URMAS KIRTSI: „Kuusalu vald investeerib ELi raha.“

1160

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, volikogu kinnitatud vallaeelarve on mullusest veidi väiksem, miks?

„Tõepoolest, kinnitatud eel­­arve on mahult natuke väiksem. Eelmisel aastal oli 5,7 miljonit eurot (89,18 miljonit krooni), nüüd 5,56 eurot (ligi 87 miljonit krooni). Samas, kui KIKist tuleb Vihasoo biopuhasti jaoks lubatud 159 779 eurot (2,5 miljonit krooni), kasvab eelarve umbes sama suureks.“

Ütlesite volikogu istungil, et esmakordselt on pärast paariaastast vaheaega suurendatud eelarves tulumaksu summat.

„Suurendasime kahe protsendi ehk 29 000 euro võrra tulumaksu prognoosi. Möödunud aasta eelarvesse laekus 3,773 miljonit eurot (59 miljonit krooni), tänavuses on 3,802 miljonit eurot (59,49 miljonit krooni). Jaanuaris ja veebruaris kanti vallaeelarvesse tulumaksu mullusest samast perioodist 4 protsenti rohkem, kuid oleme konservatiivsed. Kui tulumaksu saame ka edaspidi rohkem, on lootus teha lisaeelarve.“

Kuidas on teiste tuludega?
„Maamaksu on samuti kavandatud pisut enam, sest sisemaal on tõstetud maamaksu määra. Samas on oluliselt vähendatud kaevandamisõiguse tasu, võrreldes eelmise aastaga 100 000 euro (1 564 660 krooni) võrra, sest kinnisvarasektor pole ärganud, liiva kaevandatakse Kuusalu valla karjääridest palju vähem. Mõjutab ka see, et ehitaja jaoks on tähtis veokaugus. Meie kandi suurimale ehitusprojektile, Maardu teeremondi jaoks, tuuakse seda Anija vallast, sest ehitusfirmal Merko on seal oma karjäär.“

Aastaid ei ole Kuusalu vallaeelarvesse pandud vallavara müügist loodetavat tulu, seni on need summad suunatud kasutusse lisaeel­arvega, kui raha on tegelikult laekunud. Mida kavatsete müüa?

„Müüki lähevad Valkla külas kaks mereäärset kinnistut Männiranna ja Männivalla, mis kuulusid endise pioneerilaagri juurde ja on vallale tulnud omandireformiga. Ka müüme Kuusalu alevikus Soodla tee 11 krundi, mille pindala on ligi tuhat ruutmeetrit, selle sai vald pärandvarana.

Müükidest loodame saada umbes 115 000 eurot ehk 1,8 miljonit krooni, kuid see summa on vastuvõetud eelarves pandud reservfondi ja kavas kasutada investeeringuteks vastavalt poliitikute edaspidistele otsustele.“

Kas eelarve tasakaalu saamiseks tuli kärpida kulusid?

„Lasteaedade kohtade juurdeloomine tõstis üldist palgakulu – Kolga lasteaias suurenes 28 000 euro (438 104 krooni) ja Kuusalu lasteaias 18 000 euro (281 638 krooni) võrra. Seetõttu paluti kõigil allasutustel vähendada majanduskulusid. Kuidas koolid ja lasteaiad väiksemate majandamiskuludega välja tulevad, näitab aeg. Ka valla valitsemiskulu on väiksem – eelmisel aastal oli 75 000 eurot (1 173 495 krooni), nüüd on 62 000 eurot (970 089 krooni). Kärbime kulutusi kuni selleni, et tuleb osta vähem pliiatseid ja paberit.

Kindel seisukoht oli, et raamatukogudelt ei vähenda raamatute, ajalehtede, ajakirjade ostmise raha.

Valla 2011. eelarve on säästueelarve. Kuna palkasid ei ole kärbitud, siis on võimalik kokku hoida veel vallalt makstavatest toetustest. Majanduskomisjon on arutanud kaht aspekti – suurendada lasteaedade ja kunstidekooli osalustasu ning teha soodustusi alates neljalapselisest perest. Seni on saanud lasteaia ja kunstidekooli osalustasu maksmisel soodustusi kõik pered, kus on lapsi kolm ja rohkem. Majanduskomisjoni põhimõte on, et vähendada tuleks üldtoetusi ja doteerida neid, kel on majanduslik vajadus. Samas ei ole arutatud sünni-, aabitsa-, toidu-, juubeli-, jõulu-, töövihikute toetust, need on eelarves ja makstakse edasi.“

Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Herko Sunts sõnas volikogu istungil, et selle eelarve nimi võiks olla Monika, sest samanimeline torm viis eelarvest palju raha. Kui suur summa on lumelükkamisele kulunud?

„Eelarvet on eelkõige vähendanud masu tõttu pisemaks jäänud maksutulu, millest riik võttis veel omakorda ligi 2,5 miljonit krooni (159 779 eurot) endale, kui vähendas omavalitsustele laekuvat protsenti. Võrreldes paremate aegadega laekub eelarvesse tulumaksu aastas 12 miljonit krooni (766 939 eurot) vähem.

Aga jah, kahel viimasel aastal on kulunud lumelükkamisele rohkem kui eelnenud kümne aastaga. 2010. aastal läks teede- ja tänavate korrashoiule ligi 4 miljonit krooni (255 000 eurot), 2009. aastal üle 1,9 miljoni krooni (127 000 euro). Tänavuses eelarves on 265 447 eurot (4,15 miljonit krooni) ja sellest enam kui 130 000 eurot ehk 2 miljonit krooni kulus lumetormi Monika tekitatud kulude katteks. Seda ei tea, milliseks kujuneb aasta lõpp, aga kindlasti alustame kevadel teede hööveldamisega ja truupide parandamisega, sest teed peavad olema läbitavad. Tellime teede hööveldamist ka suvel.“

Millised on uue eelarve investeeringusummad?

„Oleme otsustanud, et alustame Kiiu lasteaia projekteerimisega, eelarves on selleks umbes 32 000 eurot (ligi 500 000 krooni). On kaks varianti: osta valmisprojekt või tellida uus. Samas tahame väga energiasäästlikku hoonet, selliseid projekte palju osta ei ole. Lähiajal tuleb otsustada, millise tee valime.

Muid investeeringuid valla enda tuludest kavandatud ei ole. Kui kinnistute müügid õnnestuvad, suuname selle raha investeeringuteks ja see on juba poliitikute otsustada, kuhu täpselt. Samas püüame leida raha omafinantseeringute katteks, kui valda õnnestub tuua raha projektidega.

Seega võib öelda, et Kuusalu vald kavatseb enamasti investeerida Euroopa Liidu raha. Vallarahva jaoks pole ju vahet, kustkohast raha tuleb. Pealegi, neid summasid ei anta iseenesest, selleks on vallamajas tehtud hoolega tööd.

Suurim projekt on kindlasti seotud OÜga Kuusalu Soojus – Kuusalu, Kolga ja Kiiu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks kulub 4,7 miljonit eurot (74 miljonit krooni), millest enamiku annab ELi Ühtekuuluvusfond ja 1,15 miljonit eurot (18 miljonit krooni) paneb ettevõte ise. See projekt mõjutab umbes 2500 inimest ehk ligi kolmandikku valla­elanikest. Vallavalitsus ei ole projektiga otseselt seotud, kuid OÜ Kuusalu Soojus kuulub Kuusalu vallale.

Sel suvel vahetatakse Kuusalu ja Kolga soojatrassid, selleks annab KIK kuni 245 420 eurot (3 839 988.60 krooni). Eespool nimetasin juba Vihasoo biopuhastit, mille renoveerimist toetab samuti KIK.

Mitme Kuusalu valla objekti jaoks eraldab riik investeeringuraha CO2 kvootide müügist. Vallaeelarve osa selles on null. Kuusalu tervisekeskuse soojustamiseks antakse üle 479 000 euro (7,5 miljoni krooni). Kolmepoolne leping on sõlmitud: rahandusministeerium, Riigi Kinnisvara AS ja Kuusalu vald.

Samadest müügisummadest on lubatud Kuusalu rahvamaja soojapidavuse tõstmiseks umbes 192 000 eurot (3 miljonit krooni), Kolga lasteaia jaoks ligi 128 000 eurot (2 miljonit krooni).

Jätkuvalt toetame rahvamajade korrastamise projekte, kui saadakse ELi toetusraha. Esitasime riigile taotluse Kiiu-Kuusalu jalgtee ehitamisraha eraldamiseks, oma­osalus oleks umbes 64 000 eurot (ligi miljon krooni).“

Eelarves on eraldi välja toodud finantseerimistehingud ehk laenude tagasimaksmine. Kui palju ja mille eest vald tasub?

„Kokku tuleb aastas tasuda 253 000 eurot (3 953 589.80 krooni), sellest suurem osa on Kuusalu lasteaia rekonstrueerimiseks võetud laenu tagasimakse – 146 000 eurot (2 284 403.60 krooni). Laenuleping lõpeb mais 2015. Endise Loksa valla laenude eest tasume tänavu 18 300 eurot (286 332.78 krooni). Leping kestab juulini 2016.

Kuusalu spordikeskuse eest maksame kapitalirenti 89 600 eurot (1 401 935 krooni). Lepingu lõpptähtaeg on 2039.