Tervise Arengu Instituudi uurimusest selgus, et iga viies õpilane sööb kõigil päevadel kartulikrõpse ja joob karastusjooke.
Kolga lasteaia lapsevanem MARIA PRÄÄTS, Kuusalu keskkooli majandusjuhataja SIRJE PAUNEL, Kuusalu Eakate Kodu juhataja KÜLLIKE ENOK ja Kuusalu lasteaia direktori asetäitja majandusalal MERLE KOPPEL.
Samal ajal, kui koolide ja lasteaedade kokad toimetasid Loksa kooli köögis, räägiti Arenduskoja toidupäeva teistele osalenutele laste tervislikust toitumisest. Kõigepealt olid ettekanded, pärast lõunapausi toimus ühisarutelu, osalesid ka võistelnud kokad.
21 protsenti noortest joob kord nädalas energiajooki
Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna spetsialist Marge Eha tutvustas Eesti laste toitumise kohta tehtud uuringu tulemusi. Küsitleti 5., 7. ja 9. klassi õpilasi, kokku oli neid 4224. Uuring viidi läbi 2009/2010 õppeaastal.
Tulemused on mõtlemapanevad, tõdes ta. Lasteaia toit peaks katma 85-90 protsenti lapse päevasest energiavajadusest, koolis 30-35 protsenti. Et lapsed sööksid lasteaia- ja koolitoitu, annab instituut välja toitumissoovitusi. Et söögid oleksid lasteasutustes tervislikud ja maitsvad, maksavad näiteks Tallinnas mitmel pool lapsevanemad koolitoidule ise juurde, riik annab koolitoiduks 0,64 eurot päevas.
Uuringust selgus, et 64 protsenti lastest sööb kodus hommikusööki. Seda on vähe, peaksid sööma kõik. Väga paljud 13- ja 15aastased tüdrukud vastasid, et lähevad kooli hommikusöögita.
Kalatoitude kohta vastasid 66 protsenti, et need ei maitse. Pole harjumust 15 protsendil ning 11 protsenti kodus sööb, koolis ei maitse. Muid põhjuseid nimetasid 5 protsenti.
Uuriti ka hamburgerite, kartulikrõpsude ja karastusjookide tarvitamist. Selgus, et 74 protsenti õpilasi sööb kõpse 1 kord nädalas või harvem, 18 protsenti sööb igal päeval, 7 protsenti viiel päeval nädalas.
Väga paljud käivad vahetundide ajal poes, reeglina ostetakse siis hamburgere-saiakesi, krõpse, karastusjooke, maiustusi. Eriti mõtlemapanevad on tulemused energiajookide kohta – 7 protsenti joob iga päev, 21 protsenti kord nädalas. Poisid tarvitavad rohkem kui tüdrukud.
Seminaril tõdeti üheskoos, et lapsi tuleb teavitada rämpstoidu ja -jookide mõjust. Neid on vaja koolitada sööma tervislikku toitu, ka salateid ja kalaroogi.
Oluline on, et söögid oleksid maitsvad.
Hiiu-, Saare- ja Läänemaa koolitoiduprojekt
Lea Lai ja Enna Kallasvee Läänemaalt tutvustasid koolikokkadele suunatud Leader-projekti, mida viiakse läbi Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.
Lea Lai: „Lapsed on meie kõige kallim vara. Kodu peaks hoolega jälgima, mida, kuidas ja mis ajal lapsed lasteaias või koolis söövad.“
Enna Kallasvee: „Uuringud näitavad, et maakoolides ja lasteaedades saavad lapsed kvaliteetsemat toitu, kokad keedavad südamega. Nad söödavad tuttavate lapsi, suhe sööjatega on isiklik. Suurest köögist paistab välja tüdimus ja väsimus. Kahjuks on mitmel pool Eestis mindud kooli- ja lasteaiasöökide puhul üle teenustööle, söök tuuakse kohale konteinerites.“
Nad jutustasid, kuidas Saaremaal läbiviidud seminar tõi välja tõdemuse – kohalik loomulik toit on kõige parem ravim, maapiirkonnas on inimesed tugevamad.
Toodi ka näiteid. Saaremaal Valjala lasteaias on oma ürdiaed, koos kasvatatakse maitsetaimi, õpetatakse neid kasutama. Hiiumaal teevad väikesed piimatootjad koostööd koolidega – kohapeal valmistatakse kohupiima ja jogurtit. Selgus ka mõtlemapanev tõsiasi – lasteasutused ei taha kohalikku kala osta seetõttu, et seda ei jõua puhastada, eelistatakse töödeldud ja külmutatud kala.
Et kohalikust kvaliteetsest toorainest söök jõuaks laste toidulauale, on vaja omavalitsuse valmisolekut, kohalike tootjate huvi ja vastutust ning koostööd teabe liikumises, toonitasid esinejad.
Kõik algab mõtlemisest, peaks mõtlema, kui mugavad me oleme, kuidas näeme oma kodupiirkonna arengut ning kas meid huvitab järgmiste põlvkondade tervis.
Tänavu tulevad projekti raames õppereisid, arutelud koostöö korraldamiseks tootjate, tarbijate ja omavalitsuste vahel.
Ühisarutelu – rohkem tähelepanu tervislikkusele
Seminari lõpuks jagati osalejad gruppidesse ja arutleti, millised on lapsevanemate võimalused mõjutada ning osaleda lasteaias/koolis pakutava toidu tervislikkuse tagamisel, kuidas viia kokku tootjad ja lasteasutuste kokad ning mil moel saaksid omavalitsused sellele kaasa aidata. Ka paluti teha ettepanekuid Arenduskojale koolide-lasteaedade toiduteema edasiseks käsitlemiseks.
Tõdeti, et rohkem tuleks teha koostööd ja vahetada infot kohalike tootjate ning lasteasutuste vahel. Lapsevanemad saaksid hoolekogude kaudu mõjutada laste toitmist lasteasutustes. Arenduskoda võiks toiduprojektiga jätkata, sest teema on vajalik.
