Prantsusmaalt pärit FLORENCE VALENDUC ja MAJA WINKLER-HERMADEN Austriast viivad Kehras läbi üheksakuulist projekti.
MTÜ Koostöökoja vabatahtlik Florence Valenduc hakkab Kehra noortekeskuses õpetama hiina ja prantsuse keelt ning Anija valla kultuurikeskuses joogat.
Ta õppis ülikoolis keeli ja on palju reisinud ning töötanud kolm aastat Hiinas. Kehrasse vabatahtlikuks tuli ta soovist teha midagi uut ja tegeleda sellega, mis talle meeldib ning mida teistega jagada.
Maja Winkler-Hermaden lõpetas sel aastal Austrias keskkooli ja hakkab Kehra noortekeskuses õpetama saksa keelt ning tegelema noortetööga. Kehrasse tõi teda huvi teha vabatahtlikutööd ühes Balti riigis ja mõtelda oma tulevikuplaanidele.
Kehra – kena ja vaikne linn
Florence Valenduc rääkis, et ei teadnud Eestist enne Kehrasse tulekut väga palju: „Ma ei teadnud sedagi, kus see riik täpselt asub. Kandideerisin vabatahtlikuks erinevatesse projektidesse ja mitmesse riiki. Kehrast vastati ja pakuti võimalust tegeleda oma projekti raames just sellega, mis mulle meeldib – hiina ja prantsuse keele ning joogaga. Otsustasin võimalust kasutada.”
Talle meeldib Kehra: „Olen elanud mitmes suurlinnas ja siin väikeses linnas on vahelduseks väga tore. Kehra on kena ja vaikne koht. Olen pärit Lõuna-Prantsusmaalt, Vahemere-äärsest Monpellieri linnast, mis on umbes sama suur kui Tallinn, aga Prantsusmaa mõistes on tegemist pigem väikese turismi- ja ülikoolilinnaga.“
Florence Valenduc õppis Montpellieri ülikoolis keeli, sealhulgas hiina keelt. Pärast ülikooli lõpetamis sõitis ta Hiinasse: „Mul ei olnud aimugi, mida seal tegema hakkan. Läks nii, et jäin Hiinasse kolmeks aastaks. Leidsin tööd prantsuse keele õpetajana, seejärel tõlgina ja lõpuks ühes firmas tõlkimise mänedžerina. Selle aja jooksul sain kodus käia ühe korra, sest Hiinas ei ole väga palju puhkepäevi või pühasid.“
Pärast Euroopasse tagasijõudmist oli ta Barcelonas tõlk. Seejärel hakkas vabatahtlikuks.
Florence Valenduc elab Lehtmetsas ja jagab korterit Kehra noortekeskuse vabatahtliku Maja Winkler-Hermadeniga.
Ootab nädalavahetusi, et tutvuda Eestimaaga
Erinevalt Florence Valenducist oli Maja Winkler-Hermadenil kindel soov tulla vabatahtlikuks mõnda Balti riiki: „Mul olid Eestiga varemgi kontaktid, onu töötas siin saatkonnas. Peamiselt olin Eesti kohta kuulnud, et loodus on väga kaunis.“
Ta on pärit Viini lähedal asuvast Schleinbachi külast, mis on Kehrast tunduvalt väiksem: „Koolis käisin Viinis, mis on minu kodukülast umbes tunni aja autosõidu kaugusel. Peaaegu nagu Kehra Tallinnast.“
Ta tuli vabatahtlikuks, et pärast keskkooli lõpetamist võtta aasta mõtlemisaega, millega tulevikus tegelema hakata ja kuhu edasi minna: „Tahtsin teha aasta midagi kasulikku. Arvatavasti lähen edasi õppima kunsti.“
Noortekeskuses annab ta kokandustunde, reedel tegi Austria rahvuslikke toite. Veel plaanib ta kunstitunde noortele, sest käis Austrias kunstikoolis. Ja tahab õpetada, kuidas kasutada diabolot – vurrilaadset mänguasja, millega võib teha trikke nagu tsirkuses.
Põhiliseks tegevuseks saab saksa keele tundide andmine, hakkab õpetama nii noori kui ka täiskasvanuid: „Kindlasti sooviksin luua Eesti ja Austria koolinoorte vahel kirjasõprade võrgustiku. Võibolla õnnestub seda teha ka täiskasvanutele. Kuna eelmisel aastal õpetas Kehras üks vabatahtlik saksa keelt, on kursus mõeldud eelkõige edasijõudnutele, aga kindlasti võivad tulla ka algajad.“
Mõlemal vabatahtlikul on seni olnud üks eesti keele tund.
Florence Valenduc peab eesti keele hääldust ja grammatikat keeruliseks: „Olen prantslane, kes õpetab praegu hiina keelt eestlastele inglise keele baasil. Lihtsam oleks kui oskaks kohalikku keelt.“
Maja Winkler-Hermaden sõnas: „Kehra noortega töötades tundub, et Eesti ja Austria noored ei ole erinevad, aga Eesti noored räägivad inglise keelt paremini.“
