ÜVK ehitusega on tulnud Loksal Nõmmes majadesse praod

1483

Loksal Männi tänaval on ehitus pandud talve ajaks seisma.

Möödunud nädal oli Loksa Nõmme linnaosa elanikel taas ärev. Levima hakkasid kuuldused, et Mere ja Nurme tänaval on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) ehitajad külmunud maa rammimisega tekitanud vanadesse majadesse pragusid. Männi ja Nurme tänava elanikud asusid suhtlema linnavalitsuse ning ÜVK-tööde tellija Loksa Haljastusega, et ehitus peatataks.

Selle nädala alguseks on 7 majaomanikku saatnud linnavalitsusse kirjad ja palunud, et ehitustöödega jätkataks pärast maa sulamist. On ka neid, kes lisasid, et paluvad kaevamistööde käigus mitte ladustada pinnast vastu aeda.

Männi tänava elanik Eve Saidla on kogu ehitusega seonduva peale väga kuri: „Kõigepealt kinnitati tuhande-eurosed ja suuremad liitumistasud. Nõmme elanikud on selle peale solvunud, et nüüd siis pole Loksa linnal mujalt raha võtta kui pensionäridelt. Saame ju aru, et liitumistasusid oleks võinud ka mitte määrata, kui linnavõim hooliks inimestest. Aga mida aeg edasi, seda enam näeme, et linna valitsejatel pole asja, kuidas siin Nõmmes elame, ei huvita ka, kas majad jäävad püsima. Lõhuti asfalti ja jäätunud pinnast nii, et majad värisesid.“

Agaramad elanikud võtsid ühendust Nõmmes töötava ehitusfirma juhiga ja kuulsid, et ettevõte soovis lükata kaevamistöid soojale ajale, kuid tellija ei nõustunud.

OÜ Ducto juht Ülo Kell kinnitas seda ka Sõnumitoojale: „Talvel kaevamisega jääb tulemus meie jaoks kehvaks, aga tegu on Euroopa Liidu rahadega, tööde tähtaeg on augustis, ei lasta edasi lükata, kuigi soovisime. Oleme kohustatud lepingut täitma. Sulanud maad on ettevõttel odavam kaevata.“

Ta tõdes, et kaevetöid tehakse Eestis aastaringi ning talvel on müra suurem: „Niigi on me töömehed üritanud Loksal inimestele vastu tulla, ühes kohas paluti, et enne kella 8.30 ei tehtaks lärmi.“

Võimalike pragude kohta sõnas ehitusfirma juht, et käis ka ise ühes Nurme tänava majas: „Nägin vanu pragusid. Kui tahetakse tõestada, et need on meie tööde tõttu tekkinud, tuleb kutsuda ekspert. Kui selgub, et oleme kahju tekitanud, peame hüvitama. Kuna Männi tänava elumajad on tee ääres ja seal on mitmel neist ümber vana pragunenud vooderdus, loobusime, läheme sinna tagasi viimases järjekorras. Nõmmes töötab meil edasi üks brigaad.“

Kõnealuse Nurme tänava maja omanik ütles, et tema hakkas seinu uurima siis, kui Nõmme endise kaupluse vastas elav naine rääkis, kuidas ehitusmeeste masina tekitatud vibratsioonist on tapeeti tulnud praod. Oma kodus märkas ta, et rohkem kui 50aastase maja senised praod on läinud suurelt edasi. Ta lisas, et maja asub teest umbes 3 meetri kaugusel, kui masin aia taga maad lõhkus, kõik värises, toidunõud klirisesid.

Toimetus küsis kommentaari ka Loksa ÜVK järelevaatajalt ASilt Ramboll Eesti.

Firma juhataja asetäitja Hendrik Puhkim vastas, et torustike rekonstrueerimistöid tehakse massiliselt üle Eesti ka talvel, ehitustähtajad on lühikesed, kui õigeaegselt töid ei lõpetata, on ehitajale ette nähtud sanktsioonid. Hüdrovasar on kõige tavalisem seade, mida kasutatakse külmunud pinnase purustamiseks. Tekitatud vibratsioon sõltub purustatava pinnase iseloomust. Loksa Nõmme saviliivpinnas on suhteliselt hea kohtvibratsiooni edasikandja.

„Hüdrovasarat on kasutatud Loksal jaanuarist, tõsiseid probleeme seni ei tekkinud, pinnas polnud nii sügavalt külmunud ja ilmselt oli selle iseloom teine. Ramboll Eesti järelevalvespetsialist instrueeris pärast probleemi ilmsikstulekut 6. märtsil suuliselt ehitajat mitte kasutama edaspidi hüdrovasarat, vaid alternatiivtehnoloogiat, näiteks külmunud pinnase lõikamist. 8. märtsil väljastas meie esindaja kirjaliku juhise, misjärel ehitaja peatas ohtliku tegevuse.“

Ülo Kell teatas esmaspäeval, et tellijaga sõlmiti kokkulepe, kui firma leiab spetsiaalse freesi, saab sellega lõigata maad kuni 80 sentimeetri sügavusele. Kuna maa on külmunud üle meetri, siis 50 sentimeetrit lõhub vasaraga, müra tekib, kuid vähem.

Nõmme elanikud räägivad veel, et on tüdinud ÜVK tööde tõttu tekkinud sagedastest veekatkestustest – detsembrist poole märtsini on neid ette tulnud 7.

Hendrik Puhkim ASist Ramboll Eesti: „Probleemi on arutatud ehitaja ja tellijaga. Peame avariide sagedust liiga kõrgeks, ehkki rekonstrueeritavad torustikud on väga amortiseerunud. Lohakuse või ignorantsuse ilmnemisel, kui see põhjustas avarii, on ette nähtud leppetrahv ja seda õigust ka tellija rakendab, kui on piisavalt põhjendatud.“

Nõmme linnaosas on aastate jooksul rajanud elanikud ise joogiveetorud, projektid puuduvad, asukohti ei teata.

Loksa ÜVK projekti viib läbi OÜ Loksa Haljastus. Projekti toe­tab Euroopa Liidu Ühtekuu­lu­vusfond. Kogumaksumus on 6,34 miljonit eurot, sellest 2,24 mil­joni eurose omaosaluse li­sa­vad Loksa Haljastus ja Loksa linn.