
Hara Seilamise Seltsis harjutab poolsada noort purjetajat.
Nädalavahetusel kolmandat korda korraldatud Hara regatil tegid noorte kolmes paadiklassis kaasa ligi sada purjetajat. Hara Seilamise Seltsi juhatuse liige Marti Hääl pidas oluliseks, et Eesti meistrivõistluste etappide vahelisel nädalavahetusel osales arvukalt järelkasvu üle kogu maa ja õpetlik oli enese proovile panek laupäeval kuni 14 meetrit sekundis puhunud tuules.
„Väikelaeva sadam on kulu, mitte tulu. Põhirõhu oleme pannud purjetamisvõimaluste loomisele lastele,” lausus ta.
2017. aasta kevadel Hara laht alles ootas väikesi valendavaid purjeid ja hakkajat treenerit. Uuri külas elav Ingrid Randlaht soovis, et Tallinnas purjetamismaitset proovinud poeg Jens Randlaht saaks paadispordialaga edasi tegeleda, kuid pealinna treeningule sõitmine oli aega nõudev. Siis luges kuulutust purjetamise algkursusest Hara sadamas. Samas selgus, et juhendajat veel polnudki.
Tallinna Ülikoolis käsitöö- ja kodunduse õpetaja kutse omandanud Ingrid Randlaht rääkis, et tegeles orienteerumisega, sai tudengina sel alal ka treeneritöö kogemuse ja hoolealused jõudsid Eesti noorte koondise lävele: „Viisin purjetamiskursuse läbi, lapsed olid toredad ja hakkajad. Küsisin, kas võiksime sporditegemise aastaringselt käima panna. Hara laht sobib purjetamise õppimiseks ja treenimiseks väga hästi. See on kaitstud, avar ja sügav. Hästi mugav on lastega tegeleda. 2018. aastal osalesime Optimisti klassiliidu korraldatud LHV sarjas, mis on mõeldud õppimiseks. Tasapisi hakkas paremini minema. Õpilased jõudsid Eesti meistrivõistlustel osalemiseni ja ka medali võitmiseni.”
Esimesel talvel harjutas Ingrid Randlahe rühmas tosin last, praeguseks on koos algkursusel osalejatega seltsi treeningutel osalejate arv kasvanud poolesajani. Ülesandeid täidavad ka abitreenerid Jaanus Randlaht ja Sandra Liis Hääl.
Ingrid Randlaht meenutas, et esimesel talvel jäi osa lapsi külmetushaiguse tõttu aeg-ajalt treeningutest eemale, möödunud talvel enam peaaegu üldse mitte: „Kui oktoobrikuus tuleb kaheksakraadises vees ujuda, siis ikka haigeks ei jääda. Laste arenemiseks on purjetamine väga hea ala, õpetab iseseisvust ja toimetulekut. Pakume ka vaheldusrikkust, sest hilissügisest kevadeni tegeleme üldkehalises ettevalmistuses ka teiste spordialadega Kuusalu ja Loksa spordikeskuses ning Kolga koolis. Ujume ja mängime palli, suuremad rassivad jõusaalis. Lisaks on teooriatunnid. Vaid üksikud loobujad on tundnud, et purjetamine on liiga seikluslik.”
Tänavust hooaega oli võimalik alustada pärast koroonaviirusest põhjustatud pausi mai alguses. Ingrid Randlaht rääkis, et purjetamist alustati tavapärasel ajal, vesi oli väga külm ja algus läks üsna vaevaliselt: „Võistlushooaeg avati alles juuni lõpus, mis mõneti oli hea, saime rahulikult treenida. Mõnevõrra keerulisem on praegu, kui Eesti meistrivõistluste etapid on edasilükkamiste tõttu üle nädala kuni septembri lõpuni. See võib olla lastele raske mitte ainult kehaliselt, vaid ka vaimselt.”
Mitmekülgset ettevalmistust ja kambavaimu näitasid Hara Seilamise Seltsi kasvandikud juuni lõpus Tallinnas Taavi Oru mälestuseks peetud Kuldseekli regati võistkondliku esikohaga. Võistluse kavas on peale purjetamise ka krossijooks ja ujumine, millega treeneri sõnul panid hoolealused esikohale aluse.
Purjetamas käib lapsi üle kogu Kuusalu valla. Ühelt poolt tullakse Salmistult, teiselt poolt Pärispea poolsaarelt ja Vihasoost. Rühmas on esindatud Kuusalu keskkooli, Loksa keskkooli ja Kolga kooli õpilased.
Treener märkis, et suuremad poisid ja tüdrukud sõidavad suvel Hara sadamasse jalgrattaga isegi juhul, kui vändata tuleb kuni 40 kilomeetrit: „Busse sadamasse ei sõida ja see ongi ainus võimalus vanematest sõltumata treeningule jõuda.”
Ingrid Randlaht soovib, et iga laps saaks piisavalt individuaalset õpetust, mis aitab tema eeldusi paremini välja tuua: „Eesmärgistatud sportimine kasvatab iseloomu. Kui kogu aeg midagi proovida ja eesmärki ei seata, ei teki ka tahet ja vastupidavust järjepidevalt tegutseda. Samas ei pea me tähtsaks, et kõik seltsi liikmed peavad tahtma sportlasena areneda ja võistelda. Purjetamist võib võtta ka kui hobi ja omandada mereharidust. Kord purjetamist proovinu enamasti merest kaugele end viia ei lase ja on meilgi juba purjetaja, kes valis merega seotud elukutse.”
Purjetajate seltskond on tore
Kolm aastat tagasi Haras Optimistil purjetamisõpet alustanud Kuldar Paalberg, Siim Oskar Hääl, Kuldar Süda ja Tõnis Ustav kohanevad kevadest saadik uue klassiga Laser 4.7. Kuldar Paalberg sõnas, et teab juba, kuidas selles paadis asjad käivad, treenida tuleb vee peal sõidutunnetust. Hara regati 8. kohaga jäi Kuusalu keskkooli õpilane rahule: „Laupäeval algas võistlus hästi, aga viimase sõidu ülemises märgis käis paat ümber. Paati püsti tõmmates tekkis mõlemas käes kramp. Viimase allatuule ja vastutuule otsa pidin sõitma krampis kätega. Pühapäeval puhus mulle sobivam keskmine tuul.”
Optimistil pidasid Hara Seilamise Seltsi esindajad parematega sammu – Ott Richard Hääl sai neljanda ja Johanna Süda seitsmenda koha. Võitis ja tuli ka Kuusalu valla meistriks Kalevi jahtklubi liige Mia Maria Lipsmäe, kes kuulub ka Kuusalu jahtklubisse. Optimisti sisenejate ehk algajate regatil oli Hendrik Hang viies ja Triinu-Liis Aug üheksas.
Ingrid Randlaht tõstis esile kogukonna tuge regati korraldamisel: „Suur osa taustajõududest olid lapsevanemad ja seltsi liikmed. Abistasid vabatahtliku merepääste üksused. Sadam on hakanud kujunema lähipiirkonna külade keskuseks. Tullakse siia, purjekad sõidavad, elu käib.”
Marti Hääle sõnul on paate Hara Seilamise Seltsile soetatud huvihariduse ja huvitegevuse toetuse eest, mida riik omavalitsustele eraldas: „Kuusalu vald ja Loksa linn on seltsi toetanud. Suudame igale trenni tulevale valla lapsele anda paadi ja varustuse.”
Võistlemiseks on kümme Optimisti, kolm Zoom8 klassi ja neli Laser klassi paati. Ilmselt vajatakse suuremaks kasvanud noortele Lasereid juurde ja osa väga vanu algkursuste õppepaate tuleb välja vahetada.
Ingrid Randlahe sõnul õpetab purjetamine ka tööriistu ja materjale kasutama, sest paate tuleb ise korras hoida, vanematel lastel ka jõukohaseid parandustöid teha.
Kuldar Paalbergile meeldib purjetajate seltskond, eri klubide noored seilajad saavad hästi läbi: „Pühendan ennast purjetamisele. Olen mänginud ka saalihokit, nii see kui ka teised spordialad jäävad tagaplaanile.”
Ingrid Randlaht on lõpetanud Eesti Jahtklubide Liidu koolitusprogrammis viienda kutsetaseme, selle ametlikuks vormistamiseks peab ta koos eksami sooritamisega olema töötanud purjetamistreenerina neli aastat: „Iga võistlus õpetab ja õppevahendeid võib leida ka internetist. Püüan lapsi edasi viia nii palju kui võimalik. Kui jõuame õpilasega koos mingi läveni, siis tuleb ta anda järgmise treeneri käe alla, kes püüab teda aidata tippsporti.”
Tallinnas sirgudes käis Ingrid Randlaht purjetamas Pirital Kalevi jahtklubis: „Optimistist kaugemale ma ei jõudnud, sest spordikoolide süsteem kadus ja vanemad polnud purjetamisega seotud. Praegu purjetan enda lõbuks avamereregattidel ja võimalusel treenin koos õpilastega Laseril.”