Tallinna halduskohus kohustas Kuusalu vallavalitsust OÜ Gravel esitatud kaevandusloa taotluse uuesti läbi vaatama.
Vallavalitsus korraldab tuleva kolmapäeva, 2. novembri õhtul Kuusalu rahvamajas avaliku koosoleku, kus tutvustatakse OÜ Gravel soovi hakata Kuusalu I karjääris taas liiva kaevandama. Tegu on vana karjääriga, mis kümmekond aastat tagasi suleti.
Tänavu märtsis otsustas vallavalitsus, et ei nõustu Kuusalu I karjääri taasavamiseks kaevandusloa andmisega OÜ-le Gravel. Ettevõte vaidlustas otsuse kohtus. Tallinna halduskohus tunnistas 15. septembril vallavalitsuse otsuse õigusvastaseks ja kohustas Kuusalu valda andma kaevandamisloa taotluse kohta uue arvamuse, põhjendades, et vallavalitsuse korraldus oli antud kaalutlusvigadega, tuginetud oli asjakohatutele ja sobimatutele kaalutlustele.
Vallavalitsus: tegu on korrastatud alaga
Vallavalitsus põhjendas oma keeldumises ja ka kohtule, et Kuusalu karjääri I plokk on juba suletud ja suuremas ulatuses korrastatud, enne uute liivakarjääride avamist või vanade taasavamist tuleks ära kasutada kasutuses olevate karjääride liivavarud.
Kohalikud elanikud kasutavad ala rekreatsioonialana ning arvestades aleviku ümbruses toimunud lageraiete ulatust, on soovitav jätta suletud karjääril kasvav noorendik alles kuni raieküpseks saamiseni, selgits vallavalitsus. Karjääri avamist võiks kaaluda siis , kui ehitusliiva nõudlus märkimisväärselt suureneb või teiste karjääride varud on ammendumas. Kuusalu vallas ja lähiümbruses on liiva kaevandamiseks 8 kasutajale väljastatud 15 kehtivat kaevandamisluba luba.
Kohus: maavara kuulub riigile
Halduskohus ütleb enda selgituses: „Riigikohus on leidnud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõpliku otsuse tegemine on riigielu küsimus, maavara kuulub üldjuhul riigile. Küsimus maavara varu suurusest Kuusalu valla olemasolevates karjäärides ja uute karjääride avamise või vanade taasavamise otstarbekuse otsustamine on kohalike maardlate, ka Kuusalu liivakarjääride osas keskkonnaameti pädevuses. Kohalikul omavalitsusel puudub alus keelduda kaevandusloale nõusoleku andmisest põhjendusel, et uue karjääri rajamine või vana taasavamine ei ole varustuskindluse aspektist otstarbekas. Hinnata, kas karjäär loetakse korrastatuks või mahajäetud ja korrastamata karjääriks, saab riik kui karjääri omanik.“
Veel on kohus öelnud, et uue kaevanduse rajamine või vana taasavamine puudutab kohalikke huvisid ja õigusi, kuna kaevandamine toob paratamatult kaasa erinevaid häiringuid – müra, vibratsioon, kasvav liikluskoormus kohalikele teedele. Mitme karjääri lähestikku paiknemine võib olla kumuleeruva mõjuga. Samas ei ole neid aspekte vallavalitsus oma arvamuses välja toonud.
„Arvamuses on viidatud, et Kuusalu vallas on väljastatud juba 10 luba ehitusliiva kaevandamiseks. Pelgalt kaevandamislubade arv ei saa olla kaevandusloa andmisest keeldumise põhjus. Kaevandamine võib häirida kohalike elanike huve, kui karjäär paikneb elukohtade läheduses, ent vastavad argumendid tuleb välja tuua ja neid põhjendada,“ märgib kohus.
Taotleja: seal viljeleti mugavustegevust
OÜ Gravel on andnud kaevandamisloa taotlemise õiguse OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, kellele oli antud samas kohas geoloogilise uuringu tegemise luba. Inseneribüroo STEIGER juhatuse liige Erki Niitlaan rääkis Sõnumitoojale, et vastavalt riiklikule arengukavale tuleb juba kasutusel olnud kaevandamiskohad ammendada lõpuni, mille järgi see koht saigi kunagi valitud: „Kuusalu I karjääris on liivavaru veel miljon kuupmeetrit. Hakkasime taotlema ala geoloogilise uuringu luba juba 2008. aastal, saime loa ilma eritingimuste või piiranguteta 2013. aastal. Varasemad kaevandajad on seal viljelenud niiöelda mugavustegevust – kui veepealne varu ammendati, koliti teise kohta, avati uusi karjääre. Meie soovime väljata ka selle varu, mis kunagi maha jäeti. Loa taotlemisel võtsime endale kohustuse kogu kaevandamisega rikutud maa nõuetekohaselt korrastada. Seni seda tehtud ei ole, mis on tehtud, tuleb ümber teha, sest ei sobi kivisisalikele.“
Ta kirjeldas, et karjääri teenindamine toimuks mööda olemasolevat ühendusteed, mis tuleb otse Tallinna-Narva maanteelt, ristumiskoht on Balti Spooni vastas: „Läbi alevi sõitmist me oma karjäärist ei luba, seda piirab ka vastav liiklusmärk. Kaevandamise müra ei tohiks aleviku elumajadeni jõuda, mets on vahel ja vahemaa piisavalt suur. Korrastamisega alustatakse kohe, kui mingi osa alast on ammendatud, sellise kohustuse on pannud ka keskkonnaamet. Olen korduvalt väljendanud valmisolekut vallaga kaevandamise tingimuste ja vajalike leevendusmeetme osas läbi rääkida.“
Kaevandamiseks ja korrastamiseks Kuusalu I karjääris kuluks tema sõnul kokku 10-15 aastat: „Seejärel tulevad sinna kenade kallastega järvesilm ja lahtise liivaga liivik, kus on hea elupaik samas piirkonnas elavatele kivisisalikele.“
Erki Niitlaan märkis veel, et vald hakkaks saama ettevõtte tegevusest kaevandamistasu, mis jääb perioodil 2017-2025 vahemikku 1,46-2,04 eurot kuupmeetri eest: „Kuusalu I karjääri taasavamisega võiks valla sissetulek olla seega sadu tuhandeid eurosid.“
Vallavanem: töötavaid karjääre on 20 aastaks
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, volikogu keskkonnakomisjon ja vallavalitsus olid seda meelt, et uusi karjääre vallas mitte avada, olemasolevate liivavaru jagub 20 aastaks: „Meil on selgelt meeles, milline rahvaliikumine algas kümmekond aastat tagasi, kui Kuusalu taha sooviti avada uusi karjääre. Seetõttu otsustasime kaevandamisloa andmisest keelduda. Kuna kohus soovib põhjendusi täiendada, teeme koosoleku ning kes on huvitatud, tulge kuulama ja kaasa rääkima.“
Küsimusele, miks vald loobub võimalikust kaevandamistasust, vastas vallavanem, et turunõudlust ja kaevandamise mahtu see ei muuda, kui liivakaevandamisega tegeleb rohkem firmasid. Kaevandamistasu arvestatakse väljakaevatud ja äramüüdud liiva järgi.
Erki Niitlaan: „Tuleme mingis ulatuses oma klientuuriga, kes praegu Kuusalust liiva ei osta, mis tähendab, et maht kindlasti ka kasvab. Võimaliku defitsiidi ja piisavuse osas tasuks silmas pidada hiljuti avaldatud riiklikku investeerimiskava tee-ehitusse ning arvestama ka Rail Baltica ehitusega ja sellele järgneva perioodiga. Meeldib või mitte, mingis osas ehitatakse Rail Baltic kindlasti ka Kuusalust pärit materjaliga ja pärast seda on samuti materjali vaja. Kaevandamine on pikaajaline protsess, nagu ka selleks valmistumine. Kui hakkame reageerima siis, kui defitsiit on käes, on hinnad laes ja probleemid lahendamata. Siis on juba lootusetult hilja.“
Tunnustatud geoloogid on Kuusalu aleviku kohta öelnud, et see asub otsekui liivapadjal. Lisaks Kuusalu karjääridele tegutsevad aleviku taga Huntaugu karjäärid. Kaevandavad Kiiu Soon, Kumari, TREV-2. Lisaks on mitmel pool kruusakarjääre.
Mullu teenis Kuusalu vald kaevandamistasudest kokku 253 000 eurot.
