Taa­sa­va­mi­sel kü­las­tasid Ani­ja mõi­sa ligi 3000 ini­mest

1001
Süm­bool­se lin­di lõi­ka­sid lä­bi ehi­ta­ja esin­da­ja MAR­GO KUL­LI­SAAR, pro­jek­tee­ri­ja MART KESK­KÜ­LA, mõi­sa te­gev­juht JAN­NE KAL­LAK­MAA, nõu­ko­gu esi­mees AR­VI KA­RO­TAM, val­la­vo­li­ko­gu esi­mees JAA­NUS KA­LEV, Ani­ja mõis­ni­ke jä­rel­tu­li­ja HEN­NING VON WAHL ja val­la­va­nem RII­VO NOOR. Lin­ti hoid­sid SIR­JE JÕHVK ja KAD­RI RAUD­KI­VI Ani­ja mõi­sast.

Ani­ja mõis taa­sa­va­ti pä­rast li­gi kaks aas­tat kest­nud re­no­vee­ri­mis­töid pü­ha­päe­val, 23. au­gus­til. Pi­du­lik tse­re­moo­nia toi­mus mõi­sa par­gis, kus sa­mal ajal toi­mus ka nel­jas mõi­sa­kul­tuu­ri­fes­ti­val.

„Ei ole just tih­ti või­ma­lust nä­ha, kui­das aja­lu­gu meie sil­me all taas el­lu är­kab, Ani­ja mõis on saa­nud uue elu ja hin­ga­mi­se,“ mär­kis päe­va­juht Siim Türn­puu.

EA­Si toe­tus­ra­ha eest ja Ani­ja val­la kaa­sa­bil res­tau­ree­ri­ti Ani­ja mõis kü­las­tus­kes­ku­seks „Mõi­sa aja lu­gu“. Või­ma­li­kult pal­ju püü­ti säi­li­ta­da ole­ma­so­le­vat, et an­da sel­le kau­du üle­vaa­det eri ajas­tu­test.

Val­la­va­nem Rii­vo Noor tä­nas Ani­ja val­la eel­mi­si vo­li­ko­gu­sid-val­la­va­lit­su­si, kes ot­sus­ta­sid, et mõi­sa ei müü­da era­kä­tes­se, vaid te­hak­se kor­da ja jäe­tak­se rah­va ka­su­tus­se, mõi­sa res­tau­ree­ri­misp­ro­jek­ti koos­ta­nud ar­hi­tek­te ja ehi­ta­jaid ning sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­dus te­gev­juh­ti Jan­ne Kal­lak­maad. Ka ku­na­gis­te mõi­sao­ma­ni­ke jä­rel­tu­li­ja Hen­ning von Wahl Sak­sa­maalt tä­nas neid, kes on seis­nud hea Ani­ja mõi­sa hoid­mi­se eest.

Ar­hi­tekt MART KESK­KÜ­LA näi­tab kla­ve­ri­toa sei­na­le jäe­tud eri ajas­tu­te ta­pee­di­kih­te.

Mõi­sa res­tau­ree­ri­misp­ro­jek­ti koos­ta­nud Mart Kesk­kü­la ASist Res­tor ni­me­tas Ani­ja mõi­sa­ga toi­mu­nut imeks, mil­le sün­niks oli va­ja head tel­li­jat, tub­li­sid pro­jek­tee­ri­jaid-ar­hi­tek­te ning ehi­ta­jat. Ta rää­kis, et en­ne töö­de al­gust öel­di ehi­ta­ja­le – kui sealt lah­ku­tak­se, peab töö ole­ma kor­ra­li­kult teh­tud, aga nii, et kee­gi ei saa aru, et oleks mi­da­gi teh­tud.

Mõi­sa re­no­vee­ri­nud OÜ Su­la­ne te­gev­juht Mar­go Kul­li­saar kin­ni­tas, et Ani­ja mõi­sa re­no­vee­ri­mi­se­ga ei saa võr­rel­da üh­te­gi teist ehi­tus­tööd, mis nen­de et­te­võ­te on se­ni teinud: „Meie jaoks on see ko­ge­mus hin­da­ma­tu.“

Jan­ne Kal­lak­maa tä­nas kõi­ki, kes on ol­nud toeks, et Ani­ja mõis saaks kor­da: val­la­va­lit­sust ja vo­li­ko­gu, pro­jek­tee­ri­jat, ehi­ta­jat, Ani­ja Mõi­sa Hal­du­se nõu­ko­gu ee­sot­sas Ar­vi Ka­ro­ta­mi­ga ning ko­ha­lik­ku rah­vast.

Süm­bool­se lin­di mõi­sa pea­hoo­ne ta­ga uhiuue ve­ran­da ees lõi­ka­sid lä­bi Ani­ja vii­mas­te mõis­ni­ke jä­rel­tu­li­ja Hen­ning von Wahl, val­la­va­nem Rii­vo Noor, sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­du­s nõu­ko­gu esi­mees Ar­vi Ka­ro­tam ja te­gev­juht Jan­ne Kal­lak­maa, Res­to­ri peaar­hi­tekt Mart Kes­kkü­la, OÜ Su­la­ne te­gev­juht Mar­go Kul­li­saar ning Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev.

Klant­si ase­mel aja­loo­ki­hid

„Kü­las­ta­jai­le vä­ga meel­dib, et siin po­le klant­si. Meie mo­to on­gi ju liht­su­se võ­lu. Na­tu­ke sai ehk siis­ki lii­ga ilus, kuid küll vars­ti ku­lub,“ üt­les Jan­ne Kal­lak­maa.

Mart Kesk­kü­la Res­to­rist li­sas, et kui­gi ees­märk oli või­ma­li­kult pal­ju va­nast säi­li­ta­da, ei saa­nud mõi­sa siis­ki ko­le­daks jät­ta: „Usun, et la­hen­dus sai sel­le­le hoo­ne­le pii­sa­valt vää­ri­kas.“
Här­ras­te­ma­ja par­gi­pool­ses tii­vas on ka­hel kor­ru­sel ruu­mid an­fi­laad­süs­tee­mis – suu­red uk­sed asu­vad ühel tel­jel ning kui on lah­ti, te­kib ühe suu­re ruu­mi efekt. Mõ­ned tu­ba­de sei­nad on vär­vi­tud, mõ­ned kae­tud ta­pee­di­ga, kla­ve­ri­toas on ühel sei­nal nä­ha pal­ju eri­ne­vaid ta­pee­di­kih­te ja aja­le­he­tük­ke, va­ni­mad 18. sa­jan­dist.

„Põ­hi­li­ne uuen­dus, mis mõi­sa­tes omal ajal teh­ti, oli ta­pee­ti­de va­he­ta­mi­ne. Ar­van, et se­da või­di te­ha en­ne iga järg­mist bal­li. Ala­ti, kui kü­la­li­si kut­su­ti, pi­di ju ole­ma nei­le mi­da­gi uut näi­da­ta,“ sel­gi­tas ar­hi­tekt.

Söö­gi­toas on kõr­vu­ti nii ori­gi­naal kui uus ta­peet – va­na ta­pee­di põh­jal val­mis­ta­ti täp­selt sa­ma­su­gu­ne.

Kui­gi mõis sai maa­küt­te, jäe­ti osa va­nu ah­ju­sid al­les ning on ka ne­li uut ah­ju, mi­da saab küt­ta.

Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne põ­hi­li­ne vää­ri­kus on Mart Kesk­kü­la hin­nan­gul põ­ran­da­tes. Ko­gu ma­jas on vaid kaks uut põ­ran­dat – saa­lil ja ühel tei­se kor­ru­se toal, kõi­ki üle­jää­nud ruu­me ka­ta­vad pak­su­dest vär­vi­kih­ti­dest pu­has­ta­tud ori­gi­naal­sed põ­ran­da­lauad. Ühes ruu­mis lei­ti va­na kor­ra­lik laud­põ­rand pui­dust põ­ran­da­kih­ti alt. Ka tei­se­le kor­ru­se­le viiv ku­lu­nud ast­me­te­ga puitt­repp on al­les, küll enam mit­te si­ni­ne, na­gu oli vii­ma­ti, kui­gi pi­sut jäe­ti ka en­dist vär­vi nä­ha.

Ani­ja mõi­sa sis­se­pää­su ees on nüüd tuu­le­ko­da.

Hoo­ne esi­me­sel kor­ru­sel on fua­jee, gar­de­roob, va­ra­se­mast suu­rem saal ning mõ­ned väik­se­mad toad, tei­sel kor­ru­sel jäid al­les kõik va­ra­se­mad ruu­mid. Kõi­gis neist on osa­ke pü­si­näi­tu­sest „Mõi­sa aja lu­gu“, mis an­nab li­saks ta­va­pä­ra­se­le ka in­te­rak­tiiv­se­te ja män­gu­lis­te la­hen­dus­te abil eda­si, mil­li­ne on ol­nud elu meie mõi­sa­tes, kes on seal ela­nud. Tei­sel kor­ru­sel on ka pa­be­ri­tu­ba, sel­le väl­ja­pa­ne­ku si­sus­tas Keh­ra tsel­lu­loo­si- ja pa­be­ri­te­ha­se oma­nik AS Ho­ri­zon, ning kü­la­lis­te ma­ju­ta­mi­seks mõi­sa­här­ra ma­ga­mis­tu­ba koos van­ni­toa­ga.
Kõi­gi­le ava­tud

EAS toe­tas Ani­ja mõi­sa­komp­lek­si res­tau­ree­ri­mist kü­las­tus­kes­ku­seks 1,75 mil­jo­ni eu­ro­ga, val­la omao­sa­lus oli 400 000 eu­rot. Esi­me­se­na re­no­vee­ri­ti mõi­sa pea­hoo­ne kõr­val asuv ait, mis ava­ti pi­du­li­kult eel­mi­se aas­ta 1. det­semb­ril. Ai­das kor­ral­da­tak­se kont­ser­te, eten­du­si, vas­tu­võt­te ja pi­du­sid.

Pea­hoo­ne taa­sa­va­mi­se päe­val käisid Ani­ja mõi­sas um­bes 3000 ini­mest. Edas­pi­di on här­ras­te­ma­ja ja seal ava­tud pü­si­näi­tus kü­las­ta­jai­le ava­tud iga päev kel­la 12-17, tal­ve­pe­rioo­di 12-16. Või­ma­lik on tel­li­da ka kü­las­tus­ju­hi­ga eks­kur­sioo­ne ja kü­las­tusp­rog­ram­me, ren­ti­da ruu­me koo­li­tus­teks, pi­du­deks, täht­päe­va­deks.

Ava­tud on ka mõi­sa park. Par­gis pea­hoo­ne ta­ga on pursk­kaev, mil­le kin­ki­sid mõi­sa­le ko­ha­li­kud et­te­võt­jad Ago Pär­na­mäe ja Ma­rek Suik ning mõi­sa nõu­ko­gu esi­mees Ar­vi Ka­ro­tam. Par­gis on nüüd ka las­te män­gu­ma­ja, mil­le meis­ter­das Han­do Jõh­vik mõi­sa ai­da juu­res ol­nud va­nast bus­sioo­te­pa­vil­jo­nist.