Toiduprojektiga oodatakse liituma veel tootjaid Kuusalu vallast

2403

Tapal toimunud arutelul osalesid Kuusalu vallast Kadakamäe lambakasvatustalu perenaine HAYDE REBAS ja mesinik LEONELLA SOOTAGA OÜst Mageda VL.


CATLYN ja HAYDE REBAS Kadakamäe lammastega. Hayde Rebas loodab, et toiduprojektist on tema talu ettevõtmistele kasu.

Neljapäeval, 1. detsembril kogunesid Tapale Vaksali Trahterisse Arenduskoja Leader-piirkonna valdade toidutootjad, et arutada, kas ja kuidas arendada sügisel alanud projekti raames oma koostöövõrgustikku.

MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vald ning Loksa linn, käivitas sel sügisel koos soomlastega rahvusvahelise kaheaastase projekti „Loving local values“ ehk „Eelistame kohalikku toitu“. Selle eesmärk on arendada kohalike tootjate ühistegevust, korraldada koolitusi, aidata reklaamida kodukandis kasvatatud-toodetud toitu.

Vaksali Trahterisse kogunes paarkümmend naist-meest. Järgmisele kokkusaamisele, mis plaanitakse teha 26. jaanuaril Kuusalu vallas Jõekääru turismitalus, loodetakse suuremat seltskonda – kõik lubasid oma koduvallas projektist huvitatud tootjaid juurde leida.

Gurmee täissuitsuvorst lambalihast
Kuusalu valla Uuri küla Kadakamäe talu perenaine Hayde Rebas kutsus Tapale kaasa ka oma naabrinaise Leonella Sootaga, kes tegeleb mesindusega.
Mõlemad kinnitasid, et on huvitatud koostööst teiste tootjatega ning koolitustest.

OÜ Kadakamäe alustas lambakasvatusega eelmisel aastal. Lambaid on sadakond. Hayde Rebas ütles, et tootmine on veel algusjärgus, ent lootused ja plaanid suured. Lambaliha müüakse vaakumkilesse pakendatult, tasapisi püütakse turgu laiendada ja lambaliha propageerida. Hayde ja Märt Rebas loodavad talust kujundada tulevikus ka turismi- ja söögikoha.

„Olen väga elevil, käisin täna hommikul enne Tapale tulekut Rakveres vorstitsehhis, tuleme jõuludeks välja uudistootega, mis on meie esimene valmistoodang – gurmee suitsuvorst lambalihast,“ lausus Hayde Rebas enda tutvustuseks toidutootjate kokkusaamisel.

„Niiöelda esitluse ehk esmamüügi teeme 11. detsembril Kuusalu jõululaadal.“

Suitsuvorsti retsepti väljatöötamisel tehti koostööd mitme tippkokaga. Pärast väikese proovipartii valmimist täiustati seda veel veidi.

Kadakamäe lambad elavad aastaringselt õues, mõnigi ümberkaudne inimene on selle üle imestanud, tegemist tuli teha ka loomakaitsjatega, jutustas perenaine. Selgeks sai tehtud, et midagi pole valesti, ka mitmel pool mujal Eestis peetakse lambaid välitingimustes.

Leonella Sootaga nimetas end algajaks mesinikuks. Osa­ühing taotleb PRIAst mesindustalu väljaarendamiseks toetust, soov on ehitada nõuetele vastavad tootmisruumid ning laiendada turgu.

Arenduskoja toiduprojekti kohta sõnasid Uuri küla naised, et suhtuvad sellesse lootusega ning plaanivad minna ka järgmisele kokkusaamisele. Oluline on saada teisedki väiketootjad kodudest välja, kavandatavast koostöövõrgustikust võib olla edaspidi palju abi, kui see läheb käima.

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik ja Väike-Maarja taluturg
Tapale oli kutsutud võrgustiku loomise protsessist ja ühisest turundusest rääkima Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku üks eestvedajaid Kaja Kesküla Võrumaalt Rõuge vallast, tema Alt-Lauri talu kasvatab maheköögivilja. Koos teiste tootjatega pandi käima Tartu toiduring, talu õuel on oma köögiviljakauplus.

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik on arenenud nii kaugele, et lisaks turundusele tegeletakse ka ühise kliendikasvatuse, toote­arenduse, koolituse ning tehnika- ja seemneostuga.

Kadri ja Lembit Kopso Kaarli teraviljatalust tutvustasid Väike-Maarja taluturu asutamise kogemust. Taluturg rajati Väike-Maarja bussijaama hoonesse tühjaksjäänud baari asemele. Turg on avatud reedel ja laupäeval, tootjad viivad oma kauba sinna, müüjad on vabatahtlikud nende endi seast.

Kaarli talu kaupleb oma rukki- ja muude jahude ning helvestega ka Kuusalu OTT turul, mis on avatud reede õhtuti kunstide kooli ees.

Lembit Kopso kiitis, et Kuusalu OTT töötab väga hästi, kliendid tellivad kaupa, oluline on vahetu tagasiside: „OTT-süsteemi võiks arendada üle Eesti – viia talukaupa otse tarbijale.“

Toiduprojekti juht Eha Paas lausus seepeale: „Olen unistanud, millal Eestis käivitub süsteem, kus nii nagu igal perel on oma perearst, on ka oma talunik, kellelt ostetakse toidukraami.“

Diana Pärna Vihula valla Võhma külast käis Arenduskoja toiduprojekti esindajana oktoobrikuus Austrias õppereisil, enamik grupist olid tervisekaitse töötajad. Ehkki mõlemad riigid on Euroopa Liidus, on Austrias nõuded talutootmisele leebemad – kui ühineti ELiga, säilitati oma seadused, mis olid tootjasõbralikumad kui Eesti seadused liitumise ajal.

Ehk hoopis Põhja-Eesti Toiduvõrgustik
Kuigi toiduprojekti raames on seni räägitud Arenduskoja toiduvõrgustiku loomisest, jõuti Tapal arutelu käigus mõtteni, et miks mitte võtta eesmärgiks Põhja-Eesti toiduvõrgustiku loomine. Tähtis oleks luua oma taluturud, kaugemas tulevikus jõuda enda toodete turustamiseni kaubanduskettide poodides.

Vajadus on üle-eestilise ühtse internetivõrgustiku järele, praegu on mitmeid erinevaid kodulehti, info on laiali pillutatud.

Jätkatakse tegevust selle nimel, et taludest hakkaks toit jõudma kodukandi koolidesse ja lasteaedadesse.

Edaspidi on plaanis kohtuda tervisekaitse esindajaga, et saaks otse küsida talutootmisele esitatavate nõuete kohta.

Lähiajal saab valmis MTÜ Arenduskoda uus kodulehekülg. Toiduprojekti jaoks luuakse sinna oma link, kavas on kokku panna enda toidutootjate retseptiraamat, lähiajal hakatakse sinna koguma piirkonna perenaiste jõulutoitude valmistamisõpetusi ja pilte.