VÄINO PIIKMANNIL ilmus „Lahemaa rannakülade lugusid“ II osa

2119
Kodu-uurija VÄINO JOHANNES PIIKMANN oma uue raamatuga. Foto Toomas Tuul

Viinistu kunstimuuseumis toimunud esitlusel oli üle 70 inimese.

Kodu-uurija Väino Johannes Piikmann Kuusalu valla Turbuneeme külast andis koostöös MTÜga Eru Lahe Rannarahva Selts välja oma rannakülade lugude teise osa, esimene osa ilmus neli aastat tagasi, 2008. aastal.

Esimeses raamatus olid lood Turbuneeme külas viimase 200 aasta jooksul juhtunu kohta, mis kirjutatud kohalike elanike mälestuste põhjal.
Teisest osast moodustab ligi veerandi ülevaade rannapoiste sõjateedest, erinevalt maapoistest läksid nad sõdima üle lahe Soome. Umbes sama suures mahus on  kirjeldatud Turbuneeme Suure-Ahju talu tegemisi, selle pere peamine sissetulek saadi talvisest noodapüügist ja angerjapüügist.

Väino Piikmann kommenteerib, et tahtis kalapüügist kirjutada, kuna  see on tema elu ajal kardinaalselt muutunud, Turbuneeme külasse on jäänud üks kalur, mõnes külas polegi enam.

Lisaks on raamatus mitmeid lugusid Turbuneemest ja naaberküladest. Autor märgib, et avaldamata jäid materjalid piirituseveo kohta, sest seda juba kajastab põhjalik raamat, mille koostasid isa ja poeg Pullatid.

Ka „Lahemaa rannakülade lugude“ II osa trükki toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm, kuid sellest ei piisanud. Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg ütleb, et kokku kulus 280leheküljelise köite väljaandmiseks 2800 eurot. Peale KOPi toetuse läks selleks 300 eurot Turbuneeme küla raha, mis saadud Kuusalu valla eelarvest, ning tuhat eurot lisas autor.

Linda Metsaorg, kes koos Elve Kuuskmäega aitas tekste toimetada ja fakte kontrollida, räägib, et kõik Turbuneeme pered said raamatu kingiks: „Trükiarv on 400. Seltsi liikmed saavad raamatu ning Väino Piikmann jagab oma tuttavatele ja sõpradele. Autor lubas, et osa paneb ka müüki Viinistu kunstimuuseumisse.“

Esitlusel osalenud Ave Paulus, Lahemaa kultuuripärandi spetsialist: „On väga hea, et sellised raamatud on nüüd olemas. Sealt leiab Lahemaa kultuuriloo kohta huvitavaid detaile, näiteks von Fersenite  suvemõisa  lugu  Kotka  külas.“