Talgujuht TANEL TALVE on Voose kõrtsi omanik

2079

Anija vallas Voose külas asuv kõrts tahetakse 1. mai talgutega koost lahti võtta.

Kõrtsihoone omanikud Aivar Kant ja Tanel Talve ostsid selle Anija vallalt 1998. aastal mõne tuhande krooni eest. Et kõrts 1. mail üle-eestilisel talgupäeval asjatundjate pilgu all lammutada ning kasutuskõlblikud detailid säilitada, on appi palutud ehitusfirma Jaagor Grupp OÜ, mille spetsialistid jälgivad, et hoone osad võimalikult hästi säiliksid. Sama firma hakkab hiljem maja uuesti üles ehitama. Talgute käigus lahti võetud osad konserveeritakse ja säilitatakse Voosel, kuhugi mujale ei ole neid plaanis viia.

Mai alguses on lubanud appi tulla ka arhitekt Sulev Ilves, kes projekteerib uue hoone. Oma panuse annavad veel ehitusinsener Hans Priks, kelle projekteeritud on Viljandi pärimusmuusika ait, ning giid Tiina Korts, kes on aidanud üles ehitada Soomaa rahvuspargi.

„Kõrts on peaaegu kokku kukkumas,“ räägib Tanel Talve. „Veidi rohkem kui kuu aega tagasi langes üks osa katust sisse. 1. mai on viimane hetk, et see koost laht võtta. Tahame võimalikult palju hoonest säilitada, osi kasutada üles­ehitusel. Palju saab taastamisel kasutada kindlasti palgi­osi. Kui need välisseinaks ei kõlba, siis paneme sissepoole. Loomulikult tuleb maja uuesti üles ehitada, sanitaarremonti me seal tegema ei hakka.“

Arvatavasti 17. sajandi lõpust pärit kõrts on üldjoontes säilinud algupärasena. Kolhoosiajal oli seal viljahoidla, hiljem on seisnud tühjana. Väidetavalt on see Eesti vanim puidust maantee­kõrts.

Plaanis on rajada hariduskeskus
Omanikel on soov maja algupärasele võimalikult sarnaselt üles ehitada. See aga ei tähenda, et Voosele luuakse uus peopaik, kinnitavad nad. Hoonesse tahetakse ehitada hariduskeskus, kasutades kaas­­aegseid tehnoloogiaid. Tanel Talvel on nägemus selge: „Tahame, et kõrtsi kest oleks seesama vana, mis on rootsi ajast pärit. Sisse minnes oleks kontrastina kaasaegne tehnika. Plaanime seal kasutada erinevaid multimeedia lahendusi. Näiteks üks tuba oleks selline, kus põrand, lagi ja seinad on ekraanid. Kui inimene astub sisse, pannakse ekraanidel film käima. See ei ole enam 3D, vaid juba 4D, sa ise oledki seal filmis sees. Näiteks lendad Eestimaa kohal, lähed maale lähemale ja käid erinevad piirkonnad läbi. Seal ei oleks ainult Voose, vaid terve Eesti ajalugu.“

Projekti on kaasatud ajaloolane Mart Laar, kes on osa filmi käsikirjast juba valmis kirjutanud. Tanel Talve loodab kaasata ka tuntud Eesti näitlejaid ja lavastajaid.

Idee midagi sellist luua sai ta Šotimaal käies, kus viskitehasesse oli tehtud samasugune kompositsioon. Ta leiab, et niisugusel viisil edastatud ajalugu aitaks nii täiskasvanutel kui ka noortel sellest paremini aru saada.

„Mida aeg edasi, seda vähem omandavad noored tead­misi traditsiooniliste õpetusmeetoditega. Selline meetod aitab meelde jätta palju pa­remi­ni kui raamatust aastaarvude päheõppimine. Loomulikult tuleb kahte asja kombineerida, mul ei ole plaanis hakata haridussüsteemi reformima.“

Ta on seda meelt, et ajalugu tuleb edastada atraktiivselt, inimesed näeksid oma silmaga, mis on aastakümneid tagasi juhtunud. Multimeedia abil oleks neil võimalus ajaloosündmustes ka ise osaleda: „Voosel oli üks Vabadussõja pöördepunkte, kus peatati venelaste pealetung. Kindlasti tahame seda näidata. Kui inimesed ise osalevad venelaste tagasitõrjumisel, jääb see seik ajaloost neile hästi meelde.“

Tanel Talve räägib veel, et õppekeskus ei jääks kõrtsi ainsaks kasutusalaks. Ehitatakse mitmeotstarbeline hoone, kus saaks korraldada ka näiteks teatri­etendusi, kontserte ja konverentse. Ka on plaanis luua rootsiaegse hõnguga söögikoht.

Idee on olnud juba aastaid
Tanel Talve ja Aivar Kant plaanisid juba laguneva kõrtsi ostmise ajal, et tulevikus muudavad selle piirkonna tõmbenumbriks. Kuna mõlemad mehed on olnud oma tööga hõivatud, ei ole suuremaid ümberkorraldusi tehtud. 11 aasta jooksul on koristatud kõrtsi ümbrust. Hoone koost lahtivõtmine on nende sõnul esimene suurem samm idee realiseerimise suunas.

Tanel Talve hinnangul kuluks kogu maja kordategemiseks ligikaudu 10-15 miljonit krooni. Kust selleks raha saada, ta veel ei tea: „Eurofondid on tühjad. Meetmed, kust raha taotleda, on kinni, aga ehk avatakse jälle. Tegelikult me ei torma väga. Võiksime ju leida välisinvestorid, kelle toel saaksime oma projekti ellu viia, aga seda me ei soovi. Oma toetajaskond on olemas, ehk saame koos kunagi maja korda tehtud.“

Omanikud räägivad, et nende eesmärk on Voose külale elu sisse puhuda. Et külaelu ei sureks välja ja  inimesed ei lahkuks sealt.

„Kohalikud tahavad, et Voosel käiks rohkem rahvast. Sellise keskuse rajamine elavdaks ärikeskkonda, inimesed saaksid kodukohas tööd teha. Rahvastik vananeb, noored lähevad siit ära. Ma ei taha, et Voosest saaks järjekordne suvilapiirkond.“

Tanel Talve loodab, et projekt saab toetuse ka Anija vallavalitsuselt. Möödunud nädalal käis ta koos Mart Laariga vallavanem Tiit Tammaruga kohtumas. Vallavanem lubas Voose kõrtsi taastamise panna uuesti valla arengukavasse.

Tanel Talve ütleb, et praegusel raskel ajal ei olegi oluline niivõrd rahaline, kuivõrd moraalne toetus valla poolt: „Loodan, et saan sellega ikka oma elu jooksul valmis. Arvan, et võingi seda nimetada oma elu projektiks.“

Eelmine artikkelLiiklusõnnetus Tapurla külas
Järgmine artikkelKehra ettevõtlusmessi külastas 87 inimest