„Mul on siiras soov aidata Raasiku alevit,“ ütleb Raasiku volikogu liige OLAVI LIIVANDI.
Möödunud aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris Olavi Liivandi Raasikul loodud valimisliidus Kodukoha Eest. Ta kogus valimistel 81 häält ning on volikogus üks valimisliidu viiest esindajast.
Raasiku vallas otsustas ta kandideerida esmakordselt senise volikogu liikme Ants Kivimäe kutsel. Erakondlikku kuuluvust tal ei ole: „Vend on küll Isamaa ja Res Publica Liidus, mina ei ole tahtnud ühtegi erakonda minna. Ma ei ole nii püsiv, et tegeleda poliitikaga, mul ei ole suuri ambitsioone. Raasiku volikokku kandideerisin puhtalt murest kodukandi pärast.“
„Vald peab tegelema tulevikku suunatult“
Olavi Liivandi leiab, Raasiku valla suurim probleem on, et otsuseid tehes ei mõelda tulevikule: „Raasikule tahetakse rajada käsitöömaja. See on plaanis ehitada kooli juurde vanade garaažide asemele. Kooli kõrval on aga lasteaed, kus on aastaid olnud ruumipuudus, maja oleks vaja hädasti laiendada. Käsitöömajale kohta valides ei ole vaadatud tulevikku – kuhu võiks tulla näiteks lasteaia laiendus ja parkla. Sama lugu on kooli juurde võimla planeerimisega. Õnneks otsustas volikogu moodustada Raasiku kooli ja lasteaia arenguga tegeleva komisjoni. Oleme koos paika pannud nägemused, milline võiks see piirkond olla tulevikus.“
Raasiku volikogu veebruarikuu istungil loodud ajutine komisjon on ainus, mille töös Olavi Liivandi osaleb.
Volikogu esindajana on ta ka Raasiku põhikooli hoolekogus, kuhu kutsus teda kooli direktor Kadri Viira. Selle õppeaasta alguses valiti Olavi Liivandi hoolekogu esimeheks. See ametikoht annab talle võimaluse tegeleda Raasiku kooli ja lasteaia arenguga.
„Üks asi on asutuste ehk lasteaia, kultuurimaja ja kooli tulevik, teine aga on elamute arendamine. Siin peaks vald mõtlema, millised võiksid olla need piirkonnad, kus inimesed tahaksid Raasikul elada. Sellisel juhul saame rääkida, et siia tuleb inimesi juurde ja noored jäävad oma kodukohta. Vald peab tegutsema perspktiivitundega.
Vallavalitsus teeb Raasikule viimasel ajal üha vähem investeeringuid. Selle aasta esimeses eelarveprojektis ei olnud ühtegi Raasiku projekti, isegi remondiks ei eraldatud kroonigi. See ei ole muidugi ainult volikogu süü, Raasikul ei ole oma nägemust paika pandud. Inimesed ise on passiivsed, aga Raasiku mure on kõikide siinsete elanike mure.“
Volikogu liige olnud aastaid
Olavi Liivandi on Raasiku vallavolikogus esimest koosseisu. Rahvaesindaja töö ei ole aga talle võõras. Varem on ta olnud Viljandi ja Tõrva linna volikogus.
„Sellist olukorda, nagu on Raasiku vallas, ei ole ma mujal näinud. Ühe valimisliidu käes on volikogu enamus ja võim on tugevalt tsentraliseeritud. Vallavolikogu esimees ja aseesimees, samuti komisjonide esimehed on ühest valimisliidust, isegi revisjonikomisjoni, mida tavaliselt juhib opositsioon. See tähendab, et valimisliit on võtnud kogu otsustamise õigused endale, aga ei saa 60 protsendi häältega otsustada 100 protsendi vallaelanike tahet. Andre Sepp on tugev juht, aga vallavalitsuses ei taha keegi tegeleda tulevikku vaatavalt, otsuseid tehakse hetkeolukorrast lähtudes ja Aruküla eelistades.“
Ta ütleb, et saab aru, Aruküla arendamine on oluline, kuna seal on elanike arv viimasel ajal kasvanud. Kui aga Raasiku sinnapaika jätta, siis ei tule sellesse alevikku enam kedagi ja noored lähevad minema, näiteks Arukülla. Olavi Liivandi hinnangul on praegu iga viies inimene Raasikul pensionär.
„Vallavanem peaks elama Aruküla ja Raasiku vahel, siis suudaks ta teha otsuseid, mis on soodsad mõlemale piirkonnale. Praegu tuleks vallavalitsuses juhtimisstiili muuta, see on väga autokraatne. Kõik on koondunud Arukülla, sedasi rikutakse alevik ükskord ära. Aruküla on saanud eelis-finantseeringuid valla teiste piirkondade arvelt.“
Ta sõnab, et hea näide ühe aleviku eelistamisest on lasteaiad. Aruküla lasteaias on ruumi üle ning enamik piirkonna lapsi peaks uue rühma valmimisel koha saama. Raasikul on järjekorras rohkem lapsi ning lasteaias ruumi enam ei ole. Valla arengu-kavas ei ole praegu Raasiku lasteaia laiendust ette nähtud.
„Minu prioriteedid on hariduse ja elukeskkonna arendamine Raasikul. Ma ei taha ega saagi seista terve valla eest.“
Palju töökohti
Olavi Liivandi on sündinud ja kasvanud Raasikul. Ta lõpetas seal põhikooli ning läks edasi Kehra kooli. 1968. aastal astus TPIsse ehituse erialale. 1976. aastal tuli koos abikaasaga tagasi Raasikule. Siin oli ta lühikest aega külanõukogu saadik.
1981. aastal läks ta Siberisse tööle: „Tol ajal läks sinna inimesi kõikidest Nõukogude Liidu vabariikidest. Mina pääsesin konkursi korras. Palk oli hea, palju sai boonuseid. Kuu aega pidin Siberis tööl olema, kuu aega olin kodus. Siis mul oli aga kodus juba väike tütar, nii et kaua seal tööl ei käinud. 1983. aastal kutsuti mind Viljandi KEKi peainseneriks. Seal oli kõik väga arengule suunatud.“
1993. aastal tuli ta Tallinnasse tööle ning hakkas Raasikul isakodu ümber ehitama. 1995. aastal läks tagasi Viljandisse ASi Aken ja Uks direktoriks. Sinna kutsus sõber, kes oli pankrotiäärel tehase ära ostnud. Kuni aastani 2000 arendas ta seda ettevõtet. Seejärel läks direktorina tööle Tõrvasse mööblifirmasse OÜ Dirolex, mis jäi tema viimaseks töökohaks.
Kõik firmad, kus ta on töötanud, on olnud raskustes: „Mulle meeldib rasketest olukordadest välja tulla. Kui tuleb stabiilne aeg, siis kaotan huvi. Sellepärast kandideerisin ka Raasiku volikokku.“
Viimased 3-4 aastat on Olavi Liivandi ehitanud Raasikul isakodu, et sinna abikaasaga elama kolida. Oma praeguse maja Kaberneemes on nad pannud müüki.
Käib rokk-kontsertidel
Viimased kümme aastat on Olavi Liivandit huvitanud loodus: „Ma ei janune linnade järgi. Olen palju reisinud ja eelkõige on mind huvitanud loomastik. Inimene on minu jaoks siiski liiga keeruline.“
Kuna tütar elab Brasiilias, on ta olnud neli kuud erinevates Lõuna-Ameerika riikides. Kõige põnevamaks paigaks peab ta Aafrikat, kus on käinud neli korda. Veel on ta käinud Hiinas ja Kanadas ning mitmel pool Euroopas.
Olavi Liivandile meeldib lugeda ja muusikat kuulata. Kirjandusest pakuvad enim huvi maailma majandus ja poliitika, reisikirjad ja autobiograafiad, ka loeb ta huviga muusika-alast kirjandust.
Muusikastiilidest meeldivad talle alternatiivmuusika ja raske muusika: „Mulle meeldivad väga kitarristid, kunagi tahaksin ära käia Carlos Santana kontserdil. Üks minu esimesi tõelisi rokk-kontserte oli Soomes, kus esines briti ansambel Dire Straits.“
Tema suur lemmik on Led Zeppelin, kelle solisti Robert Planti on ta käinud Eestis kuulamas.
