Keh­ra Las­te­ta­re 4 õpe­ta­jat ei saa kee­leek­sa­mi soo­ri­ta­mi­se­ni se­ni­ses ame­tis töö­ta­da

Ani­ja val­la­va­lit­sus koos­kõ­las­tas Ani­ja Val­la Las­teae­da­de koos­sei­su­de muu­da­tu­sed, mil­le­ga loo­di ala­tes 1. au­gus­tist Las­te­ta­re las­teaia koos­sei­su 4 juh­ti­va abiõ­pe­ta­ja ametikoh­ta. Juh­ti­va abiõ­pe­ta­ja pea­mi­ne üle­san­ne on õpe­ta­ja­le toe pak­ku­mi­ne õp­pe­töö lä­bi­vii­mi­sel ja ma­ter­ja­li­de et­te­val­mis­ta­mi­sel. Juh­tiva abiõ­pe­ta­ja töö­ta­su on õpe­ta­ja palgast ma­da­lam. Muu­da­tu­se va­ja­du­se põh­jus­ta­sid ees­ti­keel­se­le ha­ri­du­se­le üle­mi­ne­ku nõu­ded – ala­tes 1. au­gus­tist 2024 ei to­hi koo­lieel­se­tes las­te­asu­tu­stes enam töö­ta­da õpe­ta­jad, kel­le kee­leos­kus ei vas­ta C1 ta­se­me­le.

Ani­ja Val­la Las­teae­da­de Las­te­ta­re las­teaia õpe­ta­jad käi­sid juu­ni­kuus kee­leek­sa­mil ning 6 õpe­ta­jast kaks soo­ri­ta­sid C1 ta­se­me ek­sa­mi, nel­jal see ebaõn­nes­tus.

„C1 ta­se on kõi­ge kõr­gem, mil­les saab Ees­tis üld­se eesti kee­le ek­sa­mit an­da. Ek­sa­mi soo­ri­ta­mi­seks on va­ja saa­da mi­ni­maal­selt 60 punk­ti. Ka­hel meie õpe­ta­jal, kes ek­sa­mit ei soo­ri­ta­nud, jäi sel­lest vä­ga na­pilt puu­du, nad said 57 ja 58 punk­ti, kaks said üle 40 punk­ti,“ sel­gi­tas Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­tor Pi­ret Tis­lar.

Ku­na ek­sam ebaõn­nes­tus, ei to­hi nad ala­tes 1. au­gus­tist õpe­ta­ja­na töö­ta­da ning on ku­ni ek­sa­mi edu­ka soo­ri­ta­mi­se­ni juh­ti­vad abiõ­pe­ta­jad: „Meie jaoks tä­hen­dab see töö­kor­ral­dus­li­kult vä­ga pal­ju muu­da­tu­si. Kui val­da­valt on meil rüh­ma­des ka­he õpe­ta­ja süs­teem, siis nüüd lä­he­me Las­te­ta­re ena­mi­kes rüh­ma­des üle ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le. See tä­hen­dab, et rüh­maõ­pe­ta­ja on iga päev tööl, te­da toe­ta­vad abiõ­pe­ta­ja ja nüüd ka juh­tiv abiõ­pe­ta­ja.“

Ku­na kaks õpe­ta­jat, kel­lel C1 ta­se­me kee­leek­sam ebaõn­nes­tus, töö­ta­sid ühes rüh­mas, tuli selle rühma osas teha kõige suuremaid muudatusi ja teise rühma meeskonnana töönud õpetajad lahutada: „Olen siiralt tänulik, et kolleegid võtsid selle väljakutse vastu.“

Pi­ret Tis­la­ri sõ­nul on kõik ek­sa­mil ebaõn­nes­tu­nud õpe­ta­jad kin­ni­ta­nud, et soo­vi­vad min­na uues­ti ek­sa­mi­le nõu­ta­va kee­le­ta­se­me saa­vu­ta­mi­seks: „Kor­dus­ek­sa­mi­le pää­se­mi­se aeg sõl­tub sel­lest, kui pal­ju saa­di eel­mi­sel ek­sa­mil punk­te. Õpe­ta­jad, kes said 57 ja 58 punk­ti, või­vad uues­ti ek­sa­mi­le min­na ju­ba kuu pä­rast ek­sa­mit. Üks neist üt­les, et te­ma lä­heb kind­las­ti sep­temb­ris. Kes said vä­hem punk­te, pea­vad veel mõ­ne kuu õp­pi­ma, ku­ni saa­vad uue või­ma­lu­se ek­sa­mi soo­ri­ta­mi­seks.“

Ani­ja abi­val­la­va­nem Tii­na Si­lem kom­men­tee­ris, kui võr­rel­da ko­gu Ees­ti and­me­te­ga, on Ani­ja val­la las­teaiaõ­pe­ta­ja­tel ja abi­õpetajatel läi­nud kee­leek­sa­mi soo­ri­ta­mi­ne võrd­le­mi­si häs­ti: „Mi­nis­tee­riu­mi and­me­tel soo­ri­ta­sid juu­ni­kuus B2 ja C1 ta­se­me kee­leek­sa­mid edu­kalt ai­nult 20 prot­sen­ti õpe­ta­ja­test.“

Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­tor alus­tas jaa­nua­ris oma töö­ta­ja­te kee­leõp­pi­mi­se toe­ta­mi­seks kee­le­koh­vi­kuid, kus ka­hel päe­val nä­da­las las­te lõu­na­u­ne ajal õpe­tas nei­le ees­ti keelt. Pi­ret Tis­lar kin­ni­tas, et kee­le­koh­vi­kud jät­ku­vad ka sü­gi­sel.

„Abiõ­pe­ta­ja­te kee­leõ­pet tu­leb sa­mu­ti eda­si toe­ta­da. Juu­lis an­dis ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­ter väl­ja mää­ru­se, mil­le­ga abi­õpe­ta­ja­te B2 kee­le­ta­se­me nõu­de täh­tae­ga on küll eda­si lü­ka­tud 2026. aas­ta­ni, kuid ka see on lä­he­dal. Meil on pä­ris pal­jud abiõ­pe­ta­jad käi­nud kee­leek­sa­mil, aga B2 ta­se­me­ni ei ole kau­gelt­ki kõik veel jõud­nud. Tõe­näo­li­selt pa­lun õp­pe­juh­ti või mõnd õpe­ta­jat en­da­le ap­pi, et kee­leõ­pe­ta­mi­se koor­must ja­ga­da,“ lau­sus ta.

Kõik rüh­mad on ees­ti­keel­sed
Ala­tes 1. au­gus­tist on Ani­ja Val­la Las­teae­da­de kõik rüh­mad ees­ti­keel­sed. Di­rek­tor rää­kis, et see tõi rüh­ma­de komp­lek­tee­ri­mi­sel kaa­sa muu­da­tu­si ning Las­te­ta­re rüh­mad pan­di kok­ku ka­he kri­tee­riu­mi jär­gi: „Esi­teks moo­dus­ta­si­me rühmad, kus on koos eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed, eesmärgiga kao­ta­da ära ve­ne­keel­sed rüh­mad. See õn­nes­tus vä­ga häs­ti, kui­gi üks rühm siis­ki jääb, kus on ai­nult ve­ne ema­kee­le­ga lap­sed, sest neid on nii­võrd pal­ju. Rüh­ma­de komp­lek­tee­ri­mi­sel ar­ves­ta­si­me, et neis oleks roh­kem ees­ti- ja vä­hem ve­ne­keel­seid lap­si, sest kui ve­ne lap­si on roh­kem, ki­pu­tak­se rüh­mas mi­ne­ma üle ve­ne kee­le­le. Tei­ne kri­tee­rium rüh­ma­de moo­dus­ta­mi­sel on see, et püüdsime kokku panna samaealised lapsed, sest õpe­ta­jal on vä­ga kee­ru­li­ne õpe­ta­da eri va­nu­ses lap­si, eri­ti veel, kui nad on eri­keel­sed.“

Pi­ret Tis­la­ri sõ­nul on eestikeelsele haridusele üleminekul kõige tähtsam, et õpe toimuks eesti keeles. Kui venekeelseid lapsi on rühmas palju, sobib õppe läbiviimisel kasutada kee­le­kümb­lus­me­too­di­kat.