Uus juht KALLE KÜNGAS kiidab Kuusalu Soojust

3024

Kuusalu Soojuse vastne juhatuse esimees KALLE KÜNGAS, olete nädal aega olnud uues ametis, millised muljed ettevõttest on?

„Mul oli võimalus enne töölepingu allakirjutamist tutvuda ettevõttega lähemalt. Käisime koos senise juhatuse esimehe Raul Valgistega läbi olulisemad objektid ja kohtusin inimestega. Teadsin ettevõtet ka enne, aga tutvudes kasvas veendumus, et võin julgelt siia tööle tulla.

Minu jaoks andis selge sõnumi ka see, et konkursil toimunud vestlustel kandidaatidega istus Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kogu aeg kohal, ehkki ta ei kuulunud komisjoni ning oli veel ka puhkusel. Minu jaoks tähendas see, et vald peab seda töökohta ja inimesevalikut oluliseks. See andis mulle „jah”-otsuse tegemisel positiivse momendi juurde.”

Kuidas Kuusalu Soojust iseloomustate?
„OÜ Kuusalu Soojus on omavalitsusele kuuluv ettevõte ning analoogse omandivormiga on Harjumaal neid veel palju. Firma on päris heas korras.
Ettevõte on teinud suuri investeeringuid – Kuusalu katlamaja on eelmisel kütteperioodil rekonstrueeritud, Salmistul on rajatud veesüsteem ja reedel avasime seal ka veetöötlusjaama.

Viimase kuue aastaga on põhivarasse investeeritud 47 miljonit krooni, sellest omavahenditest 18 miljonit. See teeb aastas keskmiselt 3 miljoni krooni ulatuses omafinantseeringuid. 29 miljonit krooni on saadud KIKi vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondide toetust.

Võib nii öelda, et Kuusalu Soojuses on palju ära tehtud, aga veel on hulk asju, mis vajavad kordategemist. Päris paigalistumise töö mulle ei sobiks ka. Katlamaja on Kuusalus korras, aga suur probleem on soojusenergia ärakasutamine ehk kehvas seisus soojatorustikud Kuusalus ja Kolgas. Raul Valgiste on esialgsed arvutused teinud, nende väljavahetamiseks oleks vaja 10 miljonit krooni.

Üks oluline nüanss selle juures on, et veel saaks kasutada trasside kordategemiseks Euroopa Liidu toetusraha. Täna ei ole teada, kas alates 2013. aastast enam antakse Eestile selliseid summasid ELi fondidest. Kui lähiajal midagi ette ei võta, siis ei pruugi edaspidi toetusi saada ja kogu vajaminev raha tuleb leida ettevõttel endal.”

Kas seetõttu esitas Kuusalu Soojus möödunud nädalal Kuusalu vallavalitsusele taotluse 2,5 miljoni krooni saamiseks vallaeelarvest?

„Ma ei saanud esialgu aru, kuidas on võimalik, et 10 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte on investeerinud igal aastal 3 miljonit krooni. Arvasin, et küllap vald on omanikuna andnud sellisteks investeeringuteks nõutava omaosaluse.

Kuid Kuusalu Soojus on võtnud omaosaluse katteks laenu. See on olnud julge samm. Aga praegu on käibevahendeid puudu ning tekkinud likviidsuse küsimus. Seni on vald kahel suvel toetanud käibevahendite ajutist puudujääki ettemaksuga, kuid tänavu palume, et omanik teeks 2,5 miljoni kroonise sissemakse osakapitali suurendamiseks. Ka audiitor juhtis märtsis eelmise majandusaasta aruannet kontrollides tähelepanu sellele, et lühiajalised kohustused ületavad käibevara 2,4 miljoni krooni võrra ja võib tekkida vajadus omanikupoolseks lisafinantseerimiseks.

Ametist lahkuv juhataja Raul Valgiste koostas vallavalitsusele saadetud kirja, selle on läbi vaadanud nõukogu ja allkirjastanud nõukogu esimees Kristo Palu. Sel esmaspäeval arutas me taotlust Kuusalu valla majanduskomisjon. Osalesime koos Raul Valgiste ja Kristo Paluga koosolekul.”

Mida komisjon arvas?

„Diskussioon kestis kaks tundi. Lõpuks toimus hääletamine, kuue poolthäälega otsustati teha volikogule ettepanek eraldada lisaeelarvega Kuusalu Soojuse osakapitali suurendamiseks 1,9 miljonit krooni. Komisjoni neli liiget soovisid, et kahe nädala jooksul esitaks ettevõte raha leidmiseks täiendavaid alternatiive.”

Kui palju on Kuusalu Soojusel võlglasi?

„Kahjuks võlglasi ikka on. Kokku ollakse võlgu umbes pool miljonit krooni. Eraisikute nimesid ei saa avalikustada. Firmadest on meie suurim võlgnik OÜ Stenbocki Perekonna Fond.

Positiivne on see, et võlglastega on aktiivselt suheldud, mitmetega sõlmitud tasumiseks graafikud ja võlgade üldsumma väheneb tasapisi.”

Olete aastaid töötanud Eesti esimeses firmas, mis vahendas veetöötlus- ja soojatootmistehnikat?

„Olen ASi Filter üks asutajaid-omanikke ja üle 12 aasta ka selle ettevõtte tegevjuht, töötasin seal kuni 2005. aastani. Kuusalu Soojuse igapäevase tegevusvaldkonnaga olen hästi tuttav.

Nõukogude ajal olin Tallinna Linnuvabrikus peainsener ning puutusin Loo alevikus ja Kostiveres kokku samade valdkondadega, millega tegeleb Kuusalu Soojus – soojusenergia tootmise ja joogiveega varustamisega. Viimased kuus aastat juhtisin elektri ja soojuse koostööjaamade ehitamisega tegelevat ettevõtet AS Masinger AG.

Vabatahtlikuna olen mitu aastat tegelenud rahvusvahelises õpilasvahetusorganisatsioonis MTÜ YFU Eesti, viimased kaks aastat kuulun selle juhatusse. Kuusalu valla peredes olid üle-eelmisel õppeaastal kaks õpilast, üks Slovakkiast, kes elas Kuusalus ning teine Saksamaalt, elas Kolgas. Äsja sõitis üks Kuusalu noor vahetusaastale Slovakkiasse. Seega võib õpilasvahetuse küsimustega pöörduda ka minu poole.”

Kuusalu Soojus kütab kaht alevikku, Kuusalut ja Kolgat, annab joogivett kolmes alevikus ning neljas külas – Kuusalus, Kolgas, Kiius, Salmistul, Pärispeal, Kupul ja Kuusalu külas. Kui vald tahaks firmale veel külade veesüsteeme üle anda, kas oleksite nõus?

„Kuusalu vald on OÜ Kuusalu Soojus omanik ning juhatus peab tegema seda, mida omanik soovib. Kuid arvan, et kõiki külasid ei saa võtta ühe vitsaga. Kui kohapeal on olemas inimesed, kes on nõus ise vastutama ja vaeva nägema, on küla-MTÜ veesaajatele odavam versioon. Kuid igas külas ei ole inimesi, kes on valmis võtma vastutust.”