Kolga mõisas töötab viiendat kuud Kohvituba

3030
PILLE ROBALL ning ERIK JÄRVI, kel süles pisipoeg, ütlevad, et päris külastajateta pole kohvik ühelgi päeval olnud – ka koduperenaised käivad kohvi joomas, lapsed mängivad mängutoas, tullakse värskeid saiu ostma.

Kohvituba oli esialgu plaanis teha Loksale.

„Üks kaugemalt tulnud proua imestas, pole võimalik, et need saiad on valminud siin Kolga Kohvitoas ja samal hommikul. Kuid nii on, meie kohvik teeb saiad ise. Sel päeval tulin tööle kell 5, kella 9ks pidid minema soojad saiad hommikusöögiks Raudsilla puhkekeskusesse,“ räägib kohvitoa pagar ja üks omanikest Pille Roball, iseõppinud küpsetaja ning kokk, kes koolidiplomi järgi on agronoom-talujuht ja kaubandus­ökonoom.

Ta jutustab, et oma kohviku avamise mõte oli käärinud 12 aastat, ajast, kui jäi lapsepuhkusele ning mõisa peahoones töötanud pagaritöökoja-kohviku uksed tuli kinni panna.

Saiade küpsetamise ja kohviku pidamise juurde jõudis ta tänu oma kasuisale Aivar Orasele Mustametsa külast, kes ostis aastaid tagasi ära ühe Tallinna kohviku köögitehnika.

„Mõisa peahoones olnud kohvik kuulus mu kasuisale. Õppisin Jänedal, uudishimust käisin laupäeva hommikuti uurimas, kuidas kohvikutöö käib. Pagar Anu Säkk teatas kolmandal nädalavahetusel, et peab minema matustele ja mina asendagu. Ma ei osanud isegi retsepte lugeda, aga saiad tulid välja, teekook küll mitte. Mõne aja pärast saavutasin koolis kokkuleppe, et vaheldumisi nädal olin seal ja teise nädala töötasin Kolgas,“ kirjeldab Pille Roball.

Pärast lastega kodusolemist oli ta pagar Kolga mõisa peahoones endise restorani ruumides avatud pubis. Ent paar aastat tagasi pani seegi uksed kinni, Pille Roball jäi koduseks, küpsetamisest päris ei loobunud, kohalike elanike palvel tegi neile pidupäevadeks kringleid-stritsleid.

Töötukassa toetus

Kolga Kohvitoa avamine sai teoks tänu Eesti Töötukassa toetusele – äritegevuse alustamiseks saadi Onu Elli Kohvituba OÜ-le maksimumtoetus 4474 eurot. Firmal on neli omanikku, neist Pille Roball ja ta peretuttav Erik Järvi on kohapealsed tegutsejad-juhid, teised kaks igapäevaselt kohviku tegemistega seotud pole. Esmalt oli projekt ja äriplaan koostatud Loksat silmas pidades, et hiljem laieneda Kolka, kui hästi läheb.

Pille Roball: „Alguses plaanisime võtta rendile väikese maja Loksa vana kaubamaja vastas raamatupoe kõrval. Kuid Loksa uute vee- ja kanalisatsioonitorude ehitus venis, tähtajad lähenesid. Teine valik oli Harju Tarbijate Ühistule kuuluva Konsumi kaupluse tühi teine korrus, kuid me ei saavutanud investeeringute osas omanikuga kokkulepet. Oli isegi mõte, et anname raha tagasi. Siis kirjutasime projekti ümber Kolka. Kartsime, kas töötukassa on nõus, kui tuleme palju väiksema elanikkonnaga alevikku, aga aktsepteeriti.“

Erik Järvi: „Igas suuremas asulas võiks olla kas või pisike söögikoht. Mööda Eestit ringi sõites kohtan vahel aga vastupidist, mõnes pisikeses külas on söögikoht, suures asulas aga hea, kui leiad toidupoe, kus kõhtu turgutada. Kolgas oli tekkinud selles osas tühik, mis tuli täita. Siin on ju mõis, mis toob alevikku   inimesi.”

Kohvituba on Kolga mõisakompleksi endisesse hobusetalli rajatud sviidis ehk mõisahärrale Jarl Stenbockile ehitatud korteris. Ruume renditakse Stenbocki Perekonna Fondilt. Seinu kaunistavad Kolga külalistemajast pärinevad pildid mõisa ajaloost, osa neist on Kolga muuseumis.

Soov oli avada kohvituba varem, ent Kolga aleviku vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise käigus selgus, et see maja oli projektist välja jäetud. Oldi ilma veeta ja tuli oodata.

Ehkki kohvituba hakkas tööle oktoobris, on ka talveperioodil olnud klientide seas turiste – itaallased, sakslased, Venemaalt tulnud külalised. Kevadel-suvel loodetakse äri elavnemist, siis on oodata taas arvukamalt turiste Kolga mõisakompleksi uudistama.

Erik Järvi: „Äriplaan on rajatud turistidele, aga ära ei saa unustada kohalikke inimesi. Siin on võimalik korraldada perekondlikke koosviibimisi. Kas äri on end ära tasunud, saab vaadata aasta pärast. Töötukassa nõue on, et kohvik peab töötama vähemalt aasta, enne ei tohi pankrotti minna, muidu tuleb toetus tagasi maksta.“

Erik Järvil lisab, et tal on kogemused koka ja baarmenina. Ta töötas aastaid Tallinnas ja hiljem mõned aastad Keilas oma õe juhitud baarides. Praegu on tema kohustus varustada kohvikut ja tegeleda paberimajandusega, aegajalt teenindab külastajaid ka leti taga.

Tulekul raamatuklubi

Kolga Kohvitoa seinal on kuulutus, et märtsis ja aprillis toimuvad seal raamatuklubi  üritused, korraldatakse kokkusaamisi kirjanikega. Raamatuklubi idee autor, eelmise aasta lõpus asutatud seltsingu Kolga Vald üks eestvedajaid Janne Kerdo selgitab, et nii on kavas ärgitada aleviku kultuurielu, samas ka toetada kohvitoa tegevust ning tuua sinna rahvast juurde.

Janne Kerdo: „Hiljuti oli meil seltsingu kultuurirakukesega kohvitoas koosolek. Otsustasime seal kokku saada, sest see on väga tore koht ja tahame tuua neid rohkem nähtavale. Kohalikku ettevõtlust tuleb toetada, väga tahame, et kohvik jääks püsima. Mulle meeldib sinna minna, on puhas ja kena koht. Saab koju õige võiga tehtud stritslit osta, kui juhtuvad külalised ootamatult tulema.“

Raamatuklubi kohta lausub Janne Kerdo, et koostööd tehakse Kirjastusega Varrak: „Kirjastus andis kirjanike kontaktid, läbirääkimised käivad. Teeme alguse, et teisedki tuleksid kaasa. Klubist võiks kujuneda laiem huvitavate inimestega kohtumiste paik. Esimene klubiõhtu on neljapäeval, 27. märtsil.“