Riigihalduse minister ARTO AAS rääkis Harju omavalitsusjuhtidele, et pärast järgmisi kohalikke valimisi on valitsus valmis ise valdu liitma.
Ligi kuu aega tagasi moodustatud valitsuse riigihaldusminister Arto Aas ütles, et haldusreformist on räägitud 20 aastat, palju asju on jäänud pooleli või ebaõnnestunud, tahe on aga reaalne: „Koalitsioon on kokku leppinud, et reform tuleb ning valitsus on vajadusel valmis omavalitsuste liitumisesse sekkuma. Esimest korda on koalitsioonil ühine nägemus, milline peaks haldusreform olema ning seda ajaloolist akent tuleks targalt kasutada.”
Uus minister rääkis kolmapäeval, 20. mail Riisiperes Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil, et septembriks peaks haldusreformi eelnõu valmis olema ning seejärel läheks see laiemale kooskõlastusringile. Praegu on ministri laual üle Eesti 10 ühinemisprojekti, mis hõlmavad 28 omavalitsust. Harjumaalt on läbirääkimisi alustanud Saue linn, Nissi, Kernu ja Saue vallad. Kui liitumine õnnestub, saab nendest Eesti suurim maaomavalitsus 21 000 elanikuga.
Alampiir 5000 elanikku
Ministri sõnul on kriitiline piir 5000 elanikku, väiksema rahvaarvuga omavalitsused peaksid tõsiselt liitumise peale mõtlema, et olla edaspidi jätkusuutlikud: „Kui omavalitsused hakkavad läbirääkimisi pidama, peaks sellise sihi silme ette panema. Sel juhul jääb ka varu, sest rahvastikuprotsessid pole Eestis kindlasti lõppenud, jätkub linnastumine.” Eesti 213 omavalitsusest on alla 5000 elanikuga 170.
Haldusreformi valmistavad ette teadlased, Praxis, riigikontroll, koostöökoda. Laua ümber on ekspertkogu, omavalitsusjuhid ja nõustajad. Valitsuskomisjonis on ministrid, tööandjate esindajad, maaomavalitsuste liit ja linnade liit.
Haldusreformi ajakava näeb ette, et eelnõud minnakse valitsusele lähemalt tutvustama juuli lõpus, sügisel jõuab see omavalitsustesse kooskõlastamiseks, hiljemalt novembris on plaanis eelnõu välja käia, uue aasta alguses anda parlamendile üle ning tuleva aasta suvel seadus vastu võtta.
Minister tõdes, et aasta läheb ruttu ning tuleb hoida tempot, et ei takerduks: „Kui seadus on vastu võetud, jääb omavalitsustel aega teha hindamine ja analüüs ning otsustada, kas liitumine on vajalik ning kellega ja kuidas.”
Vabatahtlike liitumiste periood kestab 2017. aasta kohalike valimisteni: „Tahame soodustada omaalgatuslikku lainet. Usume, et see on omavalitsustele lihtsam ja valutum kui valitsuse algatatud liitumised.”
Liitumistoetus 100 eurot inimese kohta
Liitumise soodustamiseks on valitsusel plaanis kahekordistada ühinemistoetust – kui praegu on see 50 eurot omavalitsuse elaniku kohta, siis edaspidi tõenäoliselt 100: „See on selge boonus, mida hiljem enam kindlasti pole, kui valitsus peab liitma. Kedagi hätta ei jäeta, eksperdid sõidavad mööda Eestit ning ükski omavalitsus ei tohiks takerduda selle taha, et ei oska ühinemisprotsessi läbi viia.”
Minister märkis, et on plaanis hoolitseda ka omavalitsusjuhtide eest, kes ühinemise käigus töö kaotavad ning suurendada nende sotsiaalseid garantiisid.
Ta rõhutas, et kindlasti ei lähe valitsus ainult rahvaarvu vaatamise teed: „Põhiprintsiip on vaadata teenuste kvaliteeti omavalitsuses. Tuleb kirjeldada, milliseid teenused ja kriteeriume peab kaasaegne omavalitsus täitma. Kindlasti ei eira seda, et omavalitsusel on lisaks teenuste pakkumisele veel palju muid funktsioone – demokraatia ja kaasamine.”
Minister märkis, et keskne hindamiskriteerium on haridus: „Alghariduse pakkumine on elementaarne, põhikooli pidamisega saavad samuti paljud hakkama, kuid gümnaasiumiga on keerulisem. Liigume selles suunas, et riigi roll gümnaasiumihariduse pakkumisel suureneb. Protsessid võtavad aga kauem aega ning pole kindel, et need muudatused nelja aastaga tehtud saavad.”
Ta lisas, et kõik senitehtud uuringud, varasemad kavad ja analüüsid on reformi jaoks vajalikud, prügikasti pole visatud ka tõmbekeskuste teema.
Omavalitsusjuhid soovisid selgust saada, mis on täpsemalt hindamiskriteeriumid ning kas on plaanis üle vaadata kohalike omavalitsuste rahastamise mudel. Anija vallavanem Arvi Karotam rõhutas, et aastatega on tulnud riigilt omavalitsustele ülesandeid järjest juurde, aga rahastamismudel on jäänud samaks, kuigi tulumaksust võiks rohkem laekuda valla kassasse.
Minister vastas, et enne tuleks ära oodata haldusreformi tulemused, et omavalitsuste suurused ja võimekused ühtlustuksid, seejärel saab vaadata, kuidas tulubaasi suurendada ning ülesandeid ümber jagada: „Eestis on jätkuvalt omavalitsusi, kus on vaid sadakond elanikku. Sel puhul on ülesannete ümberjagamisest rääkimine absurd.”
Küsitavad hindamiskriteeriumid
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi rõhutas, et haldusreform on palju laiem teema, kui vaid piiride muutmine ning teenuste kvaliteedi mõiste tuleb lahti seletada: „Aina räägitakse, et 5000 elanikku on elujõuline. Praeguse rahastusmudeliga pole aga seegi piisav, et olla elujõuline. Kõike ei saa suruda mudelisse, näiteks pole Rae vald suutnud pakkuda kõigile lasteaiakohti, kuigi on ehitatud uued lasteaiad. Järelikul pole vald nii võimekas. Samas teises, palju väiksemas Vihula vallas pole üldse lasteaiajärjekordi. Omavalitsused on väga erinevad ja tuleb arvestada erisusi. Ei tohi eeldada, et rahvaarvult väiksem on automaatselt viletsam. Üle tuleb vaadata rahastamismudel, sest kolme väikese ja vaese valla liitmine üheks suureks vaeseks pole mõistlik.”
Ta nentis, et tõmbekeskuste kaardistamine pole vale, kuid tingimata on vaja üle vaadata kriteeriumid: „2000 elanikuga alevik pole vähem tõmbekeskus vaid seetõttu, kui pole gümnaasiumit või bensiinijaama. On oluline, mis rolli kannab see kogukonna jaoks.”
Minister sõnas, et Harjumaa on võrreldes teiste maakondadega üsna heas seisus: „Omavalitsustes on koolid, lasteaiad, tervisekeskused. Mitmel pool mujal neid pole. Kui vallavalitsuses töötab kolm inimest, kes kõik on kaheksa valdkonna spetsialistid, pole teenuse kvaliteet tõenäoliselt parim.”
Suurematele ja paremini hakkama saavatele omavalitsustele oli ministri sõnum, et ühinemise peale tuleb mõelda ikkagi: „Kindlasti pole kõigil võimalik ainult jõukamatega liituda. Perspektiivitundega peaksid vaatama ka need, kellel 5000 või 10 000 elanikku täis, ning kaaluma väiksematega ühinemist, kuigi see ei pruugi tuua kohe majanduslikku kasu.”
Minister lubas kaaluda Harju omavalitsusjuhtide ettepanekuid ning tulla uuesti kohtuma, kui laual on konkreetsem plaan.
Loe vallavanemate kommentaare lk 8 klikates lingil.
