
Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi üliõpilased otsisid „Hüljatud maastike“ projekti raames Suurpea ja Hara sõjaväeobjektidele uusi kasutusvõimalusi.
Tudengite õppetöö ühe osana populaarseks kujunenud projekt „Hüljatud maastikud“ jõudis seekord Pärispea ja Juminda poolsaarele. Projekti tänavune teema oli „Suurpea ja Pärispea – külma sõja kuum kinnisvara“.
Tulevased arhitektid, sisearhitektid, restaureerijad-konserveerijad, insenerid käisid jaanuari eelviimasel nädalal tutvumas hüljatud militaarobjektidega – Suurpea endises sõjaväelinnakus ja Pärispea küla piiridesse jäävas instituudihoones, Hara sadamas ja kunagises piirivalvekordonis.
Üliõpilased olid jaotatud seitsmesse töörühma, pärast tutvumiskäiku mõeldi kahe päevaga välja ideed ning koostati esitlused. Reedel, 22. jaanuaril sai Eesti Kunstiakadeemia TV vahendusel veebilehel ja Zoom-keskkonnas jälgida rühmade esitlusi ning õppejõudude hinnanguid. Esitlused leiab kunstiakadeemia veebilehel – varia teemajaotuses.
Välitöödele eelnes loengupäev Zoomi keskkonnas, peale õppejõudude esinesid noortele Kuusalu valla planeeringute spetsialist Kadi Raudla, Lahemaa kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, sõja-ajaloolane Robert Treufeldt, välispoliitika vaatleja Toomas Alatalu.
Seekordset projektiteemat tudengitele tutvustanud tekstis oli kirjas: „Suur osa hüljatud militaarrajatistest on imelises asukohas metsa sees ja mere ääres. Mitmegi puhul võib reklaamlausena välja hõigata miljonivaate. Millist potentsiaali omab sealne keskkond täna? Kuidas aktiveerida kasutuseta jäänud põnevaid hooneid, et luua uut hingamist?“.
Allveelaevaga Hara sadamast Suurpeale
Esimese töörühma idee nimega „Harapunkt“ hõlmab Nõukogude armee sõjalaevastiku 1. polügooni ehk laevade varjatuse ja kaitse polügooni kuulunud Hara sadamat, Suurpea sõjaväelinnakut ja läheduses paiknevat instituudihoonet. Ettepanek on teha ühine turismikompleks, ühendada Hara sadam vastaskaldal asuva Suurpeaga. Hara sadama generaatorihoonesse pakutakse teabekeskust koos kilubaariga, Harast viiks allveelaev huvilisi Suurpea sadamasse, sealt kulgeks promenaad instituudihoonesse, kus võiks olla seiklusmängude keskus.
Puitmoodulitega spaa- ja bürooruumid
Teine grupp esitles ideed kasutada tühjalt seisvatesse hoonetesse paigaldatavaid puitmooduleid, jättes osad seinad-laed renoveerimata, põrandad katta liivaga. Instituudimajja teha spaa, büroo- ja rendiruumid idufirmadele ning linnaku tühjadesse korrusmajadesse moodulkorterid, pumbajaama kontserdi- ja kogunemiskoht, madalamasse veetorni vaateplatvormid, kõrgema torni välisküljele lisada kaljuronimise võimalused ja sisse teha liutoru.
Insuldikliinik ja teabekeskus
Kolmas grupp pakkus, et Suurpea linnakust võiks saada insuldiravi keskus – ravi- ja teadusasutus. Instituudihoones oleks insuldi taastusravila koos teadustöö ruumide, spaa, väikese hotelli, kaupluse ja apteegiga. Suurpea insuldikeskusesse kaasata linnaku 22 seni kasutuseta hoonet – patsientide ravivajadustest sõltuvalt erinevad haiglad, abihooned. Teha insuldihaigetele eri raskusastmega matka- ja jalutusrajad metsa ning mere äärde, ühendada radadega spaa-teaduskeskus ja linnak.
Sõjaväelinnaku asemel loomelinnak
Neljanda rühma ettepanek oli muuta Suurpea endine sõjaväelinnak loomelinnakuks, luua keskkond, kuhu tahaksid tulla elama need, kes soovivad põgeneda linnast rahulikku kogukonnaellu.
Instituudimajas oleksid loomeinimestele ja idufirmade töötajatele tööruumid, näituse- ja kontserdisaalid, puhkekohad. Endises koolimajas võiks olla ühe Tallinna kooli filiaal. Loomelinnakus tegutseks lastehoid, kunagises kasarmus oleks kohvik, omaaegse söökla asemel restoran, lisaks külapood, loominguliste perede eluruumid, kogukonnaruumid.
Pakuti, et vald võiks toetada noori peresid kodu soetamisel – Türi vallas selline toetus toimib, või jagada noore spetsialisti toetust – Põlvas jagatakse.

Veetornid vaatetornideks ja observatoorium
Viienda grupi pakutud lahendus ühendab Suurpea linnaku ja instituudimaja matkarajaga – annab võimaluse pakkuda matkajatele teistmoodi Lahemaad. Nelja kilomeetri pikkusel rajal tutvustataks turistidele paiga militaarajalugu, lagunevate hoonete fassaadid oleksid valgustatud. Rada algaks ja lõpeks linnakus, tõmbenumbriks kujuneksid linnaku kaks torni koos vaateplatvormidega. Kõrgema veetorni otsa ehitada veepaagi asemele rahvaobservatooriumi ruum. Pumbamajast võiks teha kogukonna ühisruumi.
Kunstilinnak loomekultuurimajaga
Kuues grupp tutvustas ideed teha Suurpeast kunstilinnak, mille peahoone oleks loomekultuurimaja endises koolimajas, mis tuleks restaureerida. Osad lagunevad hooned sõjaväelinnakus võiks lammutada, kasutada täitematerjalina. Aastaringselt toimuksid kunstilaagrid, töötoad, festivalid. Kunstiga saaksid tegeleda nii külalised kui ka kohalik kogukond. Kuna linnakus on palju katusepinda, panna sinna päikesepaneelid. Veetornidesse paigaldada päikesepaneelidega kogutava energia salvestid.
Vetikate kasvatus ja laborid
Seitsmenda töörühma äriidee on rajada instituudimajja vetikakasvatus koos teaduskeskuse laborite, restorani ja majutuskohtadega. Nii-öelda vetikapõld tuleks instituudihoone lähedale merre. Teaduskeskus oleks külastajatele avatud, sinna saaks korraldada ekskursioone. Hoone restaureerimisel asendada osa seinu vetikate läbipaistvate kasvupaneelidega. Restorani toorained kasvatataks kohapeal kasvuhoones ja veemahutites.
Ehk mõni idee teostub mingis vormis
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala õppejõud Maris Mändel kommenteeris pärast esitlusi, et pakuti toredaid ideid, ja avaldas lootust, et võib-olla mõni neist teostub mingis vormis.
Projekti töötuba korraldanud Riin Alatalu tunnustas, et oli tore nädal, kõik on selle jooksul targemaks saanud: „Tundub, et ka kohalikele elanikele meeldis, osad neist jälgisid esitlusi Facebookis, tuli kiitvaid hinnanguid.“
Kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus: „Braavo üliõpilastele, esitati erisuguseid ideid. Meeldib see, et kolme idee puhul pakuti omaaegse instituudi asemele teadus-kompetenstikeskust kas ravi- ja ennetuskeskusena, vetikakasvatuses või kunstivaldkonnas.“
Tudengite töid kiitis ka esitlusi Zoomis jälginud Õnne Arba MTÜst Parim Paik Suurpeal: „Tore oleks, kui Suurpeale tuleks midagi, mis paneks elu käima. Võõrustasime tudengeid ja õppejõude supiga, kõndisime nendega koos. Paljud küsisid, kas tahame, et siia tuleks rahvast. Loomulikult tahame, saaks töökohti. Hea, et Suurpea vastu tuntakse huvi ja siia tuldi, ehk hakkavad asjad liikuma.“
Instituudimaja ja linnaku mitu hoonet on OÜ Prokom ja OÜ Thorsten kaasomandis, tudengid tegutsesid Suurpeal omanike loal. Toomas Uripea OÜst Thortsen: „Suur tänu tudengitele ideede eest! Lisaks plaanime käesoleval aastal korraldada arhitektidele täiendava ideekonkursi leidmaks lõplikku ideed detailplaneeringu algatamiseks. Kui kellelgi on hea ja majanduslik äriidee ülearu, pakkuge!“