Südamepäevale pühendatud treeningud olid Arukülas ja Kehras

1541
Kepikõndijad tegid treener HEIKI MUULI (ees vasakul) juhendamisel venitusharjutusi.

Südamenädala raames pakutud tasuta ettevõtmistest said Anija vallas osa 102 ja Arukülas 67 inimest.

Euroopa Liidu Sotsiaalfond rahastas südamenädala tervise­projekte Anija ja Raasiku vallas. Arukülas korraldas rahvamaja juhataja Garina Toomingas nädalalõpu, mis koosnes sportlikust kepikõnnipäevast ning kahest loengust. Anija valla spordikeskuses oli avatud uste päev, kus osalejatele võimaldati tasuta treeninguid.

Tervis algab enesega rahulolust
Laupäeval, 24. septembril võtsid Raasiku valla 25 elanikku tugevast vihmast hoolimata osa kepikõnnist Aruküla terviserajal. Tallinnast kohale tulnud professionaalne treener Heiki Muuli õpetas õigeid võtteid kepikõnni tegemiseks.

Peakorraldaja Garina Toominga sõnul on kepikõnd Arukülas väga populaarne: „Julgen öelda, et pooled elanikud tegelevad sellega. Tervisesport on siin üldse hästi popp ja terviserada väga hea. Näen Arukülas inimesi kepikõnniga aktiivselt tegelemas, kuid sageli teevad nad seda valesti. Inimesed ise endale treenerit ei kutsu, seetõttu mõtlesin, et südamenädala raames saab seda korraldada.“

Varem proovis ta organiseerida inimestele kepikõnni neljapäevakuid, kuid need õnnestusid loodetust halvemini ja rahvast ei tulnud: „Tundub, et käsu peale ei taheta tulla, aga ise tehakse hea meelega. Kindlasti on asi ka kellaajas, inimesed treenivad siis, kui nendele parasjagu sobib. Kõige parem ongi, kui inimene leiab ise aja oma tervise eest hoolitsemiseks.“

Kepikõnni treeningust osa võtnud Lea Lille leidis, et see on jõukohane: „Hakkasin kepikõnniga tegelema mõni aasta tagasi, kuid jätsin vahepeal unarusse. Mõtlesin, et tulen tasuta treeningule professionaali juurde. Peab tõdema, et on tõesti efektiivne ja tuli jälle tahtmine kepikõnniga tihedamini tegelema hakata.“

Garina Toomingas märkis veel, et terviserada pakub vallavalitsusele uue väljakutse – rada vajab valgustust ja hooldamist.

Laupäeva õhtupoolikul oli Aruküla rahvamajas kohtumine doktor Riina Raudsikuga, kes rääkis emotsionaalsetest pingetest füüsiliste haiguste tekkepõhjustena. Pärast vaadati filmi südame veresoonkonna haigustest. Kuulama oli tulnud 15 huvilist.

Pühapäeval käis külas telesaatejuht Maire Aunaste, kes kõneles inimesest kui väärtusest, enesehinnagust ja heaolust. Kuulajaid oli 27.

Garina Toominga sõnul oli tal ammu plaan tuua Arukülla need esinejad: „Mõtlesime kutsuda ühe oktoobris ja teise novembris, kuid mõlemale sobis ka praegu ja nii õnnestus nad meile saada selle ürituse raames.“

Osalejate arvuga jäi ta rahule: „Hindan inimeste aktiivsust. Praegu on ju kõige kiirem sügiseste tööde aeg. Tervis algab enesega rahulolust.“

Kogu nädalalõpuprogrammi läbiviimist toetas Euroopa Liidu Sotsiaalfond 638 euroga.

Kehras tuli trenni uusi inimesi
Anija valla spordikeskuses oli pühapäeval, 25. septembril ehk rahvusvahelisel südamepäeval avatud uste päev. Treeningud olid sel päeval tasuta ja oodatud kõik huvilised. Mängiti tennist, lauatennist, sulgpalli, korvpalli, võrkpalli ja jalgpalli. Kasutada sai jõusaali ja võtta osa aeroobika treeningust.

Projekti autor Helina Krantsiveer ütles, et tasuta sportimisvõimalust kasutas pühapäeval 102 inimest. Kõige populaarsem oli lauatennis, mida sai mängida kogu päeva. Palju külastajaid käis ka jõusaalis. Saun oli tasuline, kuid sedagi kasutati tavapärasest rohkem.

Helina Krantsiveer hindas südamepäeva kordaläinuks: „Oluline, et igas treeningus käis uusi inimesi. Oli ka neid, kes ei olnud mõne spordialaga varem kokku puutunud ja said siin proovida ning harjutada. Kõikides trennides oli kohal treener, kes aitas ja juhendas. Osalejate arv oli umbes selline, nagu võis prognoosida, kuid huvilisi võiks alati olla rohkem.“

Anija valla spordikeskus sai südamenädala jaoks Euroopa Liidu Sotsiaalfondilt 549, 94 eurot. Selle eest osteti spordikeskusele neli tennise-, kuus lauatennise- ja neli sulgpallireketit, kolm pallikomplekti, võrk ja postid. Neid kõiki saavad spordikeskuse külastajad edaspidi kasutada.

„Varem spordikeskusel reketeid ei olnudki, sulgpallireketid olid minu isiklikud ja lauatennise omi laenasime hokiklubilt Kehra Snaipers. Kuid need kipuvad kiiresti lagunema ja paljud olid juba katkised,“ rõõmustas Helina Krantsiveer saadud toetuse üle.

Eelmine artikkelPeningil olid metallivargad
Järgmine artikkelMARGUS MIIDLA Anija Lions-klubist: „20 aastat on väga pikk aeg.“