„Koha poolest oleks Loksal parem sellist turgu teha, Kolgakülasse peab hakkama ekstra sõitma,” arvas ERIKA ELURI Tapurlast.
Ümbruskonna külade inimesi oli kirbuturul vähe. Ilmselt mõjutas päikesepaisteline ilm ja see, et äsja sulas lumi õuedest ning tehti esimesi aiatöid, arvas Tapurlast müüma tulnud Erika Eluri.
Külastajate arvu teadasaamiseks välja pandud rahakassades oli kokku 120 krooni – igal osalejal paluti annetada üks kroon. Saadud summa läheb heategevuseks, lubasid kirbuturu korraldajad, Kuusalu noored naised Helena Aug ja Kaie-Liina Blande. Sellele summale lisavad nad 50 krooni, mis jäi turu korraldamise kuludeks võetud osalustasudest üle. Rahaga toetatakse valla sotsiaaltöötajate kaudu mõnd abivajavat peret.
Kuna raha panid kassasse umbes pooled külastajad, võib turult läbiastujate arv olla üle kahesaja. Helena Aug ütles, et korraldajad on rahul, rahvast käis, kuigi osad müüjad leidsid, et oleks võinud minna paremini.
Ta arvas, et võib-olla ei ole külade inimesed veel harjunud kasutatud esemeid ostma-vahetama.
„Kindlasti jätkame kirbuturgudega, järgmine peaks tulema taas Kuusalus. Mina natuke pabistasin, et kas pean püüdma Kolgakülas tee ääres möödasõitjaid ja kutsuma kirbuturule, aga ikka tuldi,” sõnas ta. Ostjaid oli rohkem Kuusalu ja Kolga kandist, ka Kolgakülast.
Kuusalu käsitööklubi noored emad õpetasid Kerli Kostritski algatusel rahvamaja köögis meisterdamist ning müüsid enda küpsetatud kooke. Sellest teenitud 380 krooni jäeti küsitud soodsale üürirahale lisaks Kolgaküla rahvamajale – külalislahke vastuvõtu eest.
Leesil ja Tapurlas olid eelmisel aastal kirbuturud Erika Eluri eestvedamisel. Ta lubas, kui teeb ka selle suve alguses Leesil kirbuturu, siis võiksid kõigi esemete hinnad olla 0-10 krooni – peaasi, et endale mittevajalikud asjad leiaksid uue omaniku ning inimestel oleks kohaletulekuks suurem ajend.
VIRJE MARNATI tehtud kõrvarõngad
Enamik müüjaid kauplesid oma pereliikmete väikeseks või kasutuseta jäänud riiete-jalatsitega. Oli ka vaipu, toidunõusid, raamitud pilte, mänguasju.
Õed Virge ja Virje Marnat olid kasutatud riiete kõrvale üles seadnud alused kõrvarõngaste, käevõrude ja kaelakettidega – Virje Marnati hobikorras tehtud ehetega.
Virje Marnat ütles, et müüb oma kätetööd sellisel turul esimest korda. Ja lubas katsetada ka Kuusalu mailaada ajal, leti seab üles kuuluva Kännulille poe juurde.
„Ostsin endale varem palju ehteid kokku, aga siis hakkasin mõtlema, et võiks ise teha. Käisin kursustel, kõigepealt valmistasin enda jaoks, siis hakkasid sõbrannad tellima ja nende sõbrannad. Õhtuga jõuab kuni viis paari kõrvarõngaid teha, ei viitsi ju kogu aeg televiisorit vaadata,” jutustas Virje Marnat.
Ta tegeleb ehete meisterdamisega oma põhitöö kõrvalt. Mitmesuguseid pärleid ja muud materjali saab tellida interneti kaudu.
BRENT PÕHJALA müüs Bakugane ja nende kaarte
Pisikestes poistes tekitasid elevust karbitäis väikesi ümaraid plastmassist vigureid, mida kutsutakse Bakuganideks, ning nende juurde käivad magnetkaardid. Need on möödunud aastal poodidesse ilmunud mänguasjad, mis said kiiresti populaarseks.
Bakuganid tõi kirbuturule Kuusalu keskkooli 2. klassi õpilane, 8-aastane Brent Põhjala. Tal oli Bakugane kokku 13, kuid nüüd otsustas ära müüa, sest need pole enam huvitavad.
„Bakugane viimasel ajal kooli kaasa ei tooda, aga sügisel hakkasime mängima igal vahetunnil. Bakugani tugevust saab vaadata selle seest. Kui ostad, siis tugevust ei näe, sest nad on pakendis,” selgitas ta mänguasja põhimõtet.
Brent käis kirbuturgudel oma mänguasju müümas mullu kevadel Kuusalu rahvamajas ja sügisel Kolgas.
Kuusalus teenis sedasi 200 ja Kolgas 100 krooni. Ta rääkis, et ema kutsuti kirbuturule osalema, tema andis oma mänguasjad kaasa, aga hiljem läks ka ise kauplema. Mis endale enam mängulusti ei paku, võib mõnele teisele lapsele rõõmu teha. Ja on kasulik, teenitud raha eest saab osta midagi uut.
Bakugani kaarte ja muid mänguasju müüsid oma ema kõrval ka Kuusalu poisid Karl ja Karel Taal.
