 0-10 või 0-5 punk­te jao­ta­da.

Val­la­va­nem vas­tas, et näi­teid on va­ra tuua, sest esial­gu tut­vus­ta­tak­se kri­tee­riu­me, mis mää­ra­vad tee­de re­mon­di jär­je­kor­ra: „Na­gu ta­be­lis nä­ha, on kind­laks mää­ra­tud ka punk­ti­va­he­mi­kud ning mak­si­mum- ja mii­ni­mum­punk­ti­de tä­hen­du­sed. Kõik va­he­peal­sed punk­ti­sum­mad on veel täp­sus­ta­mi­sel. Ma­te­maa­ti­kud on esi­ta­nud eri­ne­vad skaa­lad eri­ne­va­te kaa­lu­de ta­ga­mi­seks. Ko­gu idee on aru­ta­mi­sel ja kõik täp­sus­tub aru­te­lu­de tu­le­mu­se­na.“

Val­la ko­du­le­hel on too­ni­ta­tud, et olu­li­se mõ­ju­te­gu­ri­na hak­kab se­ni­sest roh­kem rol­li män­gi­ma sis­se­kir­ju­tus val­da – se­da saab val­da mit­te sis­se kir­ju­ta­tud ela­nik mõ­ju­ta­da, kui re­gist­ree­rib end Kuu­sa­lu val­la ko­da­ni­kuks hil­je­malt 31. det­semb­ri sei­su­ga.

Mo­ni­ka Sa­lu sel­gi­tab, et punk­te an­nab sis­se­kir­ju­ta­tu­te ar­vu prot­sent tee ää­res elu­kond­li­kes hoo­ne­tes ela­va­te ini­mes­te ar­vust: „Mi­da roh­kem on tee ää­res sis­se­kir­ju­tu­se­ga ela­nik­ke, se­da roh­kem punk­te saab. See an­nab vä­ga liht­sa ja konk­reet­se või­ma­lu­se tõs­ta oma ko­du­tee prio­ri­teet­sust.“

Ta­be­lis on väl­ja toodud 61 teed, ehk­ki kok­ku esi­ta­ti val­la­va­lit­su­se­le tee­de re­mon­diks ja ehi­tu­seks 123 et­te­pa­ne­kut.

Val­la­va­nem põh­jen­dab, et väl­ja jäid kor­du­vad et­te­pa­ne­kud ning ta­be­lis on ai­nult val­la­teed.

Mo­ni­ka Sa­lu: „Va­le­mi ka­su­ta­mi­ne kao­tab ot­sus­ta­mi­sel sub­jek­tiiv­su­se ning va­li­ku­te te­ge­mi­se alu­seks saab va­le­mi põh­jal tek­ki­nud ni­me­ki­ri. Nii on kõi­gi­le lä­bi­paist­valt sel­ge, mis teed, mil­lal ja miks kor­da saa­vad. Li­saks tee­de­le on või­ma­lik va­le­mit ka­su­ta­da ka tä­na­va­val­gus­tu­se ning kerg­liik­lus- ja kõn­ni­tee­de pla­nee­ri­mi­sel. Oo­ta­me et­te­pa­ne­kuid va­le­mi kri­tee­riu­mi­te ja ku­ju­ne­mi­se osas ning kui mõ­ni re­mon­ti­va­jav tee on veel ni­me­kir­jast väl­ja jää­nud.“

Ta­be­lis­se on ju­ba tee­de­le ja va­ja­li­kele töö­de­le li­sa­tud es­ma­sed punk­tid. Kõi­ge enam punk­te, arvestamata võimalikku sissekirjutatute arvu tõusu või omafinantseeringu ettepanekut, on esialg­se hin­nan­gu jär­gi saa­nud Ko­su-Rau­do­ja tee, Vi­ha­soo kü­la Ef­te­ri tee, Tam­mis­tu ja Ju­min­da kü­la aja­loo­li­se ühen­dus­tee re­mon­did.

Samadel alustel on kõi­ge vä­hem punk­te an­tud Sal­mis­tu ole­ma­so­le­va park­la laien­du­se­le ja jaa­ni­tu­le plat­si juur­de uue park­la ra­ja­mi­se­le ning Loo-An­di­nee­me kruu­sa­tee et­te­val­mis­tusele ja 2,5kord­sele pin­da­mi­se­le.

Monika Salu: „Seega on kõigil võimalik mõjutada teede remondi järjekorda.“

Kõigi 61 ettepaneku kogumaksumus on 5 456 000 eurot.

0

Vil­di­vil­la Aru­kü­last, Va­na-Sir­ge Küü­lik ning Vel­di ja Tüt­red Kuu­sa­lu val­last said kest­li­ku et­te­võt­lusp­ro­jek­ti raa­mes koos­töö­part­ne­rid Soo­mest, Ani­ja mõisa ja Mar­di me­sin­dus­ta­lu part­ne­rid on Lä­tist.

Ida-Har­ju ja mit­me Lää­ne-Vi­ru­maa val­la väi­ke-et­te­võt­ja­tel on ol­nud või­ma­lus osa­le­da maae­lu aren­da­mi­seks loo­dud Lea­der-prog­ram­mi toel rah­vus­va­he­li­ses pro­jek­tis „Kest­lik et­te­võt­lus maal“, mis al­gas kaks aas­tat ta­ga­si. Osa­le­vad 8 Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi – 3 Ees­tist ja ka Soo­mest, 2 Lä­tist.

Pro­jek­ti al­ga­tas ja ju­hib Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vus-g­rupp, ku­hu kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Ta­pa, Hal­ja­la, Kad­ri­na vald ja Lok­sa linn. Kaa­sa­tud on Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da, mil­le liik­med on Ani­ja, Raa­si­ku ja Ko­se vald, ning Pär­nu­maalt Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu.

Pro­jek­ti ees­märk on aren­da­da rah­vus­va­he­li­se koos­töö abil ko­ha­li­ke mik­roet­te­võt­ja­te too­teid ja tee­nu­seid ning nen­de tu­rus­ta­mist. Osalevad ko­ha­li­ku toi­du toot­jad ja käit­le­jad, toit­lus­ta­jad, maa­tu­ris­mi ja kä­si­töö­ga te­ge­le­vad pe­reet­te­võt­ted.

Pro­jek­ti raa­mes on teh­tud koo­li­tu­si, käi­dud õp­pe­rei­si­del Ees­tis ja vä­lis­part­ne­ri­te juu­res. Tä­na­vu toi­mu­sid väi­keet­te­võ­te­te vas­tas­ti­ku­sed va­he­tus­kü­las­käi­gud. Kok­ku on va­he­tus­tes osa­le­nud Ees­tist 38 et­te­võt­jat 20 mik­ro­fir­mast.

Möö­du­nud nä­da­lal olid nad kut­su­tud Vi­hu­la mõi­sa, kus teh­ti kok­ku­võt­teid ja rää­gi­ti eda­si­sest koos­tööst. Lood vas­tas­ti­kus­tel kü­las­käi­ku­del näh­tust ja teh­tust on aval­da­tud in­ter­ne­tis Aren­dus­ko­ja ko­du­le­hel ning pro­jek­ti en­da le­hel – leiab pro­jek­ti ing­li­se­keel­se ni­me lü­hen­di SEIC jär­gi.

Pro­jek­ti­juht Eha Paas: „Et­te­võt­ja­telt ole­me saa­nud ta­ga­si­si­det, et õp­pe­rei­sid on and­nud uu­si ideid, kon­tak­te ja või­ma­lust ana­lüü­si­da oma te­ge­vust kõr­val­pil­gu­ga. Edas­pi­di ta­he­tak­se aren­da­da võr­gus­ti­ku­tööd ko­ha­li­ke toi­du­too­de­te tu­rus­ta­mi­seks. Aru­ta­me, kui­das laie­malt tut­vus­ta­da SEIC ko­du­leh­te.“

Va­na-Sir­ge Küü­lik saab Soo­mest ha­rul­da­si küü­li­kuid
Va­na-Sir­ge küü­li­ku­ta­lu pe­re­nai­ne ja pe­re­mees Ai­ve ja Uno Nii­lo Kuu­sa­lu val­last Kem­ba kü­last võt­sid jaa­nua­ris vas­tu soom­lan­nad Isa Mar­ten­si ja Mii­na Tuo­mi­nen-Bir­ka­se, kes kas­va­tab küü­li­kuid. Kü­la­li­sed and­sid Va­na-Sir­ge küü­li­ku­kas­va­ta­ja­te­le Soo­me töös­tus­li­ke küü­li­ku­kas­va­ta­ja­te kon­tak­tid ning lei­tud on koos­töö­part­ne­rid, kel­la kau­du saa­dak­se Soo­mest oma tal­lu ha­rul­da­se li­ha­küü­li­ku­tõu küülikuid. Vas­tu­kü­las­käi­gul veeb­rua­ris käi­di Soo­mes ka­hes li­ha­tööt­le­mi­se­ga te­ge­le­vas väi­keet­te­võt­tes, mõ­le­mal on ka oma kaup­lus.

Vil­di­vil­la Soo­mes sõb­ra­laa­dal
Raa­si­ku val­las Aru­kü­las te­gut­se­va Vil­di­vil­la koh­vi­k ja kä­si­töö­pood võõ­rus­ta­s veeb­rua­ris kü­la­li­si Soo­mest Kla­mi­la Lea­der-te­ge­vusg­ru­pist. He­li ja Han­na Var­ja­kos­ki õp­pi­sid Vil­di­vil­la ke­raa­mi­ka õpi­toas te­ge­ma tas­se ja tald­ri­kuid, käi­di Tal­lin­na kä­si­töö­poo­di­des, Raa­si­kul Aa­de Lõn­gas ja Aru­kü­las wal­dorf­koo­lis.
Vas­tu­kü­las­käik toi­mus juu­li al­gu­ses. Vil­di­vil­la perenaine Maia Raudkivi-Vaikla koos abilisega vii­di Soo­mes Kla­mi­la sõb­ra­laa­da­le, kus nad õpe­ta­sid oma töö­toas vil­dist lil­li val­mis­ta­ma, osa­le­sid teis­tes töö­tu­ba­des, uu­ri­sid laa­da­kau­pa. Meel­dis pu­nu­mi­se töö­tu­ba ja plaa­nis on ha­ka­ta se­da õpe­ta­ma Vil­di­vil­la töö­tu­ba­des.

Käi­di kä­si­töö­poes, kus müüak­se ko­ha­li­ke meist­ri­te too­teid, aga ka es­maa­bi­ra­vi­meid ning sin­na saab tel­li­da ret­sep­ti­ra­vi­meid, ku­na lä­him ap­teek on 20 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Vil­di­vil­la nai­sed said kä­si­tööi­deid ning tut­vu­sid Soo­mes vil­ti­mi­sel ka­su­ta­ta­vate töö­võt­etega, mis eri­ne­vad Ees­tis prak­ti­see­ri­ta­va­test.

La­he­maa õl­le­meis­ter kü­las­tas Soo­me kol­lee­gi
Kuu­sa­lu val­las Lee­sil te­gut­se­va OÜ Vel­di ja Tüt­red juht Ul­var Vel­di käis mai­kuus kü­las Soo­me pa­ri­mas õl­le­ko­jas Ta­ka­ta­lo&Tom­pu­ri Bre­wer, 300aas­ta­se aja­loo­ga pruu­li­ko­jas võt­tis te­da vas­tu pe­re­mees ja tipp­kokk Mik­ko Suur-Us­ki.

Rää­gi­ti üks­tei­se ko­ge­mus­tes kä­si­töö­tõl­le val­mis­ta­mi­sel ning ka tu­rus­ta­mi­sest. Le­pi­ti kok­ku, et edas­pi­di te­hak­se koos­tööd ja pee­tak­se lä­bi­rää­ki­mi­si, kas Vel­di pe­re kä­si­tööõ­lut saaks ha­ka­ta müü­ma Soo­me tu­rul.

Ani­ja mõis ning Lä­tist Liel­vir­ca­va ja Ab­gunt­se
Au­gus­tis osa­les Ani­ja mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­lil Lä­tist Liel­vir­ca­va mõi­sa pe­re­nai­ne Zan­da Za­ri­na. Ta tut­vus mõi­sa­koh­vi­ku­ga ja tun­dis hu­vi, kui­das kor­ral­da­ti kon­kurss koh­vi­ku­pi­da­ja leid­mi­seks, et te­ha ka Liel­vir­ca­va mõi­sa koh­vik.

No­vemb­ri al­gu­ses käi­sid aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa, sünd­mus­te kor­ral­da­ja Kad­ri Ki­vi­nurm ja vir­tin Sir­je Jõh­vik Lä­tis Liel­vir­ca­va mõi­sas, mil­le oma­nik on sa­mu­ti vald, na­gu on Ani­ja mõi­sal. Kü­las­ta­tud mõi­sa juur­dee­hi­tu­ses töö­tab las­teaed. Mõis on re­no­vee­ri­tud, sel­le­ga sõi­da­vad tut­vu­ma tu­ris­tid ko­gu maail­mast.

Zan­da Za­ri­na õmb­leb 19. sa­jan­di näi­dis­te jär­gi rõi­vaid ning le­pi­ti kok­ku, et ta tu­leb järg­mi­sel su­vel taas Ees­tis­se ja võ­tab mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­li­le kaa­sa oma rõi­va­kol­lekt­sioo­ni.

SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus töö­ta­jad öö­bi­sid Lä­tis Ab­gunt­se mõi­sas, mis on era­kä­tes ja pe­re­rah­va elu­koht. Noor pe­re on mõi­sa­hoo­ne taas­ta­mi­seks saa­nud toe­tu­si 23 pro­jek­ti­le. Mõis on po­pu­laar­ne pul­ma­pi­du­de paik, tä­na­vu­se su­ve jook­sul toi­mu­sid seal 21 pul­ma. Prae­gu re­no­vee­ri­tak­se mõi­sa ai­ta 200ko­ha­li­seks kont­ser­di­saa­liks. Mõi­sas on Bal­ti­maa­de suu­rim ke­raa­mi­ka põ­le­tu­sa­hi.

Ani­ja Mõi­sa Hal­dus aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa kom­men­tee­ris, et Ani­ja mõi­sa ha­ka­tak­se lä­hia­jal re­no­vee­ri­ma, Lä­tist saa­di ideid, kui­das aja­loo­list ma­ja taas­ta­da liht­salt ja väi­kes­te va­hen­di­te­ga.

Ab­gunt­se mõi­sa­pe­re lu­bas Ani­ja­le kül­la sõi­ta 2020. aas­tal, kui mõis on re­no­vee­ri­tud.

Keh­ra kü­la me­si­nik Lä­ti ka­hes me­sin­dus­ta­lus
Ani­ja val­la Keh­ra kü­la Mar­di ta­lu pe­re­me­he Hei­ki Kruu­sa­lu võõ­rus­ta­jad olid Lie­pa­ja me­si­nik Bai­ba Ti­ku­ma ning And­ris ja Li­ga Pri­da­ne Jel­ga­va lä­he­dalt.

Bai­ba Ti­ku­ma koo­li­tab me­si­nik­ke ning tal on üks me­si­lasg­rupp pai­gu­ta­tud eri ta­ru­tüü­pi­de­ga õp­pe­me­si­las­se.

Hei­ki Kruu­sa­lu kir­jel­das, et Lä­tis on ta­rud teist­su­gu­sed ning suur eri­ne­vus on, et Ees­ti me­si­nik too­tab mett, Lä­ti me­si­ni­kud võ­ta­vad aga pea­le mee veel õie­tol­mu ja sui­ra, ka ema­toi­te­pii­ma. Te­ge­le­tak­se api­te­raa­pia­ga ehk me­si­las­te­raa­pia­ga ning me­si­las­tu­ris­mi­ga.

MTÜ Öko­kul­ler ku­jun­das pro­jek­ti raa­mes koos di­sai­ni­nõus­ta­ja­te­ga Vi­sit La­he­maa lo­go.

MTÜ Öko­kul­ler ku­jun­das pro­jek­ti raa­mes koos di­sai­ni­nõus­ta­ja­te­ga Vi­sit La­he­maa lo­go.

Ta mär­kis, et plaan on te­ha ka Ani­ja mõi­sa juur­de api­ma­ja. 

Lä­ti kol­lee­gi­de vas­tu­kü­las­käik oli eel­mi­sel nä­da­la­va­he­tu­sel, Hei­ki Kruu­sa­lu tut­vus­tas oma ta­lu te­ge­mi­si, viis lät­la­sed Ani­ja mõi­sa ja Jä­ga­la joa­le ning suu­nas nad kül­la ka Ko­se val­las te­gut­se­va­le me­si­ni­ku­le Ser­gei Kos­lo­vi­le.

Di­sai­ni­nõus­ta­mi­se­ga uued lo­god ja eti­ke­tid

Kol­ga et­te­võt­te Ma­ge­da VL Ko­du­ne Me­si sai nõus­ta­ja­te abil uue lä­bi­paist­va eti­ke­ti.

Kol­ga et­te­võt­te Ma­ge­da VL Ko­du­ne Me­si sai nõus­ta­ja­te abil uue lä­bi­paist­va eti­ke­ti.

Koos­töös Tar­tu Kuns­ti­koo­li­ga said 11 et­te­võ­tet sa­ma pro­jek­ti raa­mes di­sai­ni­nõus­ta­mist, nei­le teh­ti lo­go või too­te­le uus eti­kett.

Aren­dus­ko­ja piir­kon­nast nõus­ta­ti MTÜd Öko­kul­ler, mil­le eest­ve­da­ja on Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last, ja me­si­nik Leo­nel­la Soo­ta­ga et­te­võ­tet OÜ Ma­ge­da VL.

Öko­kul­ler sai kuns­ti­koo­li õpi­las­te abil lo­go Vi­sit La­he­maa. Ma­ge­da VL saab ha­ka­ta ka­su­ta­ma oma too­de­tel Ko­du­ne Me­si lä­bi­paist­vat ja uuen­da­tud ku­jun­du­se­ga eti­ket­ti.

 

0

Kuu­sa­lu kesk­koo­li abi­tu­rient ja mit­me lü­hi­fil­mi au­tor MAT­TIAS IDA­VAIN hak­kab Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­ses ju­hen­da­ma fil­mi­rin­gi.

Kuu­sa­lu noor­te­kes­kus kor­ral­das fil­mi­fes­ti­va­li, mil­le jaoks pa­lu­ti ümb­rus­kon­na noor­tel te­ha uu­si fil­me või tut­vus­ta­da va­rem teh­tut. Fes­ti­val toi­mus Kuu­sa­lu, Lok­sa ja Vi­hu­la (nüüd­ne Hal­ja­la) val­la piir­kond­li­ku koos­töög­ru­pi ka­heaas­ta­se noor­soo­tööp­ro­jek­ti raa­mes. Fes­ti­va­li­le saa­de­ti kok­ku 15 lü­hi­fil­mi pik­ku­se­ga 5-6 mi­nu­tit. Neid vaa­da­ti ühi­selt möö­du­nud lau­päe­val Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Fes­ti­val lõp­pes Ees­ti män­gu­fil­mi­ga „Selt­si­mees laps“.

Kuu­sa­lu koo­li vi­list­las­te fil­mid
Es­malt sai nä­ha kah­te va­ne­mat fil­mi, mil­le au­to­rid on Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­la­sed. Esi­me­ne neist val­mis 15 aas­tat ta­ga­si, 2003. aas­tal. Tol­leaeg­ne 10. klass koos klas­si­ju­ha­ta­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu­ga te­gi güm­naa­siu­mio­sa õpi­las­te jõu­lu­peoks Võ­sa-Pet­si te­le­saa­te fil­mi­va­rian­di „Kuu­sa­lu KK po­lit­seik­roo­ni­ka“, kus peao­sa­list, saa­te­juh­ti Pee­ter Võ­sa män­gis Ur­mo Ris­ti­saar, prae­gu­ne Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge.

Ur­mo Ris­ti­saar ja Sai­ma Kal­lion­si­vu olid festivalil kohal. Nad mee­nu­ta­sid, kui­das ei ol­nud teh­ni­kat, neid ai­tas Bal­ti Fil­mi- ja Mee­diains­ti­tuu­dis õp­pi­ma asu­nud Ras­mus Me­ri­voo.

Tei­ne näi­da­tud film oli 2014. aas­tal loov­töö­na val­mi­nud do­ku­men­taal­film „Taa­vi“ – Kuu­sa­lu koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­jast ja di­ri­gen­dist Taa­vi Es­kost. Au­to­rid on Ker­li Kuus­pa­lu ja Bir­git Ee­sa­lu, ai­tas Kris­tin Ka­la­mees.

Ker­li Kuus­pa­lu ju­tus­tas, kui­das õpe­ta­ja Taa­vi Es­ko fil­mi val­mi­mi­se­le ak­tiiv­selt kaa­sa ai­tas, rää­kis häs­ti ja kut­sus neid en­da­le ko­ju, kus on üles võe­tud suur osa fil­mist.

„Tüd­ruk pu­na­ses Gol­fis“
Kol­man­da pi­ke­ma fil­mi­na sai vaa­da­ta Tal­lin­na 32. kesk­koo­li vi­list­las­te Meel Pa­lia­le, Ur­met Pil­vin­gu ja Kol­gast pä­rit Ülo Pa­ju­tee män­gu­fil­mi „Tüd­ruk pu­na­ses Gol­fis“. Au­to­rid kõ­ne­le­sid pä­rast fil­mi, et õp­pi­sid koo­lis mul­ti­mee­dia suu­nal ning te­gu on õp­pe­töö raa­mes teh­tud fil­mi­ga. Võt­te­ko­had olid pea­mi­selt Kol­ga ja Kol­ga­kü­la ümb­ru­ses. Film on osa­le­nud noor­te­fil­mi­de fes­ti­va­li­del Ees­ti ning ka Sak­sa­maal. Au­to­reid on mär­ga­tud, prae­gu tee­vad koos­tööd Ees­ti pro­fes­sio­naal­se­te fil­mi­te­gi­ja­te­ga, kir­ju­ta­vad st­se­naa­riu­mi pi­ka­le fil­mi­le.

Ar­vu­ti­sõl­tu­vus, kri­mi- ja lii­ku­mis­lood
Mit­mes lü­hi­fil­mis kä­sit­le­ti noor­te ar­vu­ti­sõl­tu­vust, oli kri­mi­naal­seid süžee­sid ning lii­ku­mi­se­ga seo­tud lu­gu­sid.

Lok­salt saa­de­ti fes­ti­va­li­le kaks fil­mi. „Po­si­tiiv­sus ja hea tu­ju on nak­ka­vad“ au­to­rid on Lok­sa güm­naa­siu­mi 5. ja 6. klas­si õpi­la­sed Vik­to­ria Ga­li­na, Ali­na Gor­ša­no­va ja Krist­jan Ger­gerdt. Lok­sal toi­mu­sid ka­hel su­vel kul­tuu­ri­kes­ku­se töö­ta­ja ja MTÜ Lok­sa Aren­dus­kes­kus ju­hi Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va eest­ve­da­mi­sel noor­te fil­mi­laag­rid. Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va kui Kuu­sa­lu, Lok­sa ja Vi­hu­la koos­tööp­ro­jek­ti juht pak­kus laag­ris osa­le­nud noor­te­le, et võik­sid fes­ti­va­list oma fil­mi­ga osa võt­ta.

Teist fil­mi „Kas­vuea ük­sin­dus“ tut­vus­tas Lok­sa güm­naa­siu­mi vi­list­la­ne Kris­ti­na Sy­rom­jat­ni­ko­va. Te­ma film oli fes­ti­va­lil näi­da­tust kõi­ge tõ­si­sem, tu­gi­neb noor­te ve­ne­keel­se­tes in­ter­ne­ti­foo­ru­mi­tes kir­ju­ta­tud mõ­te­te­le ük­sin­du­sest, ma­sen­du­sest, hak­ka­ma­saa­mi­sest.

Kol­ga õpi­las­te töö­dest näi­da­ti 9. klas­si nei­du­de Ca­rol Lau­ren­di, Cat­lyn Re­ba­se, Kert­tu Saag­pa­ki ja Kert­tu Pa­ju­met­sa fil­mi „Se­po“, mis val­mis üle­koo­li­li­seks vi­deo­kon­kur­siks.

Kuu­sa­lu koo­li õpi­las­te fil­me oli fes­ti­va­lil 7, neist kol­me režis­söör on 12. klas­si õpi­la­ne Mat­tias Ida­vain. „Ano­nüüm­sed al­ko­hoo­li­kud“ on fil­mi­tud koos Os­kar Pais­te, Eli­na Par­ve, Elii­se Rii­man­di ja Car­men Tii­na­se­ga. Film valmis möö­du­nud ke­va­del, kui nad osalesid Aru­kü­la koo­lis kor­ral­da­tud „Fil­mis­por­dis“. Koos klas­si­kaas­las­te­ga teh­tud film „Ohud“ rää­gib Kuu­sa­lu kui tur­va­li­se koo­li või­ma­li­kest oht­li­kest koh­ta­dest. Kolmas Mattias Idavainu tiimi film oli „Back trap“.

Kuu­sa­lu koo­li en­di­ne õpi­la­ne Elar Meis­ter Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­ku­mi 12. klas­sist tut­vus­tas oma fil­mi „An­na mul­le roh­kem ae­ga“, mis rää­gib õpi­las­te üle­koor­ma­tu­sest ja aja­puu­du­sest. 

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­las­te loo­min­gust oli fes­ti­va­lil veel kaks fil­mi tee­mal „Lii­ku­mis­vii­sid“. Ühe au­to­rid on 7. c klas­sist Mar­ten Mänd, Kul­dar Paal­berg ja Hen­ri Kal­las­te, tei­se Li­se­lot­te Pik­ko­ja, Rii­ne Roos ja Jo­han­na Peen­sa­lu.

Kü­la­lis­te­na osa­le­sid Kuu­sa­lu fes­ti­va­lil „Mär­ka“ Aru­kü­la põ­hi­koo­li 8. b klas­si õpi­la­sed Ma­tis Uus­puu, Mih­kel Kon­no ja Mai­ro Trump. Ne­mad kõ­ne­le­sid, kui­das said teh­tud fil­mid „Aa­du, Pee­du, Tsee­du“ ja „Raa­si­ku dii­le­rid“ ning „Ar­vu­ti­sõlt­la­ne“, kus osa­les ka Kris­to­fer Bau­man. Osad fil­mid on üles võe­tud ja kok­ku pan­dud „Fil­mis­por­dil“ – an­tak­se tee­ma ja päe­va lõ­puks tu­leb film üles võt­ta ning kok­ku mon­tee­ri­da. Ku­na fil­min­dus meel­dib, ka­van­da­vad ja tee­vad nad fil­me ka väl­jas­pool „Fil­mis­por­di“ üri­tust.

Aru­kü­la noor­te fil­mi­dest sai nä­ha veel „Ti­ge­dad ti­bid“, mil­le au­to­rid on 5.-9. klas­si neiud Elii­se Tam­me­soo, An­na­bel Saul, Ai­li Al­li­kas, Bir­git­ta Puus­ta, Anett Er­mel, Õie Eti Laas ja Lui­sa Kuu­sik. Nõu an­dis koo­li fil­mi­rin­gi ju­hen­da­ja Cris­ti­na Kas­ka.

Koos­töös ju­hen­da­ja­ga on val­mi­nud ka „Kät­te­maks Raa­si­ku moo­di“, mil­les osa­le­sid 5.-8. klas­sist Triin Tuisk, Ca­ro­la Kink, An­na­bel Saul ja Kir­si Elis Ree.

Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se fil­mi­ring
Ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi ra­has­ta­tud pro­jek­tist „Tõr­ju­tus­ris­kis noor­te kaa­sa­mi­ne ja noort töö­hõi­ve­val­mi­du­se pa­ran­da­mi­ne“ sai Kuu­sa­lu noor­te­kes­kus toe­tust nii fil­mi­fes­ti­va­li kui ka fil­mi­rin­gi käi­vi­ta­mi­seks va­ja­li­ku teh­ni­ka soe­ta­mi­seks.

Fil­mi­ring alus­tab Mat­tias Ida­vai­nu ju­hen­da­mi­sel käe­s­ole­val nä­da­lal. Rin­gi jaoks on Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se ehk Köst­ri­ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le fo­to- ja fil­mi­nurk. Sin­na on pro­jek­tist saa­dud 6500 eu­ro eest os­te­tud fil­mi­kaa­me­ra ja sta­tiiv, fo­toa­pa­raat, mon­tee­ri­mi­seks va­ja­li­ku võim­su­se­ga ar­vu­ti koos prog­ram­mi­ga, val­gus­tid, ro­he­li­ne fo­to­sein ja muud va­ja­lik­ku.

Mat­tias Ida­vain üt­les, et fil­mi­rin­gi on end kir­ja ju­ba pan­nud küm­me­kond noort 6.-12. klas­si­ni. Es­malt õpi­tak­se kaa­me­rat tund­ma ja mon­tee­ri­mist, ka­vas on koos pan­na kok­ku st­se­naa­rium ja te­ha ühi­ne film.
Peakorraldaja Kris­ta Al­lik: „Kui pa­lu­si­me noor­telt ka­heaas­ta­se ühisp­ro­jek­ti et­te­võt­mis­teks ideid, oli üks soov, et võiks ha­ka­ta fil­me te­ge­ma ja saaks teis­te fil­me vaa­da­ta. Sel­lest sün­dis fil­mi­fes­ti­va­li idee. Nõu ja abi andsid filmiringi tehnika ostmisel Ras­mus Me­ri­voo ning staabi- ja sidepataljoni Teavituskeskus. Fil­mi­fes­ti­va­li ta­ga­si­si­de on ol­nud kii­tev ning loo­dan, et ea­kaas­las­te fil­mi­de vaa­ta­mi­ne ja autorite­ga koh­tu­mi­ne mo­ti­vee­ris fil­me te­ge­ma.“

Kõi­gi näi­da­tud fil­mi­de tegijad said kin­gi­tu­seks Coca-Cola Plaza kinopileti.

0

Kuu­sa­lu val­lal tu­leb ka­he nä­da­la jook­sul tea­ta­da, kas eral­dab omao­sa­lu­seks 338 700 eu­rot.

EA­Si ase­mel re­gio­naal­toe­tus­te­ga te­ge­le­ma ha­ka­nud Ees­ti Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus saa­tis es­mas­päe­val Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le kir­ja, et Sal­mis­tu sa­da­ma p­ro­jekti, mis jäi 2017. aas­tal toe­tus­ra­hast il­ma, on võimalik rahastada Eu­roo­pa Re­gio­naa­la­ren­gu Fon­di piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se meet­me reservist juhul, kui vald hindab võimalikuks selle elluviimist ja esitab muudetud projekti ajakava. Sadama ehituse ja käivitamise p­ro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 1,129 mil­jo­nit eu­rot, mil­lest rii­gi toe­tus on 790 300 eu­rot ja Kuu­sa­lu val­la omao­sa­lus 338 700 eu­rot.

Pea­le val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu jõu­dis in­fo ra­has­ta­mi­sot­su­sest ka Kuu­sa­lu en­di­se­le val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le, kel­le ame­ti­so­le­ku ajal pro­jekt EA­Si­le esi­ta­ti, ja Man­net Part­ners Bal­tics OÜ juht­kon­sul­tan­di­le, ra­ha­taot­lu­se koos­ta­nud Ma­ri­na Kaa­si­le.

Ur­mas Kirt­si rääkis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tal­le öel­di, Sal­mis­tu sa­da­ma pro­jekt oli mul­lu ra­has­tu­se­ta jää­nud taot­lus­test üle­rii­gi­li­ses ni­me­kir­jas nel­jan­dal ko­hal, kuid ra­ha ja­gub nüüd kõi­gi­le nel­ja­le. „Olen uu­di­se üle rõõ­mus. See on pi­ka prot­ses­si õn­ne­lik lõpp ja loo­dan, et Kuu­sa­lu vald jät­kab pro­jek­ti­ga,“ sõnas ta.

Ma­ri­na Kaas lau­sus, et ra­has­tu­sot­sus an­nab val­la­le suu­re­pä­ra­se või­ma­lu­se end sis­se kir­ju­ta­da rah­vus­va­he­li­se­le tu­ris­mi­kaar­di­le, ko­ha­li­kud et­te­võt­ted saa­vad sa­da­ma kor­da­te­ge­mi­sest do­pin­gu: „Pro­jek­ti et­te­val­mis­tus­se oli kaa­sa­tud ko­gu­kond ja loo­dan, et ko­ha­li­kud löö­vad ka edas­pi­di kaa­sa. Ole­me val­mis oma mees­kon­na­ga sel­les pro­jek­tis ja või­ma­li­kes jät­kup­ro­jek­ti­des abis ole­ma.“

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm sõ­nas, et la­gu­nev Sal­mis­tu sa­dam on prob­leem ning edas­pi­di oleks pi­da­nud leid­ma la­hen­du­se, rii­gi toe­tus ai­taks sa­da­ma kor­da te­ha, kuid es­malt tu­leb põh­ja­li­kult lä­bi aru­ta­da, ku­na pro­jekt nõuab omao­sa­lust.

Val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu kom­men­tee­ris, et val­la­va­lit­su­sel po­le siia­ni ol­nud põh­just pro­jek­ti me­net­le­da, nüüd tehakse põh­ja­li­k ana­lüü­s. Esmapilgul jääb silma ootamatult suur kohustus külastajate arvule, mis on projektis märgitud 140 000. Selgitada tuleb ka sadamasse nelja töökoha loomine ning palju muud.

„Pal­jud muud ko­hus­tu­sed ja te­ge­vu­sed too­vad li­saks rõõ­mu­le, et saab ka­su­ta­da Eu­roo­pa Lii­du ra­ha, ka pal­ju ku­lu­sid. Ku­lud ja tu­lud tu­leb lä­bi kaa­lu­da. Val­la­va­lit­sus aru­tab teemat järg­mi­sel is­tun­gil, vaa­tab 2017. aas­tal esi­ta­tud pro­jek­ti üle prae­gust olu­kor­da ­sil­mas pi­da­des – kas on val­la aren­gu sei­su­ko­halt lä­bi kaa­lu­tud, mõist­li­kult teos­ta­tav, sa­da­ma­komp­leks pä­rast ka mõist­li­ke ülal­pi­da­mis­ku­lu­de­ga hal­la­tav, võe­tud ees­mär­gid rea­list­li­kud ja teos­ta­ta­vad, et ei peaks pä­rast ELi ra­ha ta­ga­si maks­ma. Pä­rast ana­lüü­si an­nab val­la­va­lit­sus oma sei­su­ko­ha vo­liko­gu­le, kes ot­sus­tab, kas eral­da­da nõu­tav oma­fi­nant­see­ring, mis on li­gi 339 000 eu­rot,“ tea­tas ta.

Sal­mis­tu sa­da­ma üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­ti on koos­ta­nud Aa­vo ja Rii­na Raig Pro­jekt OÜ. Esial­gu taot­les vald toe­tust nii sil­du­mis- ja kait­se­ra­ja­tis­te kui ka sa­da­ma­hoo­ne jaoks, eel­mi­sel aas­tal esi­ta­tud pro­jek­tis mah­tu vä­hen­da­ti, jäid vaid ve­si­ra­ja­ti­sed.

0

PARANDATUD: Nordic Houses toetab igal aastal Kolga vabatahtlikku päästekomandot.

Kuu­sa­lu val­las Kol­gas ja Ko­su kü­las te­gut­sev puit­ma­ja­fir­ma Nor­dic Hou­ses os­tis Kiius mõi­sa kõr­valt elu­ma­ja ja ai­da ning ring­tee juu­rest toot­mis­maa.

Esial­gu oli puit­ma­ju toot­val fir­mal Nor­dic Hou­ses plaa­nis ehi­ta­da uus toot­mis­hoo­ne Kol­ga ale­vik­ku. Ka­vas oli os­ta põl­lu­ma­jan­dus­fir­malt Lee­di­kõr­ve 12 hek­ta­rit en­dist põl­lu­maad ning muu­ta sel­le se­nist sih­tots­tar­vet – maa­tu­lun­dus­maa te­ha de­tailp­la­nee­rin­gu abil toot­mis- ja ela­mu­maaks.

Kaks kuud ta­ga­si käis Nor­dic Hou­ses oma­nik ja juht Ar­go Saul Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil se­da ka­vat­sust sel­gi­ta­mas ning sai vo­li­ko­gult põl­lu­maa os­tuks ja sih­tots­tar­be muut­mi­seks nõu­so­le­ku.

Nüüd­seks on plaa­nid muu­tu­nud. Nor­dic Hou­ses ei laie­ne Kol­gas, vaid toob ko­gu toot­mi­se Kii­du. Et­te­võ­te os­tis 26. sep­temb­ril 25,6 hek­ta­ri suu­ru­se Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu, mil­lest 90 prot­sen­ti on toot­mis­maa ja 10 prot­sen­ti äri­maa. Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu asub Kiiu ring­teelt Pe­ter­bu­ri maan­tee­le pea­le­sõi­du kõr­val – jääb Kiiu uuest tank­last Tal­lin­na poo­le.

Kin­nis­tu­le on ka­vas ra­ja­da et­te­võt­te kaa­saeg­ne toot­mis­komp­leks um­bes 8000ruut­meet­ri­se ka­tu­sea­lu­se pin­na­ga. Sin­na ko­li­tak­se fir­ma mõ­le­mad toot­mi­sed Kol­gast ja Ko­su kü­last.

Ar­go Sau­li sõ­nul in­ves­tee­ri­tak­se hoo­ne­tes­se ja inf­rast­ruk­tuu­ri es­ma­hin­nan­gul 4 mil­jo­nit eu­rot ning li­san­dub in­ves­tee­ring toot­mi­se teh­no­loo­gias­se ja sead­me­tes­se. Toot­mi­ne loo­de­tak­se Kiius käi­vi­ta­da aas­taks 2020.

Tei­ne olu­li­ne te­hing toi­mus möö­du­nud ree­del, 9. no­vemb­ril – Nor­dic Hou­ses oman­das enam kui 7000 ruut­meet­ri suu­ru­se Kar­ja­la kin­nis­tu, mis asub ot­se Kiiu mõi­sa kõr­val ja kuu­lus se­ni pe­re­kond Ma­ka­ro­vi­le. Kin­nis­tul on Ma­ka­ro­vi­te ka­he­kord­ne ela­mu ja ku­na­gi­ne mõi­saait. Elu­ma­jast saab fir­ma Nor­dic Hou­se­s bü­roo- ehk kon­to­ri­hoo­ne. Ai­da­hoo­ne on aga ka­vas üm­ber ehi­ta­da Kiiu mõi­sa kü­la­lis­te­ma­jaks, kus oleks või­ma­lik öö­bi­da ja kor­ral­da­da koos­vii­bi­mi­si.

Ar­go Saul kom­men­tee­rib, et soov on säi­li­ta­da ai­da ole­ma­s­olev ki­vio­sa ning tipp­ar­hi­tek­te kaa­sa­tes so­bi­ta­da sel­le­le pea­le pui­to­sa. Pro­jek­ti mak­su­must ta veel hin­na­ta ei os­ka, sel­gub loo­min­gu­li­se töö käi­gus.

Seo­ses Kiiu­ga on firmal Nor­dic Hou­se­s veel plaa­ne. Ar­go Saul üt­leb, et lä­bi­rää­ki­mi­sed käi­vad prae­gu kol­me kin­nis­tuo­ma­ni­ku­ga – et os­ta et­te­võt­te­le ka ela­mu­maad ja ehi­ta­da ale­vik­ku kor­ter­ma­ju.

AR­GO SAUL: „Loo­dan, et meid võe­tak­se Kiius häs­ti vas­tu.“

„Kol­ga ja Ko­su toot­mi­sük­su­sed on jää­nud kit­saks, ole­me te­gut­se­nud nõu­ko­gu­deaeg­se­tes hoo­ne­tes, ta­han pak­ku­da töö­ta­ja­te­le pa­re­maid töö­tin­gi­mu­si,“ rää­gib Nor­dic Hou­se­s juht ja oma­nik.

„Meie et­te­võ­te on Kuu­sa­lu val­las te­gut­se­nud 16 aas­tat ning lu­ba­sin kol­lek­tii­vi­le, uue asu­ko­ha leia­me kind­las­ti sa­mas val­las. Tun­nen Kuu­sa­lu val­la­ga si­det ja ta­han siin toi­me­ta­da, an­da oma pa­nu­se. Esi­me­ne va­lik oli Kol­ga, ku­na me et­te­võt­mi­ne sai sealt al­gu­se. Mis­sioo­ni­tun­dest ajen­da­tu­na oli mõ­te, et an­na­me Kol­ga ale­vi­ku­le omalt poolt ta­ga­si – ra­ja­me ko­gu toot­mi­sük­su­se sin­na ning ehi­ta­me ka kor­ter­ma­ju. Kol­gast oleks saa­nud val­las kol­mas tu­ge­vam kes­kus. Kuid te­gi­me kan­na­pöör­de, hak­ka­me ehi­ta­ma Kiius. Loo­dan, et meid võe­tak­se siin häs­ti vas­tu.“

Ta tõ­deb, et loo­bus Kol­ga asu­ko­ha­va­li­kust liig­se bü­rok­raa­tia ja ko­ha­li­ke ela­ni­ke suh­tu­mi­se tõt­tu, kui­gi Lee­di­kõr­ve­ga olid ju­ba os­tu-müü­gi tin­gi­mu­sed kok­ku le­pi­tud: „Uu­ri­sin val­la­ma­jast, kas Kol­gas al­ga­ta­ta­va de­tailp­la­nee­rin­gu juur­de oleks va­ja kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mist. Saa­de­ti pikk kü­si­mus­tik, kuid mul et­te­võt­ja­na ei ol­nud ae­ga ha­ka­ta se­da täit­ma. Mõ­ne Kol­ga ela­ni­ku­ga oli dia­loog, sain aru, et suh­tu­ti kaht­le­valt – suur toot­mi­sük­sus oleks tul­nud paa­ri era­mu va­he­tus­se lä­he­dus­se ja kor­ter­ma­ja­de ela­ni­ke vaa­te­väl­ja.“

Kiiu Väi­ke­ki­vi kin­nis­tu lei­dis Ar­go Saul en­da sõ­nul ju­hus­li­kult ning nüüd näeb, et see on ettevõttele pa­rim – in­ves­tee­ring Kii­du on suu­re­ma väär­tu­se­ga. Kiiu on Tal­lin­na poolt tul­les pä­rast Maar­dut esi­me­ne ale­vik, Kuu­sa­lu val­la vä­rav.

„Kol­gas oleks meie õl­ga­del ol­nud uue kes­ku­se loo­mi­ne. Kiius on ju­ba kor­da­teh­tud mõis. Meie tu­le­va­se toot­mis­hoo­ne kõr­va­le jää­vad uus tank­la ja SR Veod uus tee­nin­dus­hoo­ne ning ju­ba tee­me fir­ma­ga SR Veod koos­tööd. Mi­nu silm sä­rab ja olen mo­ti­vee­ri­tud.“

Disc­gol­fi kau­du kü­la­lis­te­ma­ja­ni
Nor­dic Hou­ses jõu­dis Kii­du es­malt tä­na­vu 1. maist, kui sõl­mis le­pin­gu Kiiu Disc­gol­fi par­gi­ga ja hak­kas sel­le ni­mis­pon­so­riks – uus ni­mi on Nor­dic Hou­ses Disc­golf Park. Kui sü­gi­sel oli maail­ma­ko­ris­tus­päev, ko­ris­ta­sid Nor­dic Hou­se­s töö­ta­jad disc­gol­fi­par­gis. Seal­ne kin­nis­tuo­ma­nik ja par­gi eest­ve­da­ja Hei­nar Hurt kur­tis siis, et kah­juks po­le Kiius öö­bi­mis­koh­ti, kü­la­lis­te­ma­ja an­naks või­ma­lu­se kor­ral­da­da par­gis mit­me­päe­va­seid üri­tu­si.

Ar­go Saul: „Tu­lin maail­ma­ko­ris­tus­päe­val Kiiu disc­gol­fi­par­gist ja mär­ka­sin mõi­saai­da aial müü­gi­kuu­lu­tust. Võt­sin maak­le­ri­ga ühen­dust, ta pak­kus ai­da juur­de ka ela­mut. See oli boo­nus. Ela­mu juur­de kuu­lub suur mõi­saaeg­ne kel­der. Kui tee­me mõi­sa ku­na­gi­sest ai­dast kü­la­lis­te­ma­ja, kus saa­vad öö­bi­da disc­gol­fi­par­gi ja ka Kuu­sa­lu val­la kü­la­li­sed, on see kõik ot­se­kui üks ter­vik. Sel pai­gal on pikk aja­lu­gu, Kiiu esi­me­ne mõi­sa­hoo­ne oli ai­da asu­ko­has.“
Ta mär­gib veel, et Ma­ka­ro­vi­telt os­te­tud kin­nis­tu on L-ku­ju­li­ne, maa ula­tub maan­tee ää­res paik­ne­va Kiiu kõrt­si­ni. Ela­mu ja kõrt­si va­he­le mõt­leb Nor­dic Hou­ses ehi­ta­da hoo­ne või ka­tu­sea­lu­se, kus saaks näi­teks müüa ko­ha­lik­ku kä­si­tööd ja ta­lu­toi­tu.

„Disc­gol­fi­par­ki ka­vat­se­me ra­ja­da klu­bi­hoo­ne, mis peaks nä­ha ole­ma Tal­lin­na-Nar­va maan­teel sõit­ja­te­le. Tei­se­le poo­le tee­me toot­mis­hoo­ne ja kü­la­lis­te­ma­ja koos ta­lu­tu­ru­ga – tu­run­da­me se­da­si Kiiut, te­kib sü­ner­gia eri vald­kon­da­de va­hel,“ lau­sub Nor­dic Hou­se­s juht.

Nor­dic Hou­ses – vas­tu­tus­tun­de­ga et­te­võ­te
Nor­dic Hou­ses on aas­taid pa­nus­ta­nud Kuu­sa­lu val­da – toe­ta­nud lin­du­de pe­sa­kas­ti­de val­mis­ta­mist ja üles­pa­ne­kut las­tea­su­tus­te juur­de, püs­ti­ta­nud Vi­ha­soos­se lin­nu­vaat­lus­tor­ni ja Kuu­sa­lu las­teaia­le õues­õp­pe­pa­vil­jo­ni, kin­ki­nud Kiiu disc­gol­fi­par­gi­le ra­ja­punk­ti­des­se ka­tu­sea­lu­sed, toe­ta­nud ra­ha­li­selt Ekst­rö­mi mars­si, ol­nud spon­sor ak­tiiv­se­te­le noor­te­le.

Ar­go Saul: „Ole­me nüüd võt­nud vas­tu ot­su­se, et ra­ha­li­si spon­sor­toe­tu­si me enam ei ja­ga, fir­mat oo­ta­vad ees suu­red in­ves­tee­rin­gud, mis on me pa­nus Kuu­sa­lu val­da. Ju­ba võe­tud pi­kaa­ja­list ko­hus­tust me ei kat­kes­ta – toe­ta­me igal aas­tal Kolga va­ba­taht­lik­ku pääs­te­ko­man­dot.“

Nor­dic Hou­ses osa­leb koos Puit­ma­ja­lii­tu kuu­lu­va­te fir­ma­de­ga EV 100 kin­gi­tu­se te­ge­mi­ses – Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi­le kin­gi­tak­se kaa­saeg­ne in­no­vaa­ti­lis­te la­hen­dus­te­ga puit­ma­ja. Üleand­mi­ne toi­mub 30. juu­nil 2019. Kin­gi­tav ma­ja on Nor­dic Hou­se­s too­dang Nor­dic COM­PACT, mis või­tis Aas­ta Te­ha­se­ma­ja 2015 kon­kur­si, la­hen­du­sed on teh­tud kaa­saeg­se­maks, kui olid kolm aas­tat ta­ga­si.

Ok­toob­ri lõ­pus kor­ral­das Nor­dic Hou­ses Kiiu tor­nis ümar­laua Kuu­sa­lu val­la ja koo­li, Kol­ga ko­gu­kon­na, Ees­ti äri­part­ne­ri­te esin­da­ja­te­ga. Rää­gi­ti kest­li­kust ja vas­tu­tus­tund­li­kust aren­gust – kui­das sea­da edas­pi­di­seid sih­te nii, et luua väär­tust et­te­võt­te­le en­da­le, aga ka fir­ma te­ge­vu­se­ga seo­tud hu­vig­rup­pi­de­le. Koos­tööd te­hak­se kon­sul­tat­sioo­ni­fir­ma­ga Sus­ti­ne­re, kes ju­hen­dab, kui­das oma äri­te­ge­vus lä­bi mõel­da laie­mas ühis­kond­li­kus kon­teks­tis. Olu­li­sed on ava­tud hoiak, ee­ti­li­ne ja õig­la­ne juh­ti­mi­ne, kesk­kon­na­hoid, töö­ta­ja­test hoo­li­mi­ne, pa­nus ko­ha­li­ku elu aren­gus­se.

Et­te­võt­tel Nor­dic Hou­ses on kaks oma­nik­ku – Ar­go Saul 55prot­sen­ti­li­se osa­lu­se­ga ja Nor­ra part­ner Ar­ne Moen oma fir­ma 45prot­sen­di­li­se osa­lu­se­ga.

Põ­hio­sa too­dan­gust, üle 80 prot­sen­di, eks­por­di­tak­se Nor­ras­se – pui­dust va­baa­ja­ma­jad, elu­ma­jad ja kor­ter­ma­jad. Nor­dic Hou­se­s puit­ma­ju os­te­tak­se veel Root­si ja Hol­lan­dis­se. Nor­dic COM­PACT elu­ma­ja on müü­dud ka Ees­tis – Pär­nus­se, Tal­lin­nas­se, Tar­tus­se, üks ma­ja asub Sal­mis­tul, Kei­las­se ker­ki­vad paa­ris­ma­jad.