Küüditamist mälestati suuremalt Kehras ja Kuusalus

1512

Kuusalus koguneti okupatsiooniohvrite mälestuskivi juurde, Kehras oli miiting raudteejaama kõrval.

Neljapäeval, 25. märtsil möödus 61 aastat päevast, mil enam kui 20 000 eestlast sunniti oma kodudest lahkuma ja küüditati Siberisse. Paljud tulid 50-ndate aastate lõpus Eestisse tagasi, kuid kõigil see ei õnnestunud, Siberi küladesse jäid sadade eestlaste hauad.

Kuusalus vaadati küüditamisest filmi
MTÜ Murtud Rukkilille Ühing korraldas ka tänavu Kuusalus 25. märtsil  küüditatute kokkusaamise. Kella 11 ajal kogunes ligi 30 inimest Kuusalu kalmistu värava kõrval paiknevate mälestuskivide juurde. Suurem kivi on pan­­dud kõigi okupatsiooni­ohv­rite mälestuseks ning väik­­sem küüditatutele.

Nõukogude-aegsest eba­õig­­lusest kõnelesid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, Murtud Rukkilille Ühingu juht Enno Uibo, Kuusalu seenioride ühenduse eestvedaja Silvi Talpsepp ning soomepoiste pärimusühenduse juhatuse liige Peeter Kivimäe. Mõlema kivi jalamile pandi lillekimbud ja süüdati küünlad. Kuusalu memmede ansambel laulis paar laulu.

„Silma teeb märjaks, kui mõelda, millistes tingimustes pidid inimesed seal Siberis elama ja kannatama,” sõnas Peeter Kivimäe.

Edasi mindi koos Keskväljakule, kunagise külanõukogu ette muruplatsile püstitatud telefonimälestusmärgi juurde. Ka sinna pandi lilled ja süüdati küünlad.

Enno Uibo lausus: „Ärge häbenege sõpradelt telefoni teel küsida, kuidas nad elavad. Aga ärge ka unustage neid hoiatada ohu eest.”

Seejärel kõnniti rahvamajja, mille teisele korrusele oli kaetud kohvilaud. Meenutati möödunut, lauldi koos memmede ansambliga veel mõned laulud.

Lõpuks vaadati DVDlt tunniajast filmi „Valupisarais märtsipäeval”. See on salvestus Koeru huviteatri etendusest, mille esietendus oli 25. märtsil 2009.

Kehras istuti teelauas
Kehras oli mälestusmiiting traditsiooniliselt raudteejaama lähedusse pandud mälestuskivi juures. Kohale oli tulnud 31 inimest. Kehra jaam oli sõlmpunkt. Seal seisid loomavagunid, kuhu küüditatud toodi küladest autodega.

Miitingut alustati leinaseisakuga, seejärel kõnelesid Harju-Madise koguduse õpetaja Lev Lekarkin ja vallavanem Tiit Tammaru. Anija valla kultuurikeskuse juhataja Margit Aasmaa luges küüditamist puudutavaid lõike Ants Miidla raamatust „Pikva lood“. Kivi juurde viidi lilled ja pandi küünlad.

Koosviibimine jätkus kultuurikeskuses, kus esinesid segakoor Helin ja ansambel Mariann. Istuti teelauas, räägiti Siberi-aastatest ja sellest, kuidas inimesi kodutaludest minema viidi.

Kultuurikeskuse juhataja esitas katkendi  Alma Kuuskvere luuletusest, mis on kirjutatud Siberis.

Loksal süüdati kiviaial küünlad
Loksal kogunetakse Vana-Loksa Seltsi eestvedamisel küüditamispäeval tavapäraselt kalmistu Tallinna tänava poolse kiviaia äärde. Põlevad küünlad pannakse aia peale – selle ees seisid veoautod küüditatutega, oodati kolonni kogunemist, pärast sõideti koos Kehrasse raudteejaama.

Küünal süüdati ka kiriku ees seisva okupatsiooniohvrite mälestuskivi juures.