Kuusalu valla vabaühendused plaanivad paremat koostööd

934

Kolgaküla rahvamajas toimunud vabaühenduste päeval leiti, et võiks asutada valla MTÜde koostöökogu.

Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno kirjutas suvel koos Kuusalu valla teiste MTÜde esindajatest algatusgrupiga Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile rahataotluse projektile „Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse“.

Algatusgruppi kuuluvad peale tema veel Melika Kindel MTÜst Veljo Tormise Kultuuriselts, Artur Talvik MTÜst Juminda Poolsaare Korrakaitse, Asko Aug MTÜst Pärispea Seltsimaja, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi MTÜst Kiiu Arendus ja Kuusalu Noortekeskuste juhataja Priit Parro MTÜst Noortevägi. Hiljuti liitusid Kadri Seeder MTÜst Lahemaa Kaugtöökeskused, Anu Kirsman MTÜst Kuusalu Matkaselts ja Priit Adler MTÜst Ökokratt.   
  
Septembris selgus, et projekti toetatakse 9917,39 euroga. Kogueelarve on 11 059,49 eurot, 640eurose omaosaluse katmiseks küsitakse abi vallaeelarvest ning teine pool omaosalusest on mitterahaline, sisaldab vabatahtlikku tööd ja ruumide renti.

Kaisa Linno selgitas, et projekti eesmärk on edendada vabaühenduste kaudu demokraatiat ja koordineerida koostööd avaliku sektoriga. Algatusgrupp kogub andmeid Kuusalu vallas tegutsevate vabaühenduste kohta, uuritakse kogukondade vajadusi ja ühisosa.

Plaan on jõuda vabaühenduste koostöökogu moodustamiseni, teha arengukava. Koos­töökogu võiks hakata regu­laarselt koos käima ning tegutsema vallavolikogu va­baaja- ja külakomisjoni nõustava organina. Projekt lõpeb septembris 2012.

Esimene kokkusaamine toimus eelmisel laupäeval, 26. novembril ehk kodanikupäeval. Edaspidi kavatsetakse korraldada veel arutelusid, koostada Kuusalu valla vabaühendusi tutvustav voldik ning teha kaks õppereisi – üks oma vallas, et tutvuda MTÜde tegemistega, teine Viljandimaale, kus sarnased koostöökogud juba toimivad.

Laupäeval kogunes Kolgaküla rahvamajja 25 inimest.

Kuusalu vallas üle 120 MTÜ või seltsi
1918. aasta 26. novembril anti välja Eesti vabariigi kodaniku määrus. Kodanikupäeva hakati tähistama 1998. aastast.

„MTÜd tegutsevad avalikust võimust lahutatult. Kindlasti on vale arusaam, et MTÜd peavad olema vaesed kui kirikurotid,“ lausus Urmas Kirtsi ja teatas, et  äriregistri järgi on Kuusalu vallas ligi 120 MTÜd või seltsi. Lisaks need, mis on registreeritud mujal või on asukohana kirjas veel Loksa vald.

MTÜde tegelikust tööst ülevaade puudub. Teada on need, kes taotlevad vallalt toetusraha või teevad muul moel koostööd – kultuuri ja spordi MTÜd, veeseltsid, korrakaitseühingud. Kohaliku Omaalgatuse Programmist, PRIA külaelu rahadest ja Leader-programmist on toetust aastatel 2000-2010 saanud 33 MTÜd kokku 1 229 872 eurot (19 243 315 krooni). Kõige enam on antud toetust kinnisvara korrastamiseks ja ehituseks ning ürituste läbiviimiseks.

Vald aitab MTÜsid samuti toetusrahade ning nõustamisega. Tegevuste koordineerimiseks on ürituste kalender, kui ei anta sinna teada, võivad ettevõtmised kattuda. Iseküsimus on, kui palju üldse peaks koordineerima, arutles Urmas Kirtsi.

Kuusalu valla kõik 6 rahvamaja on antud MTÜde hallata, nemad otsustavad ka, milliseid üritusi soovivad teha. Vald toetab MTÜde projekte  ning tellib 6 üritust: vabariigi ja valla aastapäeva ning lauritsapäeva tähistamist, spordi- ja kultuuritegijate tänuüritust, merepeo ja beebipeo korraldamist.

Vallavanem sõnas veel: „Loodan, et laulmine, tantsimine, remontimine MTÜdes jätkub, aga hakatakse sekkuma ka kohaliku võimu küsimustesse, abistatakse valvekoera ehk rotveilerina.“

ARTUR TALVIK kaitses kogukondade volikogu ideed
Artur Talvik ütles, et tema lemmikmudel on Šveits, kus kogukond otsustab, kuidas elu edasi läheb: „Meil on palju MTÜsid, aga vähe selliseid, kes seisavad kogukonna õiguste eest. Vallavolikogud võiksid olla vabad parteipoliitikast ning koosneda kodanikuühenduste esindajatest, kes lepivad omavahel kokku, kuhu raha jagatakse ja mida eelistatakse.“

Sarnased soovid
Vabaühenduste päeva moderaator Ivika Nõgel Otepää valla MTÜst Partnerlus palus laudkondadel omavahel ja ka koos teistega arutada, mida soovitakse edaspidi teha paremini.

Selgus, et kokkutulnud mõtlesid ühtemoodi. Leiti, et vaja oleks luua MTÜde koostöökogu, mida juhiks koordinaator(id), kes viiks info vallavõimuni.
Rohkem tuleks omavahel suhelda, jagada infot, olla üksteisele toeks.

Kaisa Linno: „Muljed on positiivsed. Kui mul kevadel sündis koostöökogu idee, kartsin, et keegi ei viitsi koostööd teha. Lahe on, et inimesed tulevad ja tahavad kaasa aidata. Kõlama jäi, et soovime koos tegutseda. Mida teha ja kuidas, seda hakkame arutama edaspidi.“

Järgmine kokkusaamine on kavandatud jaanuarikuusse.