Alates 22. aprillist juhib Aruküla Rukkilille lasteaeda varasem õppealajuhataja Maiken Remlik. Ta töötab Aruküla lasteaias alates 2019. aastast, esialgu oli ligi kolm aastat õpetaja, alates 2022. aasta suvest õppealajuhataja. Kui lasteaeda ligi kaks aastat juhtinud Marju Männiksaar asus tänavu tööle Raasiku vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana ning lasteaiale uue direktori leidmiseks korraldati konkurss, kandideeris ka Maiken Remlik.
„Otsus ei olnud lihtne, kui tehti ettepanek kandideerida, mõtlesin kaua. Aga tundsin väga suurt toetust oma majast ning kuna Marju oli mind kõikidesse tegemistesse kaasanud, olin lasteaia juhtimisega üsna hästi kursis. Lisaks töötasin pärast tema lahkumist direktori kohusetäitjana ja veendusin, kõik on õpitav ja tehtav. Selles ametis on väga tähtsad ka inimlikkus ja empaatia, need on mul olemas,“ lausub Rukkilille uus direktor.
Saaremaalt mandrile lasteaiaõpetajaks
Maiken Remlik on pärit Saaremaalt. Kuressaares gümnaasiumi lõpetamise järel läks Pärnusse Mainori kõrgkooli, kus omandas kõrghariduse ärijuhtimises-turunduses. Pärast seda astus Tallinna Ülikooli, et õppida ametit, millest juba lapsest peale unistas – lasteaiaõpetajaks.
„Tõepoolest, juba mu enda lasteaia lõpuraamatus on kirjas, et tahan saada lasteaiaõpetajaks. Mulle meeldivad väikesed lapsed ja usun, et lastega tegelevatel inimestel on mingi ekstravõime. Ka minu ümber on lapsed alati kogunenud. Ilmselt mõjutas mu valikut ka enda lasteaiaaegne kasvataja, kes oli mulle suur eeskuju,“ räägib Maiken Remlik.
Ülikooliajal töötas ta Tallinnas Mustamäel asuvas Lepistiku lasteaed-algkoolis. Pärast alushariduse eriala lõpetamist 2012. aastal läks seoses elukoha vahetusega tööle Jürisse Taaramäe lasteaeda. Kui seitse aastat tagasi pärast perega Jürist Arukülla kolimist ei saanud tütrele lasteaiakohta, pidas Maiken Remlik niikaua kodus väikest lastehoidu, kui tütar sai lasteaiakoha. Sellest peale on ta ka ise Aruküla lasteaias tööl.
2022. aasta suvel kandideeris kolm aastat Aruküla lasteaias õpetajana töötanud Maiken Remlik õppealajuhatajaks. Selleks ajaks oli ta aasta õppinud Tallinna Ülikooli magistrantuuris kasvatusteadusi. Magistridiplomi sai möödunud aastal.
„Õppealajuhataja on nagu Hunt Kriimsilm, tal on väga palju rolle ja ülesandeid. Põhiline on juhtida õppe- ja kasvatusprotsesse, olla lasteaia ürituste eestvedaja, teha koostööd huvigruppidega ja olla õpetajatele toeks,“ selgitab ta.
Praegu täidab Maiken Remlik nii direktori kui õppejuhi kohuseid, kuid lähiajal peaks lasteaed saama uue õppealajuhataja. Konkurss on lõppenud, käesoleval nädalal on kandidaatidega vestlused. Direktor loodab uue õppealajuhatajaga sama head koostööd, nagu oli tal endal lasteaia eelmise juhiga.
Ta kinnitab, et kavatseb direktorina Marju Männiksaare alustatud uuendusi jätkata: „Midagi totaalselt teisiti ei tee, minu ja Marju nägemused on väga sarnased – tähtis on soov areneda ja luua usalduslik keskkond.“
Maiken Remlik usub, et töötajatele on oluline, et neid kuulatakse. Seetõttu viib ta tagasiside saamiseks praegu läbi koostöövestlusi rühmade meeskondadega, et teada saada, millised on meeskonna tugevused ja õnnestumised ning kas milleski vajatakse abi või tuge.
Pesatuba ja madalseiklusrada
Aruküla Rukkilille lasteaia 13 rühmas on kokku 227 last. Möödunud sügisel avati kõige väiksemates ruumides tasandusrühm kõneprobleemidega lastele. Direktor ütleb, et rühm on end igati õigustanud, sealsed lapsed saavad võrreldes tavarühmadega lisa muusika- ja liikumistunde, samuti eripedagoogi- ja logopeediteenust.
„Suur tugi on nii tasandusrühmale kui kogu lasteaiale sellest, et meil on lõpuks ometi olemas logopeedid ja eripedagoog,“ märgib Maiken Remlik.
Tänavu veebruaris avati lasteaias pesatuba – väike hubane toake pisikese diivani, telgi ning mänguasjade ja raamatutega. Direktor selgitab, sinna saab õpetaja vajadusel minna lapsega, kes vajab ajutiselt rühmast eemalolekut rahunemiseks või aega omaette olemiseks.
Rukkilille kõige uuem asi on aprillis õuealal valminud madalseiklusrada. See osteti mullu lasteaia kohvikutepäeval teenitud tulu eest. Atraktsioonid asuvad lasteaia koolipoolses aianurgas, kuid direktori sõnul ei tähenda, et oleksid ühe rühma omad: „Kõike tuleb ühiselt kasutada. Praegu on igal rühmal veel oma õueala, aga plaan on jõuda selleni, et lapsed võiksid õues käia ka teiste rühmade alal mängimas. Pole mõistlik, et meil on õues 13 liivakasti ja 13 ühesugust kiike. Kui oskame ja suudame jagada, saame muretseda rohkem erinevaid ägedaid atraktsioone, millest saavad kõik lapsed osa.“
Tulevikus on plaan soetada lasteaia kortermajade poolsesse aiaossa varjualusega välilava, kus viia läbi ühisüritusi. Kuna oma saali poleks kõik 13 rühma esinejad ja publik mahtunud, toimus lasteaia äsjane emadepäevapidu lasteaia kõrval asuva Aruküla põhikooli aulas. Üritusi, mida õues läbi viia, on lasteaiajuhi kinnitusel piisavalt.
Maiken Remlik peab oluliseks ka koostööd teiste haridusasutustega ja huvigruppidega, osalemist erinevates lasteaialastele mõeldud projektides. Ühe näitena heast koostööst toob ta lasteaiale saadud kaks komplekti käpiknukke, mille õmbles oma kooli loovtöö raames Aruküla kooli endine õpilane Leen Semidor, kes nüüd õpib Tallinnas.
Veel loodab direktor, et lasteaed saab tänavu lõpuks kiire internetiühenduse: „Et vähem paberit kulutada, oleme viinud lasteaia asjaajamise ja infovahetuse infosüsteemi ELIIS, aga meie suur probleem on vilets internetiühendus.“
Peagi saadab Aruküla lasteaed kooli üle 40 õpilase ning augustist on kavas ühe praeguse aiarühma asemel avada Rukkililles neljas sõimerühm. Maiken Remliku sõnul õnnestub tänu sellel sõimekohta pakkuda suuremale osale kodustest lastest.