Kehra kauplused püüavad panustada soodustustele ja kvaliteedile.
Sõnumitooja sai Kehra Paberi tänava elanikelt kirja, milles kurdeti pikkade järjekordade üle linna suurimas kaupluses Tuljak. Kirjas avaldati lootust, et Kehrasse tuleb mõne suurema kauplusteketi pood, et ostjatel oleks ruumi, tekiks parem kaubavalik ja kujuneksid soodsamad hinnad.
Kehras on peale Konsumi poeketti kuuluva Tuljaku, veel kolm toidupoodi – Perepood, Laimik ja Pääsuke.
Mõni aeg tagasi avaldas OG Elektra ehk Grossi poekett huvi rajada Kehrasse oma kauplus. Uue poe asukohaks võib saada Kose mnt 7, kus paikneb eraomandis olev ILO turg. Arutatud on ka Keskuse 3 ehk praegune rehehoone asukohta, mis kuulub vallale, ning eraomandis Kose mnt 2 ehk postkontori maja.
Sõnumitooja uuris, kuidas saavad Kehra kauplused hakkama, millal ja miks on pikad järjekorrad ning kuidas võib poode mõjutada uue konkurendi tulek.
Konsumi Tuljak
Konsumis töötab kokku 16 inimest, seitse ühes vahetuses. Kaupluses on kolm kassalinti, neljanda jaoks ei ole poes ruumi.
Järjekorrad on kaupluse juhataja Virve Hinni sõnul igapäevased: „Tavaliselt on need keskpäeva paiku ja pärast tööpäeva lõppu. Kui rongid tulevad, siis on samuti rohkem külastajaid. Nendel aegadel töötavad meil kõik kassad.“
Konsumi klientidest on suuremal osal säästukaart, millega saab soodustusi. Sageli on kaupluses allahindluskampaaniad. Juhataja sõnul on rohkem ostjaid kampaania esimestel päevadel.
Väiksemaid poode nimetab ta abikäeks: „Igaüks müüb midagi, mida teistes ei ole. Praegu on üksiktegijal väga raske.“
Konkurentsi peab Virve Hinn vajalikuks, kuid on kindel, et Grossi poe tulek muudab kaupluste olukorda raskemaks: „Arvata võib, et mõni väiksem pood sureb välja. Ega meilgi kerge ole – Kehrasse inimesi juurde elama ei tule, paljud toovad söögi Tallinnast ja maantee ääres, kus läbimüük oleks suurem, me ka ei paikne.“
Ta usub, et Konsum jääb alles nagu mujalgi, kuhu konkurendid on poe rajanud, kuid hinnamajanduses tuleb hoida madalat profiili. Samas nendib ta, et väga madalal ei saa hindu hoida, need tõusevad kauplustest sõltumatutest asjaoludest.
Perepood, Pääsuke, Laimik
Kehra teises suuremas kaupluses, Perepoes, töötab seitse inimest. Poes tekivad mõnikord järjekorrad ja juhataja Ülle Põder tõdeb, et ruumipuudus on probleem ehkki järjekorrad iseenesest on kaupmehe rõõm. Suurim ostupäev on Perepoes neljapäev, kui saab odavaid tooteid.
Juhataja ütleb, et kauplusel on aastaid lepingud Rakvere lihatööstuse, Talleggi ja teiste ettevõtetega, kellelt saadakse neljapäeviti odavat kaupa, mille realiseerimisaeg ei ole pikk. Inimesed on sellest teadlikud ja kaupa ostetakse palju.
Tuleviku suhtes on Ülle Põder optimistlik: „Tööd tuleb teha. Kogu aeg peab vaatama ja otsima, kuidas saaks midagi odavamalt, et hinnad oleksid ostjatele taskukohased. Tavakauba müügis ei suuda me poekettidega konkureerida.“
Kaupluse Pääsuke juhataja Jüri Kurik sõnab, et nemad saavad nelja töötajaga kaupluses praegu hakkama. Ostjaid jagub ning seda eelkõige tänu heale juur-ja puuviljade valikule: „Toon iga päev värsket kaupa, ka laupäeviti. Kauba valin ise ja hinnad on sõbralikud. Inimesed teavad, et saavad meilt kvaliteeti.“
Ta hindab puu- ja juurvilja heaks kaubaartikliks, sest inimesed söövad rohelist palju rohkem kui vanasti.
Grossi poes ta suurt ohtu ei näe: „Tean, milline on nende kaubavalik. Meie oma on teistsugune ja arvan, et saame ka edaspidi hakkama. Ohtlikum konkurent oleks Maxima või Säästumarket.“
Kaupluse Laimik juhataja Oleg Samenjuk loodab, et ei pea poodi sulgema. Kuue töötajaga kauplusel ei lähe praegu kõige paremini, kuid töötatakse edasi. Tööstuskaupade osa on suletud, sest selle pidamine ei tasunud end ära.
Oleg Samenjuk: „Elektriarved ja muud kulutused olid liiga suured. Meil on vaja töötajatele palka maksta.“
Grossi poe kohta arvab ta, et Kehras on poode praegugi päris palju ja Laimikule lisakonkurent head ei tee: „Majandamine on läinud järjest raskemaks. Töötame ja vaatame, mida tulevik toob.“
OG Elektra kaubandusjuht kaupluste alal Üllar Lehesoo ütles Sõnumitoojale, et praegu on Grossi poe ehitusest ja edasistest plaanidest vara rääkida: „Pole veel kindlat seisukohta võetud.“
